vahendusel. Oma andmebaasis lõin järgmised tabelid: Klientid, Raamatud, Laenutused, Linnad, Maakonnad. Klientide tabel sisaldab kõiki olulisemaid andmeid raamatukogu kasutajate kohta, samuti on raamatute tabelis olulisemad andmed raamatute kohta. Laenutuste tabel sisaldab infot laenutuste kohta (laenutuste kuupäevad, tagastuskuupäevad). Maakondade tabelisse on koondatud kõik maakonnad ja linnade tabelisse kõik lugejate seas esindatud linnad. 2.1 Tabelite loomine Uue tabeli tegemiseks on mitmeid võimalusi. Kõige tavalisem moodus on Create table in Design view ehk tabeli tegemine konstruktoris. Kõik oma tabeid tegin ka just nimelt selle võimalusega. Avanevas aknas määrasin : 6 · Väljade nimed (Klientide tabelis näiteks: Kliendi ID, Eesnimi, Perekonnanimi, Riik, Maakond, Linn, Tänav).
finantsraamatupidamissüsteeme [5]. Microsoft Access on Microsoft Office'ga kaasas olev andmebaasisüsteem. Andmebaasisüsteemi Access töökeskkond on sarnane Microsoft Word'i ja Microsoft Excel'i töökeskkonnaga. Access on mugav vahend andmebaaside loomiseks ja andmete töötlemiseks, mis ei eelda programmeerimisoskusi. Relatsioonilise andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua päringuid vajalike andmete leidmiseks ja esitamiseks ning disainida andmete sisestamise ja muutmise vorme või aruandeid. Accessi paketi koosseisus on mitu näidisrakendust (nt Northwind.mdb). Access sobib hästi tööks arvutivõrgus, sisaldades mitmetasandilist paroolisüsteemi andmetele juurdepääsu tõkestamiseks ning kirjete ja tabelite automaatlukustamiseks. Paketi koosseisu kuuluvad ka mitmed targad, mis suurendavad oluliselt töökiirust.
Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita
Järgmisele väljale viib vajutus tabulatsiooniklahvile, eelmisele
5. Laenutamise info, kuhu on kirja pandud videod, mida on laenutatud ajavahemikul 11- 12 aprill. Selles tabelis on kirjas , kas kassetid, mis on välja laenutatud, tagastati õigel ajal, või tuleb maksta viivist, tabelis on kirjas, kõik info, mis on vajalik, et ükski kasset ei jääks tagastamata. Kui tabelid said koostatud, siis avasin ma ,,Database tools" ning valisin sealt ,,Relationships". Ning seal ma lõin tabelite vahel seosed. 3. Päringud Päringuid koostasin ma kahel eesmärgil, esimene eesmärk oli see, et ma leiaksin üles kuupäeva millal peaks tagasi toodama kindla filmi kasset ning teine eesmärk oli päringute koostamisel see, et ma saaks päringuid kasutada vormide ja aruannete koostamiseks. Esiteks tegin ma päringu selleks, et teada saada millisel kuupäeval peaks tagasi toodama mingi kindla filmi kasset. Selleks valisin ma ,,Create" ning sealt ,,Query wizard" selle abil
Programmi käivitamiseks lisa aadress http://localhost/phpmyadmin. Kuna parooli endiselt ei eksisteeri, siis seda ka ei küsita. Vasakul tabelis näeme kenasti olemasolevaid andmebaase, millele klikkides kuvatakse vastavas andmebaasis olevad tabelid. 02 - PHP ja MySQL - Andmebaasi kasutaja ja andmebaasi loomine (Ülesanne 1) Teemad andmebaasi kasutaja kasutaja õigused andmebaasi loomine tabelite loomine andmeväljatüübid Eesmärk Selles peatükis loome andmebaasi kasutaja ning edasiseks õppimiseks esialgse andmebaasi. Kasutaja loomisel vaatame, kuidas määrata erinevaid õigusi ning andmebaasi loomisel, millised on võimalikud andmebtüübid. Andmebaasi kasutaja loomine Ava http://localhost/phpmyadmin ning kliki Kasutajad menüüs. Avanenud menüüs peaksid nägema juba lisatud kasutajaid. Uue kasutaja lisamiseks kliki Uus kasutaja lingil.
müügipiirkondade jaoks jne. Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut 7 luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel. Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed Töölehed on jagatud veergudeks (1), ridadeks(2) ja lahtriteks. See ongi see ruudustik, mida töövihiku avamisel näete.Veerud paiknevad töölehel vertikaalselt, ülevalt alla.
tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist
viisil relatsiooni atribuutide väärtustena. Relatsioonialgebra põhimõisted Relatsioonilisele andmemudelile rakendub matemaatika haru, mida nimetatakse relatsioonialgebraks. Relatsioonialgebra objektideks on andmebaasi relatsioonid. Objektidega koos kasutatakse relatsiooni operatsioone. Relatsiooni operatsioonide rakendamisel relatsioonidele saadakse alati uus relatsioon.Põhimõtteliselt tähendab relatsioonialgebra mingite hulgatehete tegemist tabelite või päringute tulemustega. Relatsioonialgebra operatsioonid Projektsioon - Operatsioon projektsioon defineerib relatsiooni R põhjal uue relatsiooni, mis on relatsiooni R vertikaalne alamhulk. See sisaldab vaid osade atribuutide a1,...,an väärtuseid. Piirang - Operatsioon piirang defineerib relatsiooni R põhjal uue relatsiooni, mis sisaldab vaid neid relatsiooni R kirjeid, mis vastavad teatud tingimusele (predikaat). Piirangu tulemust nimetatakse ka horisontaalseks alamhulgaks.
...............................................29 34.Andmete illustreerimine graafikute abil................................................................................................ 33 35.Graafiku loomine nõustaja abiga........................................................................................................... 34 36.Graafikute kujundamine.........................................................................................................................35 37.Piltide ja tabelite lisamine töölehele ..................................................................................................... 38 38.Kleepimise lisavõimalused.................................................................................................................... 38 39.Aadressid................................................................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress.......................................
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
väljad on üksteisest komadega eraldatud. · Fail mis sisaldab andmete tabelisse lisamiseks mõeldud INSERT lauseid. · XML dokument. · Andmete importimine. Andmeid võib importida eelnimetatud failidest aga ka pöördumise teel teise andmebaasisüsteemi poole. Näiteks võib andmebaasisüsteem pakkuda võimaluse linkida andmebaasi teises andmebaasisüsteemis loodud andmebaasi tabelid ja pöörduda lingitud tabelite poole kasutades SQL keelt. · Andmebaasi tehtud toimingute ja andmebaasi töökiiruse andmete logimine. · Statistilise analüüsi programm, et uurida andmebaasisüsteemi töökiirust või kasutatavust eelnevalt nimetatud logide põhjal. · "Prügikoristus" ja reorganiseerimine. Kustutatud tabeli ridade tegelik eemaldamine, salvestusruumi ümberkorraldamine. Siia alla kuulub ka indeksite ümberorganiseerimine peale tabelis olevate andmete muutumist.
.................................................... 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine............................................................................................................. 29 Andmete lisamine.................................................................................................................... 29 Andmete pärimine................................................................................................................... 30 Andmete kustutamine..............................................................
Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) 4. Mõõduriba (joonlaud). 5. Kerimisribad: dokumendi "kerimine". 6. Tööaken teksti sisestamiseks. 7. Oleku- ehk seisundiriba (Status Bar): Info hetkel nähtavast sektsioonist, leheküljest, sõnade arvust jne. Mõõduriba Kujunduselementide (tabelduste, tabelite, veergude, jooniste jms) paigutamisel Wordi ekraanile saab kasutada mõõduriba (joonlauda). Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis- ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta.
Valige Personaal Personal - osa raamatupidamise arvutiprogrammist, kus teostutakse: -kaadri arvestus; -tööaegade arvestus; -palga arvutus. Programm vastab nõutele, mis kehtib Euroopa Liidus. Mugavustel saate koondada personaali andmeid ühte tabelisse. Vajutage nupule Avatakse menüü, kus: - VAHETADA TABEL; - VAA TADA AINULT JOOKSVAID SISEKANDEIT LEPINGUST; - VAATADA KÕIKI SISEKANDEID LEPINGUST. Valige «VAHETADA TABEL», vasakul on andmepuu. Kahekordse hiire klahvile vajutamisel valige vajalikud read ja pange numbrid järjekorda lahtrisse «Veeru nr.». Märkides vajalikule tabeli numbrile, ja vajutage nupule avatakse ekraan. Valige isikukaart ja sisestage andmed järjehoidjasse :Aadress, Dokument, Load, Kelte valdamine, Perekonnaliikmed, Õppe. Kõik arvutused on ehitatud programmis, töölepingu aktuaalse seisu sisestamise peale. Kui alaline tööleping oli katkestatud, aga pärast seda võeti inimene uuesti tööle, siis on vaja
Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next.
