Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks
1. aasta jooksul Ma käisin esimest korda vannis 5 päevasena. Mulle väga meeldis vannis mängida. Esimest korda naeratasin ma juba esimesel päeval. 3kuuselt sõin mina hernesuppi ja see oli minu lemmiksupp. Arstid riidlesid emmega aga pärast arst ütles et kui laps tahab ja mingeid probleeme ei tekita siis võib. 3kuuselt tuli mul esimene hammas. Rinnapiima sain kuni aastaseni. Aga kõike muud sain juurde. Aastaselt oli mul juba väga palju hambaid suus.Esimest korda lalisesin kahe kuuselt. Esimest korda naersin häälega 2,5 kuuselt. Hakkasin pead tõstma 2 kuuselt. Ma hakkasin keerama 3,5 kuuselt.Istuma ma hakkasin umbes 5,5 kuuselt ja ma roomasin tagurpidi. 8 kuuselt ma õppisin kõndima. Esimesed sõnad tulid 7 kuuselt ja peale seda tulid sõnad väga kiiresti. Ülejäänud aja ma ainult kasvasin.
Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne, tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk.
Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja kalad Eluiga: 11 aastat Gepard Ladina k. nimi: Acinonyx jubatus Turja kõrgus: 0,81 m Keha pikkus: 1,31,5 m Saba pikkus: 0,60,8 m Kaal: 65 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Erakutena või karjadena Toitumine: Taimetoitlased
seid paiku. Võtab meeleldi liivavanne. Varju otsib kivirusus, teiste loomade urgudes, sageli ka termiidipesades. Võib elada inimasulate läheduses. On seltsinguline öö- ja videvikuloom. Kõigesööja, kes eelistab taimtoitu, eriti kõrreliste seemneid. Pärast 35–45-päevast tiinust sünnib 1–3(5) pesahülgajat poega, kes emapiima imevad umbes 2 nädalat. Pojad on võimelised koos emaga edasi liikuma juba esimesel eluööl. Suguküpseks saavad 2-kuuselt. Eluiga on looduses lühike, tehistingimustes 2–5 aastat. (Siinai ogahiir) Paljastuhnur(Heterocephalus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond: Mullatuhnurlased (Bathyergidae) Alamsugukond:Paljastuhnurlased (Heterocephalinae) Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus) Liik: Paljastuhnur
Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil. Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad)
. on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunnetuslik areng Laps mitte üksnes näeb ja kuuleb, vaid otsib nägemis - ja kuulmismuljeid ning naudib neid. 3-4 kuuselt jälgib laps vabalt pilguga ruumis liikuvaid esemeid. Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja eredaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus. Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev, keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul.
Oluline on motoorika areng, 4-5 ilmnevad esimesed suunatud liigutused (kompimine). 5-6 kuul laps suudab haarata, mis eeldab silma, käe koordinatsiooni. Haaramine on oluline näitaja intellektuaalses arengus, esimese eesmärgi pärane tegevus, mis on omakorda eelduseks praktilistele e. Esemeliseks tegevuseks. Teisel poolaastal käte tegevus ( liigutused) arendavad üha intensiivsemalt. Laps vehib haaratud mänguasjadega, viskab, tõstab üles, hammustab, paneb käest kätte. 7-8 kuuselt paneb laps väikesed esemed suurde kaussi, avab ja suleb. 9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse, palli veeretatakse jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal
Kiriku järgi oli tema naine ta tütar. 6. Kaks tähtsat südmust, mis juhtus Moliere elus 1665. 1) Sündis tütar. 2) Ta sai kuninga soosingu, ning maksti 600 franki toetust, mida ta ei saanud kunagi korrektselt kätte. 7. Kes oli hüpehondrik? Vaimuhaige. Kirik pidas Moliere'i hüpehondrikuks. 8. Keda peeti 17. sajandil korralikuks inimeseks? Inimene, kes pidas teistest lugu. 9. Mitu last oli Moliere'l? 3, tütar ja 2 poega. Üks poeg suri 11 kuuselt, teine 6 kuuselt Iseloomusta Moliere loomingut. Kajastas tolleaja Prantsusmaa elu ja kombeid ja kritiseeris ühiskonda ja inimeste pahesid. Kirjutas nii et meeldida rahvale ja kuningale. Nimeta ,,Taratuffe" peategelasi. (5) 1) kaupmees Orgon 2) tema naine Elmire 3) kaupmehe ema Pernelle 4) Orgoni ja Elmire poeg Damis 5) nende tütar Mariane 6) Tara'tuffe valevaga 7) Valere Mariane armsam 8) Cleante Elmire vend Lühike Taratuffe iseloomustus. (tegelane)
uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad piimahambad jäävhammastega. · 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja · Tema saakloomadeks on metssiga, metskits ja põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid · Tühja kõhuga toitub ka hiirtest ja putukatest · Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil · Nende ainsateks vaenlasteks on tiigrid, karud ja inimesed Toitumine Võib korraga ära süüa 10 kg liha
vastuvõtul, tarvitanud oma sõnul regulaarselt väljakirjutatud medikamente. Kehaline seisund. Patsient korrapärase kehaehitusega, tüsedapoolne ( 167cm, 78,9 kg). Vasemal käel ja reitel rohkelt vanu lõikehaavade arme. Südametoonid puhtad, vererõhk 120/70. kõht palpatsioonil pehme, valutu. Kehatemperatuur normaalne. Isiklik elulugu. Patsient sündis esimesest rasedusest. Rasedus kulges komplikatsioonideta. Sünnitus oli olnud normaalne, sünninäitajad korras. Pead hakkas hoidma 2 kuuselt, roomama 6 kuuselt, käima 11 kuuselt. Esimesi sõnu ema täpselt ei mäleta, kuid arvab, et 1,5 aastaselt. Sama vanalt hakkas ka potil käima. Hambad olid hakanud tulema juba 6 kuuselt. Rinda sai ka kuuenda kuuni, siis ema lõpetas ise ära, sest oli tekkinud rinnapõletik. Ema seda ei mäleta, et oleks olnud unehäireid, st, et ajab öö ja päeva sassi, samuti ei mäleta ema, et oleks olnud gaasivalusid. Ema oli lapsega kodus kuni kolmanda eluaastani, siis läks laps lasteaeda ja ema tööle
Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid
Murdnud uruvaldajad maha asub sageli ise nende pessa elama. Kärp on tegev mistahes ajal, sageli ka päeval. (Loomade elu 7. köide Imetajad). Järglased Kärp sigib kord aastas. Paaritumine toimub harilikult kevadel või suve algul. Tiinus kestab 9-10 kuud. Nii et pojad (keda on keskmiselt 4-8 ) sünnivad järgmisel kevadel. Vastsündinu mass on 3-4 kg. Nägema hakkavad 1 kuu vanuselt, uru hülgavad 2 kuu pärast. Emased saavad suguküpseks 2- 3 kuuselt ning arvatavasti võivad siis ka viljastuda. Isastel saabub suguküpsus alles järgmisel aastal. (Loomade elu 7. köide imetajad ). 2 Nirk ( Mustela Nivalis) Kehaehitus ja välimus Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba.Suvel on nirk seljapool helepruun, alt valge või kollakas.Levila põhjaosas muutub ta
Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas, kas kodu lähedal looduses või parkides ja tegime väiksemaid väljasõite. Loomaaias käisin esimest korda 5 kuuselt ning sellest sai iga aastane traditsioon. Tihti käisime ka muuseumides või jalutasime lihtsalt vanalinnas. Mäletan, et kui juba veidi suurem olin, siis käisime isaga vanalinnas ning kujutasime ette, et oleme turistid Tallinnas. See kukkus meil päris tõetruult välja, sest nt ükskord ei lubatud meid kirikusse sisse, kuna öeldi inglise keeles, et turistidele sissepääs ei ole lubatud. Kuna mu vanaema sõbrannadel olid minu vanused lapsed, siis võttis ka vanaema mind tihti
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 4 olid pruunid ja märgusid, järeldus: puu on noor ja tervete okastega
vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on omane tundmuste püsimatus ehk siis positiivsete emotsioonide muutumine negatiivseteks. Mõjuteguriteks on siinjuures lapse ealised iseärasused, ümbritsevast keskkonnast saadud muljed, lapse enesetunne. Imiku emotsioonid on reaktiivsed. 1-1,5 kuuselt eristab positiivset ja negatiivset emotsiooni; 5 kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust. Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks
Teemanttuvi Kirjeldus Nad on väikesed umbes 19-21 cm. pikkused linnud ehk veidi suuremad kui kanaarilinnud ja nende kaal on 45g . Neil on teemanti sarnased täpid tiibadel, hallikas/valge värvus ja oranzid silmad. Nende eluiga on umbes 10 aastat. Käitumine Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa) . Pesamaterjaliks sobib kuivanud roht ja võrsed. Emane muneb 1-2 muna , mis peaks kooruma 13-14 päeva pärast. Pojad suudavad lennata umbes 2 nädalaselt. Kui pojad on võõrutatud, siis soovitatakse ettevaatuse pärast pojad vanematest eemaldada, kuna vanemad võivad vägivaldseks muutuda, püüdes neid minema ajada.
