Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa-rühma planeedid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Maa-rühma
planeedid
Nimi
Kool
Aasta
Päikesesüsteem
· planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja
välisplaneedid)
· asteroidid
· komeedid
· planeetide kaaslased
· teadmata koguses meteoorset ainet
Maa-tüüpi planeedid
· = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid
· koosnevad peamiselt silikaatkivimitest
· enamasti tahked koostisosad
· kihiline ehitus
· läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased
· väike kaaslaste arv
· aeglane pöörlemine
Merkuur
· Päikesele kõige lähemal
· suuruselt kõige väiksem planeet
· asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa
· tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva
· 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal
· läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust)
· pindala 75 miljonit km2
· mass 3,301×1023 kg
· pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti
· keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek
· kaaslased puuduvad
· Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3
perioodil
· päikesesüsteemi tumedaim planeet
· kollast või tumehalli värvi
· Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga
· laamtektoonika puudub
· atmosfäär praktiliselt puudub
· keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°),
minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°)
Veenus
· Maale kõige lähemal
· atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam
· temperatuur planeedi pinnal on 480°
· pind pole vaadeldav ­ taevas on seal koguaeg pilves
· pinnavormidelt sarnaneb Maaga
· suurim kõrgustevahe on 12 km
· palju vulkaane
· orbiit on praktiliselt ringikujuline
· 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal
· keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek
· Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi
· looduslikud kaaslased puuduvad
· peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha
· 1962. a ­ NASA kosmoselaev Mariner 2
· 1970. a ­ Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7
· 1990-1994 a ­ NASA kosmoselaev Magellan
· 2005 ­ Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express
Maa
· Päikese poolt kolmas planeet
· ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub
elu
· tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi
· maakoor on jagunenud laamadeks
· 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega
· ainus looduslik kaaslane on Kuu
· keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek
· ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km
· mass ­ 5,9736 x 1024 kg
· värvuse järgi kutsutakse ka helesiniseks planeediks
· suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis
· keskmine temperatuur Maa pinnal on 15°
Maa kaaslane - Kuu
· kesmine kaugus Maast ­ 384 400 km
· kiirus orbiidil ­ 1,03 km/sek
· läbimõõt ­ 3476 km
· Kuu mass - 7,36 × 1022 kg
· raskusjõud 6 korda väiksem kui Maal
· Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega
· ,,Igavese päikese tipp" ­ piirkond Kuul, kus Päike ei
looju
· pind on väga tume
Marss
· Päikesesüsteemi neljas planeet
· Maast 2 korda väiksem
· hästi vaadeldav iga 15-17 a tagant
· läbimõõt 6750 km
· gravitatsioon umbes 40 % Maa omast
· ööpäeva pikkus: 24 h 37 min
· pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C
· aasta pikkus: 687 Maa päeva
· kaugus Maast: 55­400 mln km
· Marsi pinnal leidub jääd
· enamik pinnast meenutab punakat kivikõrbe
· mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni
· Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi
· lõunapoolusel geisrid
· Marsi kaaslased ­ Phobos ja Deimos
Phobos ja Deimos
· kreeka keeles ,,hirm" ja ,,ahastus"
· korrapäratu kujuga kaljurahnud
· Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud
asteroidid, pinnal palju kraatreid Phobos
· Phobos on neist suurem ning Marsile lähemal (9377
km), lühikese tiirlemisperioodiga
· Deimos u 2 korda väiksem
· massid 1,072 x 1016 (Phobos) ja
1,48 x 1015 kg (Deimos)
Deimos
Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Maa-rühma planeedid #1 Maa-rühma planeedid #2 Maa-rühma planeedid #3 Maa-rühma planeedid #4 Maa-rühma planeedid #5 Maa-rühma planeedid #6 Maa-rühma planeedid #7 Maa-rühma planeedid #8 Maa-rühma planeedid #9 Maa-rühma planeedid #10 Maa-rühma planeedid #11 Maa-rühma planeedid #12 Maa-rühma planeedid #13 Maa-rühma planeedid #14 Maa-rühma planeedid #15 Maa-rühma planeedid #16 Maa-rühma planeedid #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurako Õppematerjali autor
Esitlus on ettekandmiseks valmiskujul. Notes'ides on pikem ja slaididel olevast põhjalikum tekst, mis sobib esitlemisel ettelugemiseks.

Sarnased õppematerjalid

Maa- ja Maasarnased planeedid
9
doc

Maa- ja Maasarnased planeedid

Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid..................

Füüsika
Päikesesüsteem
5
doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks

Füüsika
Mis on Päikesesüsteem
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad koguaeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad

Füüsika
Päikesesüsteem
6
docx

Päikesesüsteem

Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused.

Füüsika
Astronoomia
3
docx

Astronoomia

Päikesetuuled levivad 450 km/s. Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa tekitada ka virmalisi. omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind Maa tüüpi planeedid on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi ­ planeetideks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss). Neil on Päikesesüsteemi kõrgeim, kustunud vulkaan. Vedel vesi tahke pind, väikesed mõõtmed, suhteliselt lühike puudub, leidub jää kujul, kaks polaarmütsi. Vaatamata

Füüsika
Päikesesüsteem
18
doc

Päikesesüsteem

Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks Päikesesüsteem vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. 4 Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%)... Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel.

Füüsika
Kiviplaneedid
20
docx

Kiviplaneedid

Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt

Bioloogia
Planeedid ja päikesesüsteem
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun