PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-07B ... TAIGNAD Iseseisev töö Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Biskviittaigen Võluv sidrunirull TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Muna 4tk 4tk 2. Suhkur 150g 100g 250g 3
Taigna liigid Taignaid on nelja liiki:pärmitaigen, võitaigen, munataigen ja tuletatud taignad. Pärmitaignad jagunevad omakorda: eelkerkega, eelkerketa, pärmimure- ja pärmivõitaignateks. Võitaignad jagunevad: leht-, mure- ja liivataignateks. Munataignad jagunevad: biskviit- ja keedutaignateks. Tuletatud taignad on: besee-, küpsise- ja keeksitaignad, lisaks on veel taignad siirupiga. Taignast tehtud tooted Pärmitaigen- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed pirukad Lehttaigen- küpsised(keelekesed), pirukad, saiakesed ja tordipõhjad Liivataigen- küpsised, tordi- ja koogipõhjad Muretaigen-pirukad, salatikorvikesed ja küpsised Biskviittaigen-tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit Keedutaigen-tuuletakud Taignate koostis
rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED PÄRMITAIGEN- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed saiakesed LEHTTAIGEN- küpsised (keelekesed), pirukad, saiakesed, tordipõhjad LIIVATAIGEN- küpsised, koogi- ja tordipõhjad MURETAIGEN- pirukad, salatikorvikesed, küpsised BISKVIITTAIGEN- tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit KEEDUTAIGEN- tuuletaskud
munad või Biscuit Mix munad ja vesi. Küpsetustemp. 180°, aeg ~35 min., vahustusaeg 8min *Klassikaline rullbiskviidisegu Swiss Roll Swiss Roll segu koos munadega või koos munade ja veega vahustatakse kõik koostisosad koos 10min. Hästi plastiline ja rulli keeramisel ei pragune. 10 Mustri- ehk dekoratiivbiskviit. Pooltooted biskviittaignast * Pooltooted tortidele * Pooltooted kookidele Võibiskviittaignate valmistamine 1. Taignad toorainest 2. Taignad küpsetussegudest 3. Küpsised 4. Keeksid Taigna koostisse kuuluvad põhiainetena: jahu, suhkur, muna, või. Lisaainetena võib kasutada pähkleid, rosinaid, sukaadi, kakaod jne. sõltuvalt retseptuurist. Võibiskviittaigen sisaldab keskmiselt kuni 20% võid või kreemimargariini. Võibiskviittaignast valmistatakse põhiliselt küpsiseid ja keekse, kuid võib valmistada ka kookide ja tortide põhju ja koogikatteid.
2) piim ja piimatooted 3) kergitusained 4) vesi 5) munad ja munasaadused 6) suhkur, siirup, mesi 7) õlid ja teised rasvained 8) liha ja kala 9) linnased 10) jahuparendajad 11) puu- ja köögiviljad, marjad ja nende hoidised 12) lisaained (maitse-, aroom- ja värvained jms) 5.2.6 Nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine erinevatel meetoditel, sh 1) nisujahust pärmitaigen 2) nisujahust pärmi-lehttaigen ja lehttaigen 43) rukkijahust taigen 4) erinevatest jahusortidest ja lisanditega taignad, jms 5.2.7 Erinevate täidiste ja katete valmistamine 5.2.8 Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toote valmistamise protsessis I, II algtase; III kesktase 5.2.9 Toote valmimisel toimuvad tehnoloogilised etapid ja protsessid I algtase; II kesktase; III kõrgtase 5.2.10 Seadmete kasutamine vastavalt kasutusjuhendile. 5.2.11 Arvestuse ja aruandluse põhimõtted I, II algtase; III kesktase 5.2.12 Pool- ja valmistoodete kvaliteedi määramine organoleptiliselt 5.2
„Georgi Söögituba“ hoiab au sees Georg Lurich`i nime, korraldades tema sünni-aastapäeval aprillis rammumehevõistlust „Georgi Kange“. Endises kõrtsihoones "Georgi Majas"on leidnud peavarju: "Georgi kauplus" - toidu ja esmatarbekaubad. "Maarjalill" - lilled, pärjad, kimbud, kingitused. Reinpaul OÜ kontor Swedpanga kontor ja sularahaautomaat Juuksurisalong Kosmeetik Täidetud ülesannete kirjeldus Taignad mida ise valmistasin: pärmi-, leht-, biskviit- ja muretaigen. Taigna rullimine: pärmi-, leht- ja muretaigen. Kaalumine: pärmtaigen, toorained (jahu, suhkur, pärm, õli, vesi, muna ja sidrunhape), saiakeste toorkaal ja kringlid. Tükeldamine (käsitsi): pärmi-, biskviit- ja lehttaigen, rabarber, sink ja paprikas. Tükeldamine (masinaga): keedetud (muna, viiner, vorst, sardell ja pihv) ja praetud hakkliha. Kookide ja kringlite kaunistused: šokolaad, tuhksuhkur ja purustatud pähklid
Üks kõige suurem viga algajal pärmitaigna küpsetamisel on see ,et tainas ei kerki. Pärmitaigna kerkimises on ,,süüdi" vedeliku jm tainamaterjali lisamisel aktiviseeruvad pärmiseened, mille mõjul tekib taignas süsivesikute käärimine. Süsihappegaas moodustab taignas gaasimullikesi ja see kergitabki tainast. Pärmitaignat saab valmistada nii eelkergitusega kui ka eelkergituseta. Rusikareegel on see, et rasvarikkamad taignad on soovitatav valmistada eelkergitusega. Pärmi tainast tuleks enamasti küpsetada 200-260 kraadi juures, aga kõik oleneb muidugi küpsetisest. Lehttaigen Lehttaigen koosneb paljudest õhukestest üksteisest eralduvatest taigna kihtidest. Lehttaigna põhitoorained on vesi, sool,happe,muna ja jahu. Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks
· Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. · Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. · Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. · Juust · Magustoit · Puuvili · Kohv Prantsuse menüüd on veidi erinevad kui meie, näiteks salat antakse ette eraldi toiduna. Menüü järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Joogid Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu koostisosade maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsetel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus. · Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane
Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. * Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. * Magustoit * Puuvili * Kohv Nagu näha, on prantsuse toidusedel veidi erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega tarvitatakse Prantsusmaal vähem piima ja piimasaadusi. Erandiks on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu. Prantsuse köögi omapäraks on ka väga suur kastmete valik. Kastmed annavad toidule omapära ja kastmeid loetakse köögi poeesiaks. TAVAD
Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad taignad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarikas-, mustikas-, pohla-, õuna-, rabarberikook jt. Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais
Biskviittaigen ja beseetaigen Ei kasutatat keemilisi ja bioloogilisi kobestajaid Poorsus saavutatakse munadesse vahustatud õhu toimel - Biskviit- muna,suhkur,jahu - Besee- munavalge,suhkur VÕIBISKVIITTAIGEN Rasvaine,suhkur,muna,jahu, kobestajaks küpsetuspulber(muna) Poorsus saavutatakse muna ja rasva vahustamise tulemusena Küpsised,keeksid,muffinid,tordi-,koogipõhjad jne... Mida rohkem rasva tootes, seda vähem säiluvad, sest rasv rääsub. SEGATUD TAIGNAD · Liivataigen- rasvaine, suhkur,muna,jahu,küpsetuspulber(küpsised, vaarakud) · Muretaigen- vähem suhkrut, rasva, sitkem(jogurtikook) · Suhkruline taigen- piim, muna, suhkur, jahu(pannkook) · Mandli( või pähkli) taigen- munavalge, suhkur, mandel(biskviidi vahele krõbeda kihina) · Piparkoogitaigen- rasvaine, siirup, jahu, küpsetuspulber(tordipõhjad,piparkoogid) · Präänikutaigen- mesi,karamellsiirup,suhkur,vesi,muna,sooda,rasvaine,jahu
1.1.2.1.1 Piimad, koored, kohupiimad, jogurtid, desserdid. 1.1.2.2 Juustud 1.1.2.2.1 Juustud, määrdejuustud, delikatessjuustud, teenindusletijuustud. 1.1.2.3 Rasvad 1.1.2.3.1.1 Võid, margariinid, võided. 1.1.3 Leiva- ja saiatooted 1.1.3.1 Leib, sai 1.1.3.1.1 Leivad, saiad 1.1.3.2 Kondiitritooted 1.1.3.2.1 Taignad ja pooltooted, pirukad, saiakesed, stritslid, kringlid, koogid, rullbiskviidid, tordid, Selveri kondiiter 1.1.4 Puu- ja köögivili 1.1.4.1 Puu- ja köögivili 1.1.4.1.1 Õunad, pirnid, marjad, tsitruselised, luuviljalised, troopilised, eksootilised, köögiviljad, juurviljad, maitsetaimed, seened, idud, eeltöödeldud köögi- ja juurviljad, värsked mahlad ja mahlajoogid. 1