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta
Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lauseehitus ja grammatika tundminelähenevad keskmisele kasutustasemele lapse ümbruses, kuid mõni väljendus erineb veel täiskasvanu keelest;
Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
· Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse varjatud kohas (näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mahajäetud urus) · Pojad näevad ühekuuselt ning vanematega liiguvad kaasas kahe kuuselt · Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde Vaenlased · Tuhkur ei ole looduskaitse all · Tuhkru vaenlased on rebane, koer ja röövlinnud · Inimene kütib teda väärtusliku karusnaha pärast Allikad: · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/tuhkur2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Tuhkur · http:// www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustu sed_liik&id=127 Tänan vaatamast ja kuulamast!
2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €/kg. SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7
metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130 nimetus: Felis Lynx cm
Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib. Tema põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid.Tuhkrud elavad 5 -8 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on tuhkrul märtsi või aprillis. Sigitakse kord aastas. Emaste ja isaste vahel toimuvad verised võitlused, mille tulemusena sünnivad 40 päeva pärast pesakond, kus on 4-6 poega. Pojad toituvad emapiimast neli nädalat. Nägijaks muutuvad pojad üheksa kuuselt. Täisealiseks saavad ühe aastaselt. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärme eritisega. Vaenlased on rebane, röövlinnud, koer. Inimene kütib teda karusnaha pärast.
Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huljes2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106
Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati
kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vastsündinud magab 16-17 tundi ööpäevas. Uni sõltub riietusest, temperatuurist, turvalisusest. Päevauni parandab mälu, õppimist, ning lapson aktiivsem. Füüsiline aktiivsus ja mängimine Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas
selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused. Tiinus kestab 95-112 päeva. Pesakonnas 2-4, harvem 1 ja veelgi harvem 5-6 poega. Kutsikad sünnivad mõnes varjulises kohas ja neid kasvatab ematiiger üksinda. Pojad kasvavad kiiresti ja juba kuuselt lähevad pesast välja. Paljud hukuvad esimestel elukuudel. Järglastega koos elab ema 2-3 aastat. Suguküpseks saavad 4 aasta vanuselt. Tiigri eluiga ulatub 40-50 aastani. (Loomade elu, 1987) LISA Paljudes riikides on tiigrijaht keelatud, et säilitada teda kui liiki.
Tegelikult on see tingitud sellest, et kalurid ja inimeste toodetud kemikaalid on kalade populatsiooni suuremalt jaolt hävitanud. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad veebruarist märtsini. Looduskaitse, jahipidamine Hallhüljes on kantud Eesti Punase raamatu kaitsealuste liikide hulka ja tema jahtimine on keelatud. Sellest hoolimata toimub salaküttimine ja vihased kalurid tapavad rüüstajaid. Vanasti kütiti hüljest lihaks ja suur tähtsus oli hülgerasval.
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42
Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt.
nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised. *Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel. Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi. *Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma
Piltidel olevad juhised peavad olema selged ja üheselt mõistetavalt, juures ka kiri tegevuse kohta. Tegevuste keerukus oleneb kindlasti individuaalselt inimese arengutasemest, tema piltidest arusaamisest ja paljudest muudest teguritest. Kliendile tuleb seda tegevust kindlasti korduvalt ja korduvalt tutvustada enne kui ta saab kõigega iseseisvalt hakkama. Kui lapsel on juba avastatud vaimupuue oleks soovitav talle erinevaid pilte näitama hakata juba 8 kuuselt – et luua lapses seoseid. Teatud pilt tähendab teatud tegevusi. Ja tähelepanu tuleb pöörata kõigile tegevustele alates hügieenist kuni täiskasvanud inimese töölaadsetele tegevustele – samuti söögi tegemine, poes käimine, pesu pesemine, toa koristamine jne. Näiteid: Ma töötan vaimupuuetega inimestega ja meie oleme oma töös teinud sellise tegevusjuhendi lõikelaudade õlitamise juhendi. Kõik pildid on lamineeritud ja uue kliendi koolitamise
Toit • Suviseks toiduks on metskitsel peamiselt rohttaimed • Talvel sööb ta lume seest välja ulatuvaid puhmaid • Talvel sööb ta veel väikeste puude võrseid ning haavakoort ja –oksi • Toidupuuduse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid Pojad • Metskitse tiinus kestab 144 päeva • Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega • Pojad sünnivad kevadel • Sündides on nad tähnilised • Täpid hajuvad 2-3 kuuselt. Kuid kaovad täielikult alles talveks • Pojad lamavad põllul, teineteisest umbes 20 m kaugusel • Ema juures ei ole, sest kitsetalled jäävad kõrge muru sees märkamatuks • Aeg-ajalt käib ema imetamas • Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni • Looduses elavad nad tavaliselt 7- 8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas,
Märade söötmine vabal perioodil söödtakse nagu tööhobust 8.-ndast tiinuskuust erisööt - näiteks 1kg heina imetavad märad - kohe vesi ja sool – kosutuseks nisuklii Varsa söötmine Vastsündinu imeb 50-60x öp (200g). Emata varss: lehmapiim-vesi-laktoos v.glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine;
............................................................................................................................. 4. Mida teevad oravad suve teisel poolel? ............................................................................................................................. 5. Kuhu teeb orav oma pesa? ............................................................................................................................. 6. Mitme kuuselt avavad oravapojad oma silmad? ............................................................................................................................. 7. Kes on oravate peamisteks vaenlasteks? ............................................................................................................................. 5.) Lahenda ristsõna! Kirjuta küsimuse vastus kastidesse! Vasakult paremale kirjutades: 2. Mis värvi on orav talvel? 7
rahasummad. Üks hea vereliiniga galopihobune maksab miljoneid. Soovijaid osta omale hea galopihobune on palju, kuna enamasti hea verega hobune jookseb oma hinna kordades tagasi. Hobuste igapäevane treening Põhiliseks eesmärgiks on saada hobune võimalikult heasse vormi Soojenduseks joostakse traavi, peale seda kaks kuni kolm ringi galoppis võidusõidurajal ja lõpetuseks jalutus. Nädalas korra sõidetakse galoppi täiskiirusel aja peale. Galopihobuse õpetus Hobused saduldatakse kahe kuuselt Võistlemist alustatakse kahe aastaselt. Üldiselt on galopihobused puuduliku ratsastusega ning nende käitumine on palju tulisem, kui mõne takistussõidu hobuse oma. Iga hobune teab oma ülessannet, mistõttu üritatakse vähem kasutada juhtimisvõtted ning lihtsalt sadulas ,,istuda". Treenitud ainult võidusõitudeks Iseloomult on galopihobused väga arad ja esmane reaktsioon kõigele on kiire põgenemine. Sõita galopihobusega maastikul võib olla kiire enesetapp !
