Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu tekkimine On esitatud 3 hüpoteesi: 1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. 2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasl...
Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV ...
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut. Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid- kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised) Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). U...
Päikesesüstee m. Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma proto...
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Tita...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puud...
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi Ülesehitus: atmosfäär, vedel vesinik, vedel metalliline vesinik ja kivine tuum Suuruselt 318 korda Maa suurust Kõige kiiremini tiirlev planeet Nimetatud Rooma jumala Jupiteri järgi Ringid udust, mitte jääst nagu Saturnil Puudub tahke pind Saab näha oma silmaga Atmosfäär 1000 km paksune Kiir...
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised ...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
Tallinna Nõmme gümnaasium Pluuto Referaat füüsikas Õpilase nimi:Signe Kadak Klass: 9b Juhendaja: Mari Põld Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Pluuto 4 3. Pluuto avasamise lugu 4 4. Pluuto füüsikalised omadused 5 5. Pluuto ja tema atmosfäär 6 6. Pluuto kaaslased 6 7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikese...
Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Pä...
Maa tüüpi planeedid Paiknemine päikesesüsteemis Maa sarnased planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk Maa- sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast M...
Pluuto Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Alates avastamisest nimetati teda planeediks ning Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, aga alates 2006. aastast liigitatakse ta kääbusplaneediks. Pluuto sai oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle Hades allmaailmajumal. Selle nime pakkus esimesena inglise koolitüdruk Venetia Burney ja valituks osutus see sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esi...
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Kadrina Keskkool Referaat Astronoomide vaatlusobjekte Koostas: Ebeli Pukk 12.a Juhendas: Jüri Ruzu Kadrina 2008 SISUKORD Sisukord ....................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike ........................................................................................................................ 6 4. Udukogud ............................................................................................................
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Pä...
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa..........................................
Planeetide kaaslased Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level ...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
Päikesesüsteem Merkuur,Veenus,Maa ja Marss on väikesed kivised planeedid.Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone...
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgem...
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leit...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaator...
SATURN · Suuruselt teine planeet meie Päikesesüsteemis · 6 planeet meie Päikesest, vahemaa 1,4 miljardit km · Tiirlemisperiood 29,5 Maa aastat (9,69km/s) · Pöörlemisperiood 10h 33min · Ainus planeet, mille tihedus on veest hõredam (0,687g/cm) · Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 ) · Kaaslasi 60, tuntuim Titaan · Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on l...
Referaat Päikesesüsteem 10.05.07 Sissejuhatus:...........................................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM......................................................................................................................................... 4 .......................................................................................................................4 ..............................................................................................4 PÄIKE............................................................................................................................................................5 MERKUUR.......................................................................................
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid loodu...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suu...
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmose...
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klau...
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · p...
Päikesesüsteemi planeet. Pluuto. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.Pluuto on väga väike planeet päikesesüsteemis. Ta on päikesest 5,9 miljardi kilomeetri kaugusel. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Pericival Lowell ja William pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) ,...
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus: Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müs...
Saturn Meie Universum on sündinud plahvatusest-Suurest Paugust. Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...
Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hii...
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
Füüsika kontrolltöö Mida uurib astronoomia?........................................................................................................ 1 1.Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused?..............................................................1 2.Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike.....................................................1 3.Mis on tähtkuju?...................................................................................................................1 4.Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi?....................................................... 1 5.Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised.......................................1 6.Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks?........................................................................... 2 7.Mis on ekliptika?.............................................................
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma ol...
· Päike on süsteemi tsentriks hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemi...
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. (minimaalne kaugus 42 milj. Km) Hele (heledamad vaid Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvka...
annaabi.ee 
