Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuuba". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuuba, kuubal, cuba, hispaania, haridus, kuubas, nafta, castro, ravim, havanna, sektor, peeso, 1959, turism, santiago, embargo, kariibi, mehhiko, sierra, praeguseks, tubakas, valuuta, gaas, blica, haiti, põhiseadus, iseseisvus, blokaad, laevatatav, vähenenud, rahvastik, riis, suhkruroo, import, bussid, eksport, kanada, riigikeel, jamaica, haldusjaotusKuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb
Tõrva Gümnaasium Kuuba Trantsport ja turism Salme Ojap 2013 Trantspordi liigid Kuubas LENNUJAAMAD Lennujaami on Kuubal 136. Sellega on ta teiste maailma riikidega võrreldes 42. kohal. Nendest siis kattega lennurajad on 65 ja ilma katteta 71. Tuntumad lennujaamad: Asukoht Maakond Lennujaama nimi Camagüey Camagüey Ignacio Agramonte rahvusvaheline lennujaam Cienfuegos Cienfuegos Jaime González lennujaam Guantánamo Guantánamo Mariana Grajales lennujaam
1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid.
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT.....................................
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kuuba Referaat Koostaja: Madis Raudsepp Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 1. Sisukord Sissejuhatus Sisuline osa Loodus Ajalugu Kasutatud info 2 1. Sissejuhatus Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Oscar Tammemäe 9c Klass Fidel Castro Referaat Tallinn 2011 Fidel Castro SISUKORD 1. Sissejuhatus..........................................lk 3 2. Fidel Castro lapsepõlv ..............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist
Sissejuhatus "Inimese hukkamiseks ei ole meil vaja tõestust tema süü kohta. Me vajame vaid tõestust, et ta tuleb hukata. Nii lihtne see ongi," on öelnud Ernesto Guevara ehk Che (19281967). Isegi neli aastakümmet pärast surma on Guevara jäänud ikooniks suuremale osale maailma vasakpoolsetele. Argentinas sündinud marksist tõusis rambivalgusesse Kuubal, kus ta 1959. aastal aitas Fidel Castrol võimule saada. Pärast seda püüdis Guevara revolutsioonile õhutada mitmete Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide rahvaid. Surres oli Che ainult 39-aastane. 1 Sünnist surmani Che Guevara (tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna; 14. juuni 1928 Rosario 9. oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias) oli revolutsionäär Ladina-Ameerikas. Ta
.................................................................................. 6 Veekogude reostus.............................................................................................................. 6 Kokkuvõte............................................................................................................................... 7 2 Kuuba iseloomustus Kuuba asub Põhja-Ameerikas ning suurema osa Kuuba territooriumist moodustab Kuuba saar, pindalaga 105 006 km2. Kuuba asub ekvaatorist umbes 2500 km ja Greenwichi meridiaanist umbes 8000 km kaugusel. Riigi äärmuspunktid on põhjas 23° 7' 54"N ja 82° 21' 51"W; lõunas 19° 55' 0"N ja 77° 22' 0"W; idas 20° 20' 48"N ja 74° 29' 44"W; läänes 22° 20' 44"N ja 84° 22' 44"W. Naaberriikideks on põhjas Ameerika Ühendriigid, lõunas Jamaica ja Haiti, idas Dominikaani Vabariik ning läänes Mehhiko. Kuuba on ümbritsetud meredega,
22 %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (13.01.2015) 20 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015) 21 Wikipeedia. 2014. Suessi kriis. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suessi_kriis (13.01.2015) 22 Ajakiri Director. 2003. Suessi kriis. Kättesaadav: http://www.director.ee/suessi-kriis/ (13.01.2015) 8 2.3. Kuuba kriis Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid (...). 23 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu – ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see
Seal oli rohkem turumajanduse elemetne kui teistes Sotsialismleeri maades. Peetakse kõige demokraatlikus Nõukogude liidu riigiks. UTP esimeheks saab J. Kadar. 1988. Kuuba raketikriis. Ameerika oli esimene riik kes iseseisvus ameerika mandril. 19. sajandil kinnitatakse peamiseks suunaks just oma mandri arendamine. 1832 kuulutab Ameerika Ühendriikide president (Monroe) välja Monroe doktriini, mis ütleb, et käed eemale Ameerikast, ning alustatakse isolatsioonipoliitikaga. Kuuba sai iseseisvaks 1902, ning kuulutatakse välja kuuba vabariik, mis on tegelikult USA kontrolliall. 1959 toimub Kuubas revolutsioon kus kukutatakse USA meelne diktaator Patista. Ülestõusu juhib Fidel Castro, kes saab ka võimule. Castro ei näita välja, et tegemist on sotsialistliku revolutsiooniga ja eesmärgiks oleks võrdne sotsialistlik ühiskond. Castro teostab Kuubal agraalreformi, mille tulemusena suurmaavaldused võetakse omanikelt ära ning need antakse talupoegadele, kuid hiljem
Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km. Müür oli külma sõja sümboliks. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada
3. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1. Berliin 2. 1958-1961 3. SDemokraatlikV ( NSVL) ja SLiitV (FRA, GBR, USA) 4. Kumbki pool ei tunnistanud teineteist, NSVL tahtis kogu GERi aga ei saanud oma tahtmist. 5. Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989. Kuuba kriis 1. Kuuba 2. 1962 3. Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F. Castro tuli võimule, Castro kukutakse võimult pommidega (*film). USA sõjalaevad blokeerivad Kuuba, omakorda tuleb NSVL Hrustsov. Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle. 5. Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel. USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele
Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a. novembris esitas NATO kutsed liitumisläbirääkimisteks Bulgaariale, Eestile, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale (nemad ongi siis hetkel veel kandidaatriigid). Samas
tõesti ekstraklassist. Rummisaartena tuntud regiooni võib laias laastus jaotada kolmeks piirkonnaks: · prantsuse keele levialale, kuhu kuuluvad Haiti, Guadeloupe, Martinique jne, on iseloomilik just põllumajanduslik menetlus · inglise keele mõjualasse jäävad Jamaika, Barbados, Demerara, Tobago, Trinidad jne, kus praktiseeritakse rohkem aeglast tööstuslikku meetodit 4 · hispaania keele levitsooni moodustavad Kuuba, Puerto Rico, Bahama saared, Kesk-Ameerika jne, kus on valdav kiire tööstuslik menetlus Lisaks tootmistehnoloogilistele nüanssidele on pea igal saarel aja jooksul välja kujunenud ka oma spetsiifiline taimehübriid ning unikaalne segamisprintsiip. Lühikese, 2428 tundi vältava fermentatsiooniajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva
mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Kuid müür püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba kriis 1956. aastal tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaator Batista vastu partisanisõda. See kujunes edukaks ja 1959. aastal tuli Castro võimule. Esialgu peeti jõukast perest pärit Castrot liberaaliks, kes on tulnud taastama demokraatiat. Paraku muutis Castro meelt ja kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA-ga halvenesid. Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut, see võinuks saare majandusele
juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP.
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü. o Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja o Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco Hispaania (oli olnud pikka aega muust maailmast isoleeritud diktatuuri tõttu) o Eesmärgid: kaitse NSVLi vastu, ühendada Läänt, ennetada uut MS 1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) – asutas NSVL Marshalli plaanile ja L-E tihenevale koostööle vastukaaluks; NSVL, rahvademokraatiamaad 1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon): NL, selle Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid; põhjus: SM liitus
ühendusteeks muu maailmaga vaid õhusild. Blokaad kestis kuni 1949 aasta maikuuni ning ainus, mida NSVL saavutas oli see, et ida-Berliin jäi iseseisvaks haldusüksuseks ning koos veel kolme okupatsioonitsooniga moodustas Saksa LV, ülejäänud Saksamaast sai aga Saksa DV. 1955 aastal võeti Saksa LV vastu NATOsse, NSVL vastas sellele aga Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomisega. Peale selle toimus veel ohtralt kriise ning maailm oli korduvalt tuumasõja lävel - näiteks Kuuba kriisi ajal. 1959.a tuli Kuubal riigipöördega võimule Fidel Castro. Suhted USA-ga teravnesid. NSVL hakkas Kuubat toetama, mille järel katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised sidemed täielikult. 1962. aasta sügisel hakkas Nõukogude Liit Kuubale üles seadma rakette, millega oleks saanud rünnata igat USA linna. Selle tulemusena seadis USA oma relvajõud lahinguvalmidusse ning isoleeris Kuuba muust maailmast, NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel
Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad. Riigi põhiline sissetulek oli loodusvarade müümine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati teisimõtlejate tagakiusamist. 1970ndatel kasvas stagnatsioon ehk seisak majanduses ja teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetes kui ka tarbekaupades (defitsiit). Raha jätkuvalt sõjatööstusesse. NSVL hoidis hinge sees nafta (mille hind 1970ndatel aastatel tõusis järsult) ja maagaasi müük lääneriikidele. Selle eest osteti riiki tooraineid ja tarbekaupu. Samuti kasvas korruptsioon. Tekkisid teisitimõtlejate liikumised jne kuniks Brežnev lahkus ametipostilt. Sisepoliitika Teisitimõtlejate tagakiusamine Neostalinist. Vabastati suurel hulgal Stalini ajal vangistatud inimesi. NLKP peasekretär Stagnatsioon Gigantomaania- suurushullustus., BAM- Baikali-Amuuri magistraalraudtee. Raudtee
Kaubandus Clintoni üks saavutusi presidendina oli kaubandusbarjääride lõdvendamine teiste riikidega. Vastased väitsid, et tariifide langetamine ja vabastavad reeglid impordile vähendavad ameerika töökohti, kuna inimesed ostavad teistest riikidest odavamaid tooteid. Clinton väitis vastu, et vabakaubandus aitab USA eksporti suurendada ja majandust kasvatada. Samuti arvas ta, see aitab viia välisriike majandus- ja poliitika reformidele. 1992 aasta detsembris sõlmiti Bushi poolt NAFTA aga see vajas veel ratiftseerimist. 1994. aastal suutiski Clinton ellu kutsuda NAFTA, millesse kuulusid veel Kanada ja Mehhiko. Välispoliitika Clinton astus ametisse 2 aastat pärast külma sõja lõppu, sellegipoolest tuli tal tegeleda mitmete rahvusvaheliste konfliktidega. Ainsa suurvõimuna tuli otsustada, kas osaleda Somaalias, Ruandas, Haitil, Balkani, ja Lähis-Ida maades aset leidvatest konfliktidest. Somaalia
maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla
Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937
annaabi.ee 