Eduard Tubin sündis 18 juuni 1905ndal aastal Kallaste lähedal Kokora vallas Torila külas. Hetkel on selles kohas mälestuskivi. Tubina talu pole säilinud. Tubin oli harrastuskunstnik, fotograaf. PEREKOND Isa Joosep oli kalur ja rätsep, ema Sophie laulis kiriku koolis. Peres oli 3 last, neist esimene suri kümne kuuselt, teine poeg oli Johannes (suri 22 aastaselt) . Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel
seeni ning rohttaimi. Kuna mäger sööb kahjureid on ta kasulik ka põllumajandusele. Mäger magab talveund. Selleks valmistudes kogub ta naha alla suured rasvavarud ja ta kaalub peaaegu 3 korda rohkem. Ta sulgeb oma uru ,,uksed" lehtede ja mullaga. Mäger paaritub suvel juunist augustini aga poegib kevadel märtsis-aprillis. Tal sünnib 2-4 poega. Titekarv on hall ja siidine. Nägijaks saavad nad kuu vanuselt, väljas hakkavad käima paari kuuselt. Poegade eest hoolitseb emasloom üksi ja imetab neid 2-3 kuud. Iseseisvalt hakkavad nad toitu otsima sügisel. Mägra eluiga on keskmiselt 15 aastat. Esimese talve veedavad nad ema juures. Kuna mägral on väga suur urusüsteem ei ole tal looduses vaenlasi palju. Hämaras toitu otsides on ta võimalikeks vaenlasteks hunt ja ilves. Mägra karvu on kasutatud pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Väga huvitav oli teada saada, et mägrad ehitavad maaaluseid linnasid
Mohan. Paljunemine Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva. Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5).Üks kutsikas sureb tavaliselt sünnitusel. Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 68 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Toitumine Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.
2. Tibudel ja noor kalkunitel suurem vajadus proteiinide ja vitamiinide suhtes. 3. Kalkuni tibud on tundlikud pidamis resiimi suhtes. Kalkuni munad peavad kõik olema viljastatud seemne rakkud on hästi elu jõulised ja püsivad emas kalkunite sugu teedes viljastumis võimelisena 10-12päeva. Isas kalkunid on aktiivsed paaritajad kuid võivad vigastada emas kalkunite selga, kasutatakse kunsliku seemendust noor kalkunid viljastumis võimelised 4-5 kuuselt. Peetakse sügav alla panul lindla külg seinte ääres on jooksu aiad ehk solaariumid. Suvel võib kalkuneid vväljas pidada ühele ruutmeetrile 2 kalkunit, 4-5 emaslinnu kohta 1 pesa kast. Mune korjata tihti- tallavad katki. Lindla temp. 12-16 kraadi liiga kõrge puhul väheneb söögi isu emas kalkunid kippuvad hauduma. Õhu niiskus 60-70% . valgus päeva pikkus 14 tundi + 4tundi. Söötmisel kaks söötmis viisi. Kalkuneid võib karjatada Kalkuni tibud.
Rinnapiimarasvadest omastavad lapsed 85-95%. Rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. Seedimise käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on laktoos, see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks. 6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid
Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi kalkunite sugukonda. Kodukalkuni tõud põlvnevad Põhja- Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt
elu on ohus, mitte olla ainus otsus, mida vanemad või vanem teeb. Seda otsust ei tohi lasta mõjutada välismaailma survest teha karjääri ja raha. Lõppude lõpuks on tegemist inimolendiga, lapsega, kes pole veel sündinud ja kellel on õigus oma otsustele tulevikus, mis iganes otsused need ka poleks. 2. Eestis võib üldjuhul aborti teha, kui rasedust ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest, miks seda tehakse. 9 kuuselt emaüsas olles on laps juba piisavalt vana, et end juba liigutada. Beebi nahk on vähem läbinähtav ning lihased on arenenumad. Silmad reageerivad valgusele ja ta tajub seda kui ema seisab tugeva valgusallika lähedal. Tema naha all on moodustunud rasvkude mis kaitseb teda temepratuuri kõikumiste eest. Tema lõug on nüüd ümaram, kehaproportsioonid sarnasemad vastsündinu omadega ning jalalaba pikkus on umbes kaks sentimeetrit. 3
Perede kaasamine õppetegevusse Õpetajate jätkuv koolitus 5. Teema VI Kasvukeskkonna Kvaliteet Vaadetes neid fotosid laste kasvukeskkonnast Inglismaal saan aru, kui palju on võimalik tegelikult kasvukeskkonnaga laste arengule kaasa aidata. Lasteaia keskkonna kujundamiseks on nii mitmeid erinevaid võimalusi ning selleks, et see aitaks lapse arengule kaasa on vaja ainult natukene loovust. Esimese asjana jäi mulle silma see, et Inglismaal võetakse lapsi lasteaeda alates kuue kuuselt ning Eestis alles 1,5 aastaselt. Põhjendus Inglismaal on see, et mida varem laps lasteaeda läheb seda pehmem kohanemine. Mina isiklikult sellepoolt ei ole, leian, et laps peaks niikaua kui võimalik olema oma emaga koos. Kuus kuuselt on laps liiga väike, ning see nõuab liiga palju kohtusi ka õpetajalt. Kuid kindlasti peaks rohkem Eestis olema rakendatud selline võimalus, et lapsed saaksid ise oma kätega taimi istutada ning nende eest hoolitseda. Leian, et see arendaks last väga palju.