24. Söögisooda - kasutatakse alati koos happega, sobib hapupiima- ja hapukoorekookides ning mee-ja siirupikookides. 25. Küpsetuspulber- valmistamiseks segatakse söögisooda ja hape 14. Jahu- ja taignaparandajad 26. Taignaparandajad kontsentreeritud toiduainete segud, ülesandeks tasakaalustada jahu koostisainete soovimatuid mõjusid taigna valmistamisel. 27. Parandaja lihtsustab ja kergendab tehnol. protsesse: muudab taignad kergemini masinatega töödeldavateks, vähendab toote kerkeaega; valmistootel on ühtlane poorsus, pehme sisu, elastsus, hea lõhn ja värvus. Koostise poolest jagunevad parandajad: 1) linnased, teised tärklistest saadud suhkrustusproduktid, tärklist lagundavad ensüümid saadakse parem taigna käärimine, parem kooriku pruunistumine, suurem toote maht; 2) rasvained, emulgaatorid, askorbiinhape, tsüsteiin paremad taigna vormimisomadused, suurem
o M 53-63g o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus Täisväärtuslikud valgud Rasvad Teised väga vajalikud toitained Toiduvalmistamisel kasutatavad omadused Munavalk kalgendub ja seob vedelikke (vormiroad) Munavalge vahustub (vahud, taignad) Munakollane emulgeerub (majonees) Munavalge selitab (puljong) Säilitamine Pesemata Soovitav jahedas, külmkapis · Parem mitte ukses Enne kasutamist vähemalt tund toatemperatuuril · Et keetmisel koor ei puruneks · Munavalge vahustub kergemini Eeltöötlemine · Kontrolli värskust (10%soolvees) Värske põhjas külili, poolvärskel tömp ots ülal, vana tõuseb pinnale
täna ka nägusat pakendit, head reklaami ja usaldusväärset kaubamärki. Seda kõike Hagar pakubki, säilitades väärtusliku vana ja luues huvitavat uut. Võrreldes suurte vabrikute masstoodanguga on Hagari toodetes jätkuvalt hulk käsitööd ja klassikalisi pagaritöö võtteid. Terad ja puisted on Hagari spetsialiteet. Hagari kondiitritooted põhinevad ainulaadsetel kodustel retseptidel. Hagari toodeteks on koogid, biskviidid, taignad, ciabattad, kooriktooted, magusad saiad, rukkileivad, sepikud, saiad, kuklid, magusad väikesaiad, soolased väikesaiad, rasvküpsetised ja stritslid. (AS Halliku koduleht: http://www.hagar.ee/est ) KOKKUVÕTE Referaadis on antud ülevaade tuntuimatest Eesti kaubamärkidest. Töö autorid said palju uusi teadmisi Eesti turu kohta. Kujutlegem ette olukorda, kus ettevõte teeb häid tooteid või pakub kvaliteetseid teenuseid, kuid on registreerimata
PÄRMITAIGNA VALMISTAMINE Pärm lahustatakse soojas vees 35 40ºC. Taignasegajasse kaalutakse vastavalt retseptuurile suhkur, jahu, lahtilöödud munad, lahustatud sool, pärmilahus ja segatakse, kõige lõpuks lisatakse pehmendatud rasvaine. Pärmilahus lisada taignasse koos teiste toorainetega, kuid selliselt, et ei puutuks otseselt kokku suhkru ja soolaga. 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taigna rammususest 30 -80 g pärmi või siis 1 liitri taignavedeliku kohta 80-150 g . Rammusamad taignad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem. Taigna kiireim käärimine on 35°C juures, kuid sobivam on 26-28°C. 12 Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm. Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine.
PÄRMITAIGNA VALMISTAMINE Pärm lahustatakse soojas vees 35 40ºC. Taignasegajasse kaalutakse vastavalt retseptuurile suhkur, jahu, lahtilöödud munad, lahustatud sool, pärmilahus ja segatakse, kõige lõpuks lisatakse pehmendatud rasvaine. Pärmilahus lisada taignasse koos teiste toorainetega, kuid selliselt, et ei puutuks otseselt kokku suhkru ja soolaga. 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taigna rammususest 30 -80 g pärmi või siis 1 liitri taignavedeliku kohta 80-150 g . Rammusamad taignad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem. Taigna kiireim käärimine on 35°C juures, kuid sobivam on 26-28°C. 12 Pärmitaignaid võib valmistada ka selliselt, et kõik retseptuuris ettenähtud toorained valatakse taignasegamiskatlasse ja sinna peale murendatakse värske pärm. Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine.
annaabi.ee 
