Kuuba trantsport ja turism (0)

Tõrva Gümnaasium

Kuuba

Trantsport ja turism

Salme Ojap
2013

Sisukord

Kuuba 1
Trantsport ja turism 1
Trantspordi liigid Kuubas 3
LENNUJAAMAD 3
RONGITEED 3
AUTOTEED 4
LAEVASTIK 4
KANALID JA TUNNELID 4
Turism 4
Kuuba turistide arv 2010 4
Turismimagnetid 5
Turismi arengu probleemid: 8
Kasutatud kirjandus: 10

Trantspordi liigid Kuubas

LENNUJAAMAD

Lennujaami on Kuubal 136. Sellega on ta teiste maailma riikidega võrreldes 42. kohal.
Nendest siis kattega lennurajad on 65 ja ilma katteta 71.
Tuntumad lennujaamad:
Asukoht Maakond Lennujaama nimi
Camagüey Camagüey Ignacio Agramonte rahvusvaheline lennujaam
Cienfuegos Cienfuegos Jaime González lennujaam
Guantánamo Guantánamo Mariana Grajales lennujaam
Havana ´ Havanna (La Habana) José Martí International Airport
Havana Havanna (La Habana) Playa Baracoa lennujaam
Havana Havanna (La Habana) Ciudad Libertad lennujaam
Pinar del Río Pinar del Río Pinar del Río lennujaam
Santa Clara Villa Clara Abel Santamaría lennujaam
Holguín Holguín Frank País lennujaam
Manzanillo Granma Sierra Maestra Airport
Bayamo Granma Carlos Manuel de cespedes lennujaam
Santiago de Cuba Santiago de Cuba Antonio Maceo Airport

RONGITEED

Kokku on rongiteed Kuubal 11 968 km. Sellega on ta teiste riikidega võrreldes 24. kohal.
Standardse rööpmelaiusega: 4226 km (140 km elektrifitseeritud) ja 1,435 m laiune.
7742 km rada on kasutatud suhkrut istanduses. Umbes 65% sellel rajal on standardne rööpmelaius, ülejäänud on kitsarööpmelise (2003)

AUTOTEED

Kogu autoteede pikkus on 60 856 km. Sellega on see võrreldes teiste riikidega 72. kohal.
Kattega teid on 29 820 km, mis sisaldab 638 km kiirteed. Ilma katteta teid on 31 038 km (2000).

LAEVASTIK

Laevi on kuubal 13.
Tüübi järgi:
Puistlastilaevad 3
Kaubalaevad 4
Gaasitorudes tankerid 1
Nafta tanker 3
Külmutatud kaubalaevad 2
Sadamate ja terminalide asukohad: Antilla, Cienfuegos, Guantanamo, Havana, Matanzas, Mariel, Nuevitas Bay, Santiago de Cuba, Tanamo.
Laevatav jõgi: Cauto jõgi
Registreeritud teistes riikides: 35 (2003 est.

KANALID JA TUNNELID

On üks tunnel Key West ’I ja Havanna vahel.

Turism

Kuuba turistide arv 2010

Riik Saabumine
Kanada 945248
Suurbritannia 174343
Itaalia 112298
Hispaania 104948
Saksamaa 93136
Prantsusmaa 80470
Mehhiko 66650
Ameerika Ühendriigid 63046
Argentina 58612
Venemaa 56245
Turistide asumine kuubal. (Punane-rohkem kui 1 500 000, hele kollane-vähem kui 50 000.)

Turismimagnetid

1. Morro lossi kindlus
Legendaarne Castillo de El Morro on üks ilus koht Santiago de Cuba Kariibi linnas. "Morro" hispaania keeles tähendab kivi.
2. Vinales org
Kõige muljetavaldav osa Pinar del Rio provintsist Vinales org asub umbes 200 km läände Havana linnast. Vuelta Abajo piirkond on tuntud kasvatamiseks kvaliteetset tubakat , seda Kuuba tubakat peetakse maailma parimaks. Vaatamata rohkete turistide külastusele on maastik siiski loomulik.
3. Sugar Mills org
Valle de los Ingenios (Valley of Sugar Mills) asub linnas nimega Trinidad Lõuna-ja Kesk-Kuubas. See hõlmab 104 miil maad kuhu kuulub ka kolm orgu: San Luis , Santa Rosa ja Meyer, piirkonnas, kus algas erakorraline areng Kuuba suhkrutööstuses 18. sajandil. Selles orus on endiselt varemetes arvukad suhkrutööstuseid.
4. Cayo Coco rand
Cayo Coco rand on üks kõige paradiislikumaid kohti Kuubal. See asub Ciego de Ávila provintsi põja osas.
5. Che Guevara Mausoleum
Che Guevara Mausoleum (Mausoleo Che Guevara) on mälestusmärk Santa Claras.
6. Vana Havana
Vana Havana on vanalinn . Kuuba riik on võtnud suuri jõupingutusi, et säilitada ja taastada vanat Havanat.
7. Cathedral of Saint Christopher Havana
Kiriku ehitust alustasid jesuiidid 1748 . aastal, kes ei näinud selle valmimist 1777 . aastal kuna kuningas Carlos III Hispaaniast ajas nad riigist välja 1767. aastal. Pikemas ja peenemas tornis asuvad kellad on segatud kullast ja hõbadat, et saada pronks ja kõlaks pehmem hääl.

Turismi arengu probleemid:

Haigused:
Kuubas on tuvastatud haigus koolera .
Kuubale pole seoses haigustele mingeid reisikeelde või piiranguid peale pandud.
Soovitatav 3 nädalat enne reisi algust vaktsineerida end koolera vastu ja pöörata tähelepanu isiklikuhügieeni järgimisele ning tarbitava joogivee ja toidu ohutusele.
Seoses uue gripiviiruse A(H1N1) levikuga ei ole otsest reisikeeldu, kohustuslikku vaktsineerimist ega teisi täiendavaid piiranguid reisimisele kehtestatud. Tavaliste ennetusmeetmete kasutusele võtmisel ning isiklike hügieenireeglite täitmisel võib oluliselt vähendada nakatumise riski. Viibinud gripiviiruse riskipiirkonnas, tuleb kindlasti jälgida oma tervist vähemalt 7 päeva. Gripisümptomite ilmnemisel (38 palavik, köha, nohu , kurguvalu, lihas-, pea- või liigesvalu) pöörduda perearsti poole, teavitades ka riskipiirkonnas viibimisest.
Reisides Vaikse ookeani regiooni riikidesse, samuti Aasiasse , Aafrikasse, Kesk- või Lõuna-Ameerikasse tuleks eelnevalt küsida arstilt nõu võimalike nakkushaiguste ning vajalike kaitsesüstimiste kohta. On riike, kus vaktsineerimistunnistust peetakse piiriületusel sama tähtsaks kui passi . Samuti on vaja arvestada sellega, et paljud kaitsesüstid tuleb teha mitu kuud enne reisile asumist.
Tuleb arvestada et tüüfus, koolera, kõhulahtisus ja düsenteeria võivad levida saastunud toidu ja veega. Kui toitlustusasutuse hügieenistandardid jätavad soovida , tuleks vältida pastöriseerimata piima ja piimatooteid, toorest liha, salateid , salatikastet ja mereande. Parem jätta mõni eksootiline roog proovimata, kui hiljem vaevelda kõhuhädade käes.

Kasutatud kirjandus:

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/reisimine/riskipiirkonnad.pdf
http://www.vm.ee/?q=node/4832
http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Cuba
http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Cuba
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cu.html
10