Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimused perekonna ajaloost". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, seksuaalelu, keskaeg, tasandilt, isale, üksikisik, astumine, heebrea, põhjenda, pakkudes, ettevaatlik, perel, uusaeg, põhiväärtused, omandit, sugulussuhted, abielunaine, majapidamine, seksuaalsus, nendest, karmid, tsölibaat, vältimine, instrumentaalne, hankija, üleastumine, rangelt, karistatav, suguküpsus, eluaastal, testamendis, rõõmPEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu
muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur. Naise ja mehe rolli perekonnas on eri piirkondades ja aegadel mõistetud erinevalt. Kuigi rohkem on olnud maid ja aega, kus naisel puuduvad õigused kodust väljaspool tegutsemiseks. Kodus on naine küll vastutaja ja korraldaja aga ta pidi siiski
kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja
süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui
ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Naise roll vanal ajal Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita
2. Perekonna ülesanded: Soojätkaminsfunktsioon Seksuaalfunktsioon Majanduslik funktsioon Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3. Vanasti ja praegu Vanaaeg: Mehe roll oli instrumentaalne, tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda Mehe seksuaalelu oli vaba Naist hinnati ja austati eelkõige emana Naine sai olla vaid abielunaine, ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha
Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele. 3. SEADUSE INIMENE 3.1 Juudid- heebrealased. Heebrealaste jumalataju oli niivõrd konkreetne, et nad tunnetasid Jumalat isiklikult nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa: 4 · Piiblieelne kirjandus- kõige vanemaks Piiblisse lülitatud tekstiks peetakse ,,Debora laulu" · Piibliaegne kirjandus- käsitles maailma ja inimkonna loomist ning on sellega tähelepanuväärne historigraafiline saavutus. · Piibellik kirjandus- koosneb apokriiva raamatutest ja Talmudist.Talmud olid algselt suuline seadus,mis sisaldasid juutide tsiviil-ja usuteadusi.
sissekraabitud märki. Kirjutaja amet oli intelligentsete poiste seas väga populaarne. Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele. 3. SEADUSE INIMENE 3.1 Juudid- heebrealased. Heebrealaste jumalataju oli niivõrd konkreetne, et nad tunnetasid Jumalat isiklikult nendega rääkimas. Peeti pühaks vaid Jahvet, kes lubas pikka elu. Keelati loodusobjektide kujutamine. Heebrea kirjanduse võib jagada kolme ossa: 4 · Piiblieelne kirjandus- kõige vanemaks Piiblisse lülitatud tekstiks peetakse ,,Debora laulu" · Piibliaegne kirjandus- käsitles maailma ja inimkonna loomist ning on sellega tähelepanuväärne historigraafiline saavutus. · Piibellik kirjandus- koosneb apokriiva raamatutest ja Talmudist.Talmud olid
last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas. Egiptlased armastasid lapsi ja pidasid lasterikkust perekonna õnnistuseks. Muidugi oodati esiklapseks poega
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt is
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
kaitstud ja hoolitsetud, ning tal puuduvad isapoolsed omadused, nagu enesevalitsus, iseseisvus, võime elus hakkama saada. Võimalik, et ta püüab igas inimeses leida "ema" - nii naistes kui ka meestes, kellel on autoriteeti ja võimu. Teisest küljest jällegi, kui ema on külm, tundetu ja võimukas, võib laps emaliku kaitse vajaduses isa poole ning hiljem isa asemike poole pöörduda - sellisel juhul on lõpptulemus samasugune kui eelmisel, või siis areneb laps ühekülgselt isale orienteeritud inimeseks, kellele on tähtsad ainult seadus, kord ja võim ning kel puudub võime loota või vastu võtta tingimusteta armastust. Sellist arengut soodustab võimuka, tugevasti pojasse kiindunud isa olemasolu (ibid.). Kõigile neile neurootilistele arengu-nähtudele on iseloomulik see, et üks printsiipidest - kas isalik või emalik - peetub oma arengus, või siis (seda juba tõsisemate neurooside puhul) lähevad
08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes
Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu on Vana-Babüloonia koodeks. Kiilkirjaseadustikeks loetakse: Sumeri, Asüüria, Hetiidi, Vana-egiptuse õigust sisaldavaid kogumikke. Heebrea Piibli seadustekstide seos kiilkirjaseadustega avaldub kultuurilooliselt ning nüüd tunnistavad seda paljud uurijad. Moosest ja Hammurapit uuritakse ühise muinasõiguse nimetuse all koos kreeka ja ladina vanimate seadusekogudega. Kiilkirjaõigus on mõjutanud islami ja Misna õigust Akkadi keeles sõna seadus puudub. ,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne, selle täitmise eest võttis ta endale aunimetuse. Kuningas olipigem seaduse agent kui
sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse. Ühtlasi ei ole ka seaduse mõte sugusid anatoomiliselt võrdseks teha, mida nii mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad. Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik põhjus ning seetõttu ei ole tegu diskrimineerimisega. Üsna palju diskussiooni tekitab küsimus, kas sooline võrdõiguslikkuse seadus peaks olema eraldiseisev või osa üldisest diskrimineerimisvastasest seadusest. Eraldi
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik. Ta mõistab et on isa silmis midagi väärt ja tajub, et on seda teiste meeste arvateski. o Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajatega. o Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed. Isa
Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi:
Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
suhtumisega. Ja kui isikud rikuvad reegleid, mille järgi elab suguvõsa ja ei saa jumalatega seda lepitada, tuleb nende üle kohut mõista. Ei ole ainult ajalooline, vaid on ka mingis osas täna säilinud. Karistamine on jumalatega suhete klaarimine, seega preester ja kohtunik on paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused.
Ja kui isikud rikuvad reegleid, mille järgi elab suguvõsa ja ei saa jumalatega seda lepitada, tuleb nende üle kohut mõista. Ei ole ainult ajalooline, vaid on ka mingis osas täna säilinud. Karistamine on jumalatega suhete klaarimine, seega preester ja kohtunik on paralleelsed. Eliiti saab kuuluda teenete, vapruse eest ja sünniga. Kuningad enne ristiusu vastuvõtmist omasid väga palju vastutusi II Peatükk. Rooma õigus 1.Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused
tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed institutsioonid ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi. [2] • Antiik-Rooma, Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest. – V saj. e.m.a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
annaabi.ee 