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet
Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski
topeltklõps keskmist hiirenuppu vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata nihutama pukseerima hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga) avanev hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti
Output-aknast saab tabeleid ja graafikuid Word’i tõsta need valides ja siis Copy ning Word’is Paste. Sagedustabeli koostamine- vanuse puhul, kui väärtusi kiiga palju, siis ei kasutata sagedustabelit Seal esitatakse tunnuse väärtused (valid), nende esinemissagedus (frequence) ning protsendid (percent). Sagedustabeli järjestamiseks sagduste järgi: uus tabel: analyze/ferquences . tunnus perekonnaseis varialbel väljale ning klõpsame nupule format. Descending counts linnuke. Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse
.............................................................69 Paisktabel.......................................................................................................................... 70 Ülesandeid.........................................................................................................................71 Andmebaasiliides..................................................................................................................71 Ühenduse loomine, päring................................................................................................ 71 Andmete lisamine............................................................................................................. 75 SQL-parameeter................................................................................................................75 Salvestatud protseduur......................................................................................................76
referaatväljaanded (sisaldab nii kirjet kui sisukokkuvõtet) signaalinformatsiooni väljaanded (sisaldavad ainult autorit ja pealkirja) · Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus) - tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele
............................................ Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed........................................................................... 8. Tabelite ja jooniste vormistamine.................................................................................................................. 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks................................................................................ 10.1. Esinemise struktuur:.........................
............................................ 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. ...................................................................... 8 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. ............................................................................................................ 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. .......................................................................... 11 10.1. Esinemise struktuur: ............................
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
facto standardiks. NetBIOS on kasutusel Ethernet'i, Token Ring'i ja Windows NT võrkudes. NetBIOS iseenesest ei toeta marsruutimismehhanismi, seepärast peavad laivõrgus suhtlevad rakendused kasutama mingit muud "transpordimehhanismi", näit. TCP (Transmission Control Protocol) kas NetBIOS'i asemel või sellele lisaks. NetBIOS vabastab rakendusprogrammi vajadusest mõista võrgu üksikasju, k.a. veaparandus seansireiimis. NetBIOS'i päring esitatakse võrgujuhtimisploki (NCB) kujul, mis muuhulgas määrab ära sõnumi asukoha ja sihtkoha nime. NetBIOS tagab OSI mudelis kirjeldatud seansi- ja transporditeenused, kuid ei paku andmeedastuseks standardset kaadri- või andmevormingut. Standardse kaadrivormingu annab NetBIOS'i laiendatud kasutajaliides (NetBEUI). NetBIOS':il on kaks võimalikku sidereiimi: seanss või datagramm. Seansireiimis saavad kaks
Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel sama toime mis ↵, näiteks objektivaliku lõpetamisel); Küsimus enesekontrolliks: Kui suur on kirja kõrguse ühik „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja Venemaal) võib ta olla teistsugune):
HTTP protokoll võib olla kahte tüüpi: 1) iga objekti kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga. HTTP seanssi kirjeldus: Meil on vaja kätte saada veebilehelt kindel objekt. Kõigepealt pöördutakse nimeserverisse ja saadakse kätte IP aadress. Pärast seda luuakse TCP ühendus kindla serveriga läbi pordi 80. Kui teisel osapoolel on vabu resursse olemas, siis teine osapool aktsepteerib selle ühenduse. Kui ühendus on loodud, siis saadetakse päring, et saada kindel soovitud objekt. Kui serveril on see olemas, siis ta paneb selle objekti vastusesse sisse ja saadab selle minema. Kui saadetakse üks objekt korraga, siis pärast saatmist paneb server ühenduse kinni ja uue objekti saatmisel tuleb jällegi luua alguses ühendus. Siis jällegi saadetakse objekt ja pannakse jälle ühendus kinni jne. Teistsugune server võib suhelda aga selliselt, et ühendus jääb lahti ja
Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjeteks (record), veerge - väljadeks (fields) Taoliste tabelite jaoks on Excelis spetsiaalsed vahendid, mis võimaldavad sorteerida ja filtreerida kirjeid, teha kokkuvõtteid ja koondeid jm. Tabeli saab muuta nn Table-objektiks (List-objektiks - Excel 2003), mis annab lisavõimalusi selle töötlemiseks. Et oleks võimalik neid vahendeid kasutada, peab tabel (loend) vastama järgmistele tingimustele: - tabelil peab olema üherealine päis ning igal tulbal peab olema pealkiri - tabelis ei tohi olla tühje ridu ja veerge -Põhitegevused
· kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