päevade jooksul paaritub emane mitme isasega. Lõvi tiinus kestab 4 kuud. Kevadel sünnivad pojad. Emalõvi toob ilmale 2-4 lõvikutsikat. Nad sünnitatakse varjulises ja veerohkemas kohas. Praidi emasloomad toovad kutsikad ilmale ühel ajal. Praidi emased hoolitsevad ka teiste lõvide kutsikate eest. Sündides on kutsikad kassi suurused. Nad on pruunikate laikudega. Umbes aasta pärast on kutsikad hundikoera suurused. Kuue kuuselt hakkab isalõvidel kasvama lakk. Kutsikaeas on lõvid väga mänguhimulised. Sel ajal, kui emalõvid poegi imetavad, pole neil aega jahil käia, siis käivad isasloomad jahil ja toovad õrna liha, mis sobib vanematele kutsikatele süüa. Kui kutsikad on kahe aastased hakkab ema neid jahti pidama õpetama. Seda küttimiskunsti on lõvidel hädasti vaja. Suguküpseks saavad lõvid 5-6 aastaselt. Kui isaslõvi suureks saab, siis on praidis liiga palju lõvisid. Kui noorem lõvi saab vanast
Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga. Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida. Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab ise pöörata seliliasendist kõhuli ja vastupidi, kuuendal elukuul proovitakse roomamist. 4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse- läkaköha, haemophilus influenza ja poliomüeliidi vastu ning kolmanda B-hepatiidi vaktsinatsiooni. Esimesed piimahambad lõikuvad viienda ja kümnenda elukuu vahel, tekib tugev süljevoolus, laps sügab igemeid, võib olla rahutu ja viril. Hammaste lõikumisega kaasneb valu ja vahel ka lühiajaline palavik. Alates teisest elupoolaastast on soovitatav hakata lisaks rinnapiimale andma lisatoitu.
aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad ning kuni sügiseni jäävad kutsikad ema juurde. 3 Rebaste toitumine Rebane toitub närilistest, jäneselistest, lindudest, munadest, putukatest ja vihmaussidest. Karihiirt ja mutti ta enamjaolt põlgab, kuid siile ta sööb. Otsib ka jäänuseid. Suvel ja sügisel sööb ka puuvilju ja marju (eriti murakaid)
Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega, sündides on nad tähnilised. Täpid hajuvad 2-3 kuuselt, kuid kaovad alles talvel. Pojad ei ole ema juures, vaid lamavad põllul üksteisest 20 meetri kaugusel, sest kõrges murus ei ole neid näha. Ema käib neid aeg-ajalt imetamas, paari kuu pärast söövad nad juba rohttaimi. Mõnikord imetab emasloom neid lausa talveni. Looduses elavad nad tavaliselt 7-8 aastaseks, harva 10 aastaseks. Sageli redutavad talled põllutaimestikus ja seetõttu jäävad töömasinate alla. VAENLASED
- „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015) - 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm
annaabi.ee 
