Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kuulamistõkked - sarnased materjalid

partner, tleb, helepanu, elda, rata, kumb, tete, kuulajal, iguse, teemadel, vastuseks, esti, ootusp, mber, nded, avatus, tasandit, suhtlemistasandid, petamine, millistel, targem, laisk, ristida, kuulamine, seepeale, rdlemine, ksnes, varuks, ranis, rvale, lile
thumbnail
2
doc

Kuulamistõkked

KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine

Suhtlemispsühholoogia
34 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kuulamise liigid

edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: 1) rääkija väljendusoskus on puudulik 2) partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks 3) kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: 1) täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja

Suhtlemispsühholoogia
96 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuulamine

kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud

Psühholoogia
248 allalaadimist
thumbnail
9
doc

KUULAMINE

kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud

Suhtlemis psühholoogia
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kuulamine

* sisu ümbersõnastamine ­ sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. * tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust. * kokkuvõttev ümbersõnastamine ­ tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005) 3. PSEUDOKUULAMINE

Suhtlemine
17 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste

Suhtlemine
81 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

KUULAMINE

KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3. On eemalolev ega pööra rä

Enesehindamine
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Minu kuulamisoskused

Minu kuulamisoskused Kuulamistõkkeid kasutan kõige sagedamini nendega, kes mulle ei meeldi ja tihti ka mõndade tüdrukutega. Kuulamistõkkeid kasutad tüdrukutega "sebimise" teemadel (üritana alati uut vastust tema jutu ajal juba välja mõelda , mõtete lugemine, sõelumine ja takka kiitmine). Inimestega kes mulle ei meeldi kasutan teisi kuulamistõkkeid( Silpide kleepimine, unelemine, nõuandmine, oma õiguse tagaajamine ja teema vahetamine ). Vanemad on küll aru saanud, et kasutan tihti kuulamistõkkeid. Näiteks tihti üritan ma teemat kõrvale juhtida, kui on mingi minu jaoks ebameeldiv teema käsil ja tihti ajan oma õigust taga

Ajakasutuse juhtimine
80 allalaadimist
thumbnail
6
doc

KUULAMISOSKUS

· keskendub sellele, mida öeldakse; · on austav kuulaja ja kontrollib oma soovi katkestada rääkijat; · püüab mõista rääkija vaatenurka; · annab rääkijale tagasisidet. Tutvume järgnevalt aktiivse kuulamise tehnikatega. Küsimuste esitamine On kaks küsimuste põhivormi - avatud ja suletud küsimused. Avatud küsimused annavad rääkijale võimaluse teemat arendada, soodustavad arvamuste ja tunnete vahetamist. Tavaliselt sisaldavad sõnu "mis, kus, millal, kumb, miks, kuidas": "Mis sulle selle töö juures kõige rohkem meeldib?" Ka paus, vaikus võib mõjuda kui küsimus. Pausi väljapidamine annab rääkijale mõtlemisaega, tekitab väikese pinge. Suletud küsimuste puhul on vastusvariandid ette teada. Kasutatakse selleks, et kinnitust saada. Enamasti on need "kas"-küsimused, mille puhul eeldatakse, et "jah/ei" on ammendav vastus. Suunavate küsimuste puhul eeldatakse kindlat vastust ning need võivad olla oma olemuselt manipuleerivad.

Enesejuhtimine
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Minu kuulamis oskused

2. Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi seda vähem kasutasin, ei ole

Suhtlemisõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida. Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese: Silmad - Käed ­ paigal, vähe liikuvad Hääl ­ neutraalne, monotoonne Kõne tempo ­ keskimine, vähe pause Hingamine ­ kõhuga, rütmiline Keha asend ­ õlg(õlad) ees, pea kallutatud Kuulamistõkked - Võrdlemine ­ teine inimene räägib, sina mõtled ­ oo mul oli palju hullem. Või kumb on meist rohkem kannatanud. Kas mina olen targem või tema (siin pole midagi mõelda, MINA ju... ) - Samastumine ­ teine räägib, sinul tuleb midagi tuttavat ette ja näe ei kuula lõpuni vaid hakkad oma juttu rääkima. Paned ennast sinna rolli. Aga äkki teisel on midagi muud, aga sina ei kuula. - Mõtete lugemine ­ mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda

Suhtlemispsühholoogia
517 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid ­ partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid ­ pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T

Suhtlemispsühholoogia
108 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid ­ partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid ­ pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L

Suhtlemispsühholoogia
315 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon.

Suhtlemispsühholoogia
118 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

partneri suhtumisest suhtesse. Seejuures on oluline: teise inimese käitumise ennustatavus, mis loob kindlustunde, vähendab ärevust (tean, kuidas ta käitub); partnerit nähakse rohkem usaldusväärsena kui ta on aus, koostöövalmis, lahke, kuid need omadused tekitavad usaldust juhul, kui need iseenesest ei pruugi luua kindlustunnet suhte tuleviku osas ­ on vaja, et need omadused seostatakse teise inimese suhtesse suhtumisega (st, et mitte see, et partner käitub ,,kenasti", vaid et ta käitub ,,kenasti", kuna ta hoolib suhtest) Kalduvus, valmisolek teisi usaldada v mitte usaldada on seotud inimese suutlikkusega teatud tüüpi suhteid luua ja hoida (,,krooniline" kahtlustaja ning hirm, et ,,teine ei hooli piisavalt" võib olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele

Suhtlemis psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning "Suhtlemisoskused"

