10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eve Šamotailo
Õppematerjali autor
REFERAAT Mink. Tuhkur. Nugis Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 MINK............................................................................................................................................ 3 TUHKUR...................................................................................................................................... 5 NUGIS......................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul raj
..42 cm, emastel 31...38 cm. Saba pikkus isastel 12...15 cm, emastel 10...12 cm. Kehamass isastel 475...1250 g, emastel 400...600 g. Kehakaal on emastel ja isastel natuke erinev, kuid keskmiselt 1-2 kg. Välimus Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Levik Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures. Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Toitumine Tuhkur on väga mänguhimuline väike loomake, kes on loomult kiskja ehk loomtoiduline. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti.
Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea) Kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi
Koprad võtavad uue partneri vaid siis kui vana hukkub. Elatakse koos mitme-aastaste poegade ja erinevate pesakondadega. On väga territoriaalsed loomad - märgistatakse anaalnäärmetega. Karvkatte võidmiseks on tugevalt arenenud rasunäärmed, mis toodavad tugevat kollast tugevalõhnalist kopranõret. Väga hea ehitustegevusega, samuti suudavad sukelduda umb.20 min, sel ajal sulguvad kõrvaavad nahakurruga. Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini.
Tuhkur e tõhk on üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv on hele ja see kumab läbi pikema pealiskarva. Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmade jookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Tuhkur (Mustela putorius) www.jahindusinfo.ee Elupaigaks on kultuurmaastikud, erinevate biotoopide servaalad (ökotonid), meeldib asulate ja veekogude lähedus. Tuhkur on üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, kes ujub ja sukeldub hästi. Elab teiste loomade urgudes või lihtsas varjes (puuriitades, põhukuhjades, põranda all, pööningul. Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral
...........................................9 Tiigikonn.......................................................................................................................................10 Järvekonn......................................................................................................................................10 Imetajad..............................................................................................................................................11 Tuhkur...........................................................................................................................................11 Valgejänes.....................................................................................................................................12 Juttselg-hiir....................................................................................................................................12 Pisihiir...............................................
ning pojad võõrduvad emapiimast 10 nädalaselt. Kõrgeim eluiga üle 10 a (tehistingimustes), looduses 3- 4 aastat. ( Euroopa imetajad) Mink paaritub veebruarist- aprillini. Poegimine toimub aprillis- mais. Suguküpseks saavad nad 10-11 kuuselt. Tiinus kestab 30- 35 päeva. Pesakonnas 4-9 poega ja aastas 1 pesakond. Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab tumedama ja hõredama pealiskarva alt paistev kahvatukollane aluskarv loomale eripärase välimuse. Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel
Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.okt-28.veeb.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid