Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja
7. cum grano salis-mitte sõna-sõnalt võetuna, enam-vähem tõele vastavalt, (koos soolateraga) 8. O tempora,o mores(Cic)- oh ajad, oh kombed 9. Crimina extra ordinem- erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10. Repetitio est mater studiorum-Kordamine on tarkuse ema 11. in corpore- täies koosseisus 12. Non rex est lex, sed lex est rex-Kuningas ei ole seadus, aga seadus on kuningas. 13. Ius est ars boni et aequi(Cels.)-õigus on headuse ja õigluse kunst 14. Per fas et nefas-õiguse ja ülekohtu abil 15. Ex tempore-ettevalmistamatult, otsekohe 16. Mors naturae lex est- Surm on loodusseadus 17. Cum laude- kiitusega 18. Lex spectat naturae ordinem-Seadus arvestab looduse korda. 19. Inter partes-poolte vahel 20. Panem et circenses. (Iuv.)- leiba ja tsirkust 21. Corpus delicti.-kuritöö koosseis Locus delicti.- kuritöö koht 22. Ex unitate vires- Ühtsuses peitub jõud 23
Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hooleks ...sequi deum/ cingentem viridi tempora pampino - ... järgi jumalat, kes halja viinapuu pärgab laupa. Brevis omnis militia super malitiam mulieris tühine on kõik õelus naise õeluse kõrval. Humani nihil a me glienum puto midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu lühike. Qtium post negotium puhkus pärast tööd Limen erat... oli piir... Versus Vergilii pulchri et elegantes sunt Vergiliuse värsid on kaunid ja elegantsed. Per risum multum poteris cognoscere stultum rohkest naerust tunned ära lolli Tempora mutantur et nos mutair in illis ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega Urbi et orbi linnale ja maailmale(kõigile) Omnia mea mecum porto kõike enda oma kannan endaga kaasas
A Ab altero exspectes, alteri quod feceris kuidas küla koerale, nii koer külale. Ab imo pectore kogu südamest, kogu hingest. Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas näed pindu, enda omas ei märka palki
selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks
09.2013 1. Seaduse võim/jõud, seaduse mõte/eesmärk 2. sõja ja rahu õigus 3. nagu sõjaõigused nii ka rahuõigused 4. juriidiliselt, faktiliselt 5. Linnale ja maailmale 6. Inimene on inimesele hunt 7. nagu, kahtlevalt suhtuma millessegi vms. (Koos soolateraga) 8. oh ajad, oh kombed 9. erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10. kordamine on tarkuse ema 11. täies kooseisus 12. kuningas pole seadus, kuid seadus on kuningas 13. Õigus, see on teaduse ja õigluse kunst. 14. õiguse ja ülekohtu abil 15. ettevalmistamatult, otsekohe 16. Surm on loodusseadus 17. koos kiitusega 18. seadus arvestab looduse korda 19. poolte vahel 20. Tsirkust ja leiba 21. Kuritöö koosseis. Õigusrikkumise toimepanemise koht 22. Ühtsusest peitub jõud 23. Esialgu, käesolevaks ajaks/ajutiselt 24. Volituste piires. Üle võimupiiride 25. viisakus (riikide vahel) 26. Kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Püüeldes heatahtlikkuse suunas 27. Maaõigus. Vereõigus
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi.
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
(valed). n Norm sõltub selle grupi sotsiaalsetest väärtustest n Kõik käitumisnormid ei ole ilmtingimata kajastatud õiguses. Nt. ameerika kriminoloogi Thorsten Sellini arvates kriminoloogilise uuringu peamiseks aineks peaksid olema käitumisnormid. Mis on kuritegu? Kuritegu on selline käitumine, mis kehtiva karistusmäärustiku poolt on keelatud ning mille eest on ettenähtud karistus. See on nn “legalistlik” definitsioon. n Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n
3 Skeptitsism on filosoofiline õpetus ja tunnetusteoreetiline printsiip, mida iseloomustab kahtlemine teadmiste usaldusväärsuse ja objektiivse tegelikkuse tõese tunnetamise võimalikkust. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas kreeka filosoof Pyrrhon (u 365-275 eKr). Tuntumad skeptikutest on Platoni akadeemia filosoofid Arkesilaos (315-241 eKr) ja Karneades (214-129 eKr) ning hilise skeptitsismi esindajad Ainesidemos (1 saj eKr) ja Agrippa (1-2 saj). 4 Cicero, M. T. Topica (Die Kunst, richtig zu argumentieren). Hg. Bayer, K. Bayer, G. – Tusculum, Darmstadt, 1994. äärenr 5, 26; 28; 7, 30; 31. /…/ Definitsioon on lause, mis seletab defineeritavat tulenevalt selle mõistest. On olemas kaks definitsiooni põhiliiki: üks käib nende asjade kohta, mis tõeliselt eksisteerivad, teine nende kohta, mida ette kujutatakse. Definitsioonidest on ühed loetelud ja teised analüüsivad jaotused; /…/
kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
Süüteod jagunesid: avalikõiguslikud mässu tõstmine, riigi reetmine ( süütegude arv kasvas ajastu lõpul) ja eraõiguslikud ülejäänud süüteod, jagunesid kahte gruppi: vara ja isiku vastased. Avalikõigusliku süüteo korral jälitati isikut võimu algatusel aga eraõigusliku puhul pidi kannatanu ise rikkujat jälitama. Isikuvastased: Tapmine e. teadlik isiku surmamine, oli oluline, kas avalik või salajane tapmine, viimase puhul karistus palju karmim. Kehavigastused, karistus sõltuv ohtlikkuse astmest. Varavastased: 13. saj. mõistes röövimine kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) karistus kerge või raske. Eriline süütegu kiriku lõhkumine eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. elu ja ihukaristus surmanuhtlus,
............................................................................... 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1
karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiram
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu
See on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes. Kasutatakse sarnast abstraktset faktilist koosseisu. Analoogia liigid: Seaduse analoogia. Nim ka üksikanaloogiaks. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õt-d saabuvad ka mittereguleeritud juhusele. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Nullum crimen sine lege Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus ja kui ta analoogia ega tõlgendamise abil otsustada ei saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja. Kui loomuõigus ka ei aita, siis on kohtunik õigustatud ja kohustatud n-ö looma õigust.
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
neid juhtida. o Süüvõime - isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nende normidele. Tehing on toiming või toimingute kogum, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigussuhte objekt nähtus millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud, (asjad, miitemateriaalsed väärtusd nagu ntks tööjõud, teenus, intelektualne omand, kunst, laulud,) (vaimsed väärtued nagu nt au, hea nimi, väärikus, ühiskondlik seisund) o ESE => Asi -> KINNISASI (maatükk, koos sellega ühendatud osad, puud, juured jne) -> VALLAASI => ÕIGUS => MUU HÜVE (elekter ja soojus) Juriidilised faktid - asjaolud mis toovad kaasa õigusliku tagajärje (kellegil tekkib kohustus või õigus) Sündmus - asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest.
Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku
ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (KarS § 31 lg 1), näiteks isik tegutseb näiliku hädakaitse tingimustes, kus ta tõsimeeli arvab , et tegemist on tegeliku õigusvastase ründega. Sellisel juhul vastutab isik vaid seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Tegu võib olla õiguspärane ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks seadusliku jälitustegevuse protsessis; kuriteo või kurjategija avastamiseks toimepandud teod, millel formaalselt võivad olla süüteo tunnused, nagu kuriteo matkimine, kurjategija kinnipidamisel vägivalla kasutamine jt). Süüteo subjektiivseteks tunnusteks on tahtlus või ettevaatamatus. Tahtlus võib olla kas kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus. Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks
saj pKr reljeefskulptuur Varasemast ajast ainult * Idealiseeritud kujutamine > papüürused stiliseeritud, abstraktsem kujutamine Herculaneumi papüürused * Lihtsamad ja robustsemad vormid Üleminek papüüruselt pärgamendile (2.4. saj) Kristuse kujutamine Papüürus Pärgament Hea karjus Sõdalane Bütsantsi kunst Tetrarhid (Diocletianuse reformide aegsed Cassiodorus (u 485585) nelikvalitsejad), 4. saj. Vivarium munkade Bütsantsi kunst kopeerimistöökoda Rabula gospel, 6. saj.: ,,abstraktne" Palimpsest kunst < kr palin `uuesti' + psao `kraabin' Bütsantsi kunst
Alkoholireklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.”Alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist ning millega tähistatakse peale alkoholi ka teisi kaupu ja teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil.Seaduse rikkumisega kaasnevad karistusedKuriteoga kaasnevad rahaline karistus või vangistus, väärteoga kaasnevad trahv ja arest.Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest määrata rahatrahvi kuni 3200 eurot(7) 3.9.Hetkel veel keelatud 17 Kuigi pikka aega on olnud see keelatud siis 1. juulil jõustub korrakaitseseadus, mis annab alkoholisõpradele loa juua parkides ja mujal, kus see varem keelatud oli.Joomist piirab siiski
kuritegu) Saksi õiguspeeglis. Kasutati jumalikke jõude otsustamisel, kas keegi on toime pannud rikkumise. Ordaaliad- jumalakohus, süütuse tõestamine- nt. antakse mürki, kui sureb, on süüdi; ka vetteviskamine, hõõguva raua kandmine peos, seaduslik kahevõitlus, tõestuse kinnitamine vandega, kindla arvu tunnistajate kaasvannetega. 3 .Sugukondliku korra karistuse vormid Karistus tekib koos riigiga. Ohverdamine- pidi vaigistama jumalate viha, seetõttu oli vaja lunastusohvrit. Ka tänuohver- pidi tänama jumalaid. Lindpriius- sugukonnast väljaheitmine. Hiljem kasvas sellest väljasaatmine. Veritasu- kättemaks perekonna või sugukonna liikme vastu toime pandud teo, enamasti tapmise aga ka kehavigastuste tekitamiste eest ja naiseau rüvetamise eest. Tekib kättemaksu kohustus, mida pidi kandma lähim meessoost sugulane
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Kumb on olulisem? Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Kasvatusliku mõtlemise algus on seotud kõne arenguga. Kavatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon.
Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17. Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust 18. Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse 19. Ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst 20. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