4) Olen abitu ja kannatan. 5) Olen süütu. 6) Olen õrnuke. 7) Olen tugev. 8) Ma tean kõike. Tegevusplaanide eesmärk: 1) Ehitada üles ja säilitada eksistentsiaalne positsioon, koht maailmas. 2) Aitab rahuldada varjatud vajadusi. Transaktsioonianalüüs Minatasandid: 1) Lapsevanem. 2) Laps. 3) Täiskasvanu. Transaktsioonianalüüsi eesmärk on täiskasvanut tugevamaks teha. Transaktsioonida liigid: 1) Rööpsed - sõnumid, mille puhul partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile. 2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 3) Varjatud. Sõnumi täpsustamine Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid, mida te tohite teha ja mida mitte. Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 2) Ebamäärased asesõnad

Psühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kuidas olla hea kuulaja?

juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks takistuseks just halb kuulamine. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima, vahel piisab ka noogutamisest. Kui kellegi kohta öeldakse, ,,Hea suhtleja", siis tihtipeale mõeldakse selle all inimest, kes suudab vabalt igas olukorras rääkida ja ka igas olukorras inimest ära kuulata. Vahepeal me kuulame küll mida meie partner räägib, aga siiski jääb osa juttu arusaamatuks või ei saa lihtsalt jutu põhimõttest aru, järeldus on see, et kuulaja ei ole südamega asja juures. Et partnerit kuulata tuleb teda austada. Et tõeliselt kuulata tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu

Psühholoogia
5 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks · kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot · ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et

Suhtlemispsühholoogia
152 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Roll, Selle olemus

Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine ­ kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine ­ algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine ­ karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine ­ (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt ­ teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M

Suhtlemispsühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid ­ inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove. 55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on koos eneseväljenduse kõik neli kategooriat: mida näed, mõtled, tunned ja soovid. Lähisuhted püsivad täissõnumite najal. Sinu parimad sõbrad, partner ja pereliikmed ei tea kogu tõde, kui Sa ei jaga nendega kõiki kogemusi. Täissõnumis ei jäta Sa olulisi seiku jutust välja, ei varja oma viha, ei suru alla oma tahtmisi. Selles on esitatud täpsed ja kindlad faktid, ilusti põhjendatud ja teist süüdistamata 56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? Risustatud sõnum varjab mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnumid tekitavad heal juhul segadust, halval juhul aga võõrandumist

Väljendusoskus
167 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Suhtlemine, Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, Isikutaju, Avatud ja varjatud alad (Johari aken)

ALA ALA Avatud ala - omadused, mis on teada Sulle ja teistele Pime ala - omadused, millest on teised teadlikud, aga Sina ise ei ole Varjatud ala - omadused, mida Sa püüad varjata ja teised ei tea neid Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii Sulle enesele kui teistele 5. Kuulamistõkked Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest kogu aeg toimub juurdlemine, kumb on targem, asjalikum, vaimselt tervem ­ kuulaja või vestluskaaslane. Mõned inimesed arutavad, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver. Kui teine räägib, mõtleb kuulaja: Ka mina saaksin sellega sama hästi hakkama... Mul on palju raskem olnud, ta ei teagi, mis on raskused... Mina teenin rohkem... Minu lapsed on küll arukamad. Kuulajal pole teise jaoks kõrvu, sest vaagib pingsalt ega ta äkki teisest kehvem ole.

Suhtlemispsühholoogia
58 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnalis

Suhtlemispsühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. Kirjelda mõnda oma tuttavat, lähtudes eelpool toodud tunnustest. Mida sa sellest järeldada saad? Märkamine vajab treeningut. Olles omandanud oskuse erinevaid tunnuseid tähele panna, muutub selline tegevus automaatseks ja me ei oskagi enam täpselt põhjendada, miks me just nii või teisiti teisele inimesele vastu reageerisime.

Suhtlemis psühholoogia
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas konfliktidega edukalt toime tulla?

Toon siia sellise näite: " Mind häirib, kui ma tulen koju ja leian eest kraanikausist pesemata nõude virna, see viib mind tõsiselt endast välja, kuna tööpäeva lõppedes olen väsinud ja ei suuda lihtsalt hakata kellegi jäänuseid koristama. Mulle meeldiks, kui igaüks peseb enda nõud ise koheselt peale sööki, et need ei jääks kuhugi vedelema mitmeteks tundideks. Ma tahan leida sellele mingi lahenduse, et mitte tunda ennast teenijana ja ärritatult. Seejärel tuleb kuulata ära oma partner. Tuled olla täiesti kindle, et partner sai õigesti aru.Vastasel korral võib tekkida uus konflikt, kui on tekkinud möödarääkimine üksteisest. Siis tuleb mõelda koos hästi palju erinevaid variante lahenduseks ja lõpuks otsustada, milline nendest on see kõige õigem. Küge viimane samm ongi see, et tuleb ka leitud lahendus ellu viia. Kokkuvõttes arvan, et oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega

Psühholoogia
58 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Aktiivne kuulamisoskus

1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne ­ teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda.

Kaubandus ökonoomika
34 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Teabe vahetamine

Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel) - Kommunikatsio

Isiksusepsühholoogia
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine

Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne ­ teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine

Suhtlemise alused
302 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele  nõudlikkus- kõrge  reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal  nõudlikkus- kõrge  reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire  nõudlikkus- madal  reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse  nõudlikkus- madal  reageerivus- madal

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked

Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.

Isiksusepsühholoogia
17 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

Arengupsühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in

Väljendusoskus
363 allalaadimist
thumbnail
7
odt

INIMKOMMUNIKATSIOON

INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ­ ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin

Karjäärinõustamine
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,

Karjäärinõustamine
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun