MÄESTIKE TEKE Kuidas tekivad mäed? Nagu maavärinad ja vulkaanid, nii on ka mäestikud laamade võimsa liikumise tulemus. Laamad koosnevad tahketest kivimitest, mis kokku põrgates painduvad looka ja kurrutuvad, justkui oleks tegu sooja saviga. Seda mägede moodustumist nimetatakse orogeneesiks (mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast, mis tähistavad vastavalt mäge ja kasvamist). Mäestikke on kolme tüüpi. Kurdmäestikud Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud Kurdmäestikud tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel. Justkui riidest salvrätik, kui seda tasasel pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke
Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid. b) Põrkuvad kaks ookeaniline ja mandriline Ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, ookeaniline laam sulab seal üles ja maakoor hävib, tekivad süvikud, kerkivad kurdmäestikud ja esineb vulkaane ja maavärinaid. c) põrkuvad kaks ookeaniline. Üks ookeaniline laam sukeldub teise alla, tekivad süvikud ja vulkaanilised saared, kerkivad kurdmäestikud, esineb vulkaane ja maavärinaid. d) põrkuvad kaks mandrilist kerkivad kõrged kurdmäestikud, esineb maavärinaid, aga maavärinaid ei esine kuna maakoor on väga paks. e) laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades. Esineb tugevaid maavärinaid 9
Kuna magma tungib pinnale tekivad vulkaanid ja vulkaanilised saared. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku
laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. ANDID Mandriliste laamade põrkumisel nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; ALPID vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest 8848m HIMAALAJA Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika
vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja Tekivad kurdmäestikud Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid) Pole vulkaani purskeid, sest maakoor on väga paks. Ja magma ei suuda läbi tungida. Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa. Ei esine subduktsiooni. Kurdmäestikud on sulgunud ookeani. Noortel mägedel on järsud nõlvad, teravad tipud, sügavad orud ja nad on aktiivsed.
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit. Aleuudi saared, Mariaani saared (Marianas Trench) c) Mandriline ja ookeaniline laam põrkuvad Tekivad : Kurdmäestikud, maavärinad. Näit. Himaalaja mäestik
c. Wegener leidis eri mandritelt sarnaseid fossiile(paleantoloogilist tõendusmaterjali) 8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laamade liikumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena maakoore all asetsev astenosfäär hakkab voolama). a. Laamade põrkumisel tekivad i. (o-m) süvikud, moondekivimid, kurdmäestikud, vulkaanid ja maavärinad[nt. Lõuna-Ameerika läänerannik]; ii. (o-o) süvikud, maavärinad, moondekivimid, vulkaanilised saared[nt. Aleuudi s-d]; iii. (m-m) kurdmäestikud, maavärinad[nt. Himaalaja mäestik]. b. Laamade lahknemisel tekivad riftid(murrangulõhed), uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad. c
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris.
... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised *väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor(Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor(Araabia l) Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad *vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik *protsessid,mis kaasnevad: *ookeanilise mk teke *maavärinad *vulkaanipursked *vulk saarte teke, pangasmäestike teke 2.Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad 3
8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest? Laamade liikumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena maakoore all asetsev astenosfäär hakkab voolama). j. Laamade põrkumisel tekivad i. (om) süvikud, moondekivimid, kurdmäestikud, vulkaanid ja maavärinad[nt. LõunaAmeerika läänerannik]; ii. (oo) süvikud, maavärinad, moondekivimid, vulkaanilised saared[nt. Aleuudi sd]; iii. (mm) kurdmäestikud, maavärinad[nt. Himaalaja mäestik]. k. Laamade lahknemisel tekivad riftid(murrangulõhed), uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad.[ Nt. ookeanite keskahelikud, Punane meri, baikali järv.] l
liigist teise. Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Laamtektoonika: Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri- Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, >süvikud. Mandriline->kurdmäestikud. jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding
Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad *Laamde liikumine küljetsi: tugevad maavärinad, takistavad teineteise liiumist(San Andrease murrang) *Kuumad täpid - süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti
suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur.
orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini org,schwarzwald,vogeesid,eifel,ardennid)panagasmäestike eh-koosn kerkinud maakooreplokkidest e ülangutest ,vajunud plokkidest e alangutest.settek kihid on neis enam korrap lasumusega.mida läbiv maak tarund magmast kivimkeh e intrusiivid(ardennid,vogeesid).kurdmäestikud-kurrutuse käigus laamade serv paken ,suurem osa kokkupres kivimassist surut sügavamale vahvevöösse ,väike osa kasvab kõrgust(alpid,himaalaja) kilpvulk-aluseline laava,liikuvl,tardub aegl,ook keskmäest,madalad.kihtv-happeline laava,väheliikuv,tarbuk kiir,mandrilistel,kõrged... maavär tug rihti sk-magnituudidesmaavär piirk-seotud laamade servaalad,paikn peamiselt 2 vööndiga-vaikse ook tuleõngas,euraasia l osas nn vahem vöö.. murenemine-kivimite lagun välisj mõjul
teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist o Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik) Moondekivimid, kivimite sulamine Tekivad vulkaanid, kurdmäestikud (mandriline) Maavärinad o Ookeaniline ja ookeaniline üks laamadest sukeldub Süvikud Moondekivimid, kivimid sulavad Vulkaanilised (saare)kaared Maavärinad Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared o Mandriline ja mandriline Kurdmäestikud Maavärinad
suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist · Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik) o Moondekivimid, kivimite sulamine o Tekivad vulkaanid, kurdmäestikud (mandriline) o Maavärinad Nt: Nazca laam põrkub L-Ameerika laamaga · Ookeaniline ja ookeaniline üks laamadest sukeldub o Süvikud o Moondekivimid, kivimid sulavad o Vulkaanilised (saare)kaared o Maavärinad o Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared · Mandriline ja mandriline o Kurdmäestikud o Maavärinad o Vulkaane ei teki Nt: Himaalaja mäestik 1. 9
esineb madalaid põõsaid, niidutaimestikku ning samblaid. Igilumevöönd algab Himaalajas umbes 5 kilomeetri kõrgusel. Baruntse mägi Himaalajas Pinnavormi teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Selline on näiteks Himaalaja. Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom
laamadel veel vähemasti kaks külge,mis võivad naabrite suhtes liikuad erineva kiirusega.Sellest tingituna tekivad nende piiridele lõhed,mida mööda naaberlaamad üksteise suhtes nihkuvad. **Laamade kokkupõrge deformeerib kummagi serva.Kivimid ja setted,mis sellesse tsooni jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse.Tekivad kurdmäestikud,miva võime oma silmaga näha Alpides või Himaalajas. Kilpvulkaanid - vulkaanid,mis purskavad rahulikult,laava on väga vedel,valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku.(Leidub Islandil,Hawaiil ja Uus-Meremaal) Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades(Vesuuv,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama)
vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. · Kurdmäestike teke (+ näide) Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni. Äärmuslikuks juhuks on ookeani nõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti. · Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused mudavoolud lõõmpilved maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) · Nõlvaprotsessid
kivimitest sulab üles ja tekkinud magma moodustab süviku kõvale ookeani põhjale vulkaanide rea. Kui aga ookeaniline laam ,,upub" (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev ,,tulerõngas") Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika);
(mandrilised) ja üks laam vajub teise alla (mandriline ja ookeaniline). Laamade liikumise põhjustab: Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisesoojusest: toimub aine pidev ringliikumine, mis omakorda rebestab õhukese maakoore laamadeks. Laamade eemaldumine üksteisest: see algab Ookeanide Keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (75000 km, keskmine h 4,5 km). Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad: Tekivad kurdmäestikud ja süvikud, sest ookeaniline laam läheb mandrilise alla. Laamade põrkumisaladel esineb: maavärinaid ja vulkaane ning tekivad mäestikud ja süvikud. Kuumad täpid: laamasisesed vulkaanilised piirkonnad. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid. Nt Island.
uue maakoore teke, vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad, süvik, kivimite moondumine, maakooreä. Näited laamade liikumise kohta: lahku, kokku, ookeaniline maakoor liigub mandrilise alla, küljetsi. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla (maavärinad, vulkaanid, süvikud) - Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine (maavärinad, vulkaanid) - Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine (maavärinad, kurdmäestikud) - India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi (maavärinad)- P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam 5. Kivimite teke ja liigitus (näited igast kivimiliigist) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalide kogumid, mis esinevad maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina Tardkivimid on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. (graniit, basalt)
Võivad moodustuda vulkaanilisest materjalist saared.Island. 2. Laamade kokkuliikumine 10-11 cm aastas Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nozca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse.
ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite liikumise ja kivimitevaheliste pingete tõttu toimub palju tugevaid maavärinaid. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist ehk kurrutumist ning kurdmäestike teket (nt Andid) · Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel lükatakse laamade servaalad kokku ning paisatakse segi ehk kurrutatakse üles, tekivad kurdmäestikud ( nt himaalaja). Toimub palju tugevaid maavärinad, vulkaane ei esine. · Kahe ookeanilise laama põrkumine - üks laam sukeldub teise laama alla, sukeldumise kohta tekib süvik. Kivimite liikumine põhjustab piirkonnas tihti tugevaid maavärinaid.( nt jaapan, filipiini saared) 3. Vulkaanid · Vulkanism- laamade äärealal, kus magma pääseb kivimivahelisest lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad
• Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. See on mäestike tekkimise kõige levinum viis. Nt. Himaalaja, mis on tekkinud India-Austraalia laama ja Euraasia laama kokkupõrkel ja tõuseb siiamaani. Nii on tekkinud Apalatšid (Ameerika) ja Alpid (Euroopas) Kurrutus – lainekujuline kivimite deformatsioon. Põrkuvad mandriline ja mandriline laam • laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
M: -7o km ; O: -2o km Vanus: M: - 4 miljardit aastat O: -18o miljonit aastat Tihedus: M: 2,7 (kergem) O: 3,o (raskem) Kivimkihid: M: settekivimid, graniit, basalt. O: settekivimid, basalt. Ookeaniline maakoor on Maa gravitatsiooniväljas ebapüsiv, vajub jahtudes ja tihenedes vahevöösse. Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju. 3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid. A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla. 1. Vajumiskohta tähistab süvik. 2. Tekivad kurdmäestikud. 3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded. 4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam Euraasia ja Vaikse ookeani laam B Ookeanilaamade lahknemine (ehk spreeding) 1. Uue maakoore teke. 2. PAngasmäestike teke; saared. 3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad. n: Nazca ja Vaikse ookeani laam India-Austraalia ja Antarktika laam Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam. C Mandrilaamade põrkumine. 1. Maakoore paksenemine. 2
Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud. Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m. Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m. Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enamvähem tasane ulatuslik maaala. Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m. Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline. Üldjuhul peetakse platoo all silmas
Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite kurrutamist ning kurdmäestike teket. MANDRILISTE LAAMADE PÕRKUMINE Üks laam liigub teise peale(mandrilise maakoore topeldumine) Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Vulkaane ei esine maakoore paksuse tõttu. OOKEANILISTE LAAMADE ERALDUMINE Kahe laama eraldumisel tekib lõhe, kust magma voolab pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI tekivad maavärinad KUUMAD TÄPID-Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes
Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html
Nt. marmor. 8. Mis on tulevöö, kus esineb? Tulevöö ehk vulkaanide esindusalad laamade piirialadel. Nt. Vaikse ookeani tulevöö ja Vahemere tulevöö. 9. Millest moodustub maakoor? Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest (kivimitest). 10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest
(3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad. 3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva. 4) Kahe ookeanilise laama põrkumine- Üks sukeldub teise alla, tekivad süvikud, veealused vulkaanid, vulkaanilised saared. 7. Oskad seletada mandrite triivi, kontinentaalse rifti ja kuuma täpi teket. Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, triivide suunad ei ole päris juhuslikud
ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees.
Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas:
Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5
· Pangasmäestik · Vulkaanid, maavärinad · Vaikse ookeani laam lahkneb Nazca laamast Laamade põrkumine: · Mandriline põrkub ookeanilisega o Ookeaniline (raskem) sukeldub vahevöösse, laskuvad magmavoolud Süvikud, moondekivimid, maakoor sulab Kurdmäestikud, vulkaanid, maavärinad Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam o Mandriline ja mandriline põrkuvad Maavärinad, kurdmäestik India laam ja Euraasia laam o Ookeaniline ja ookeaniline , üks sukeldub, toimub subduktsioon Süvikud, moondekivimid, sulab maakoor
maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse sukelduda ja seetõttu kuhjuvd kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort üha paksemaks
Selliste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise (subduktsiooni) piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja kergem. Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. (AlpidHimaalja) Aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekib selle kohale vulkaanide ahelik. (Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka
vulkaaniline mäestik. Iseloomulik maavärinad. nt: Vaikset ookeani ümbritsev vulkaaniline ,,tulerõngas". Laamade põrkumine Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Laamade põrkumispiirkonda iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nt: Alpide-Himaalaja kurdmäestik Laamade nihkumine mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika Geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks. Nt: hiidmanner Pangea Kuuma täpi piirkond nii ookeanides kui mandritel leiduvad vulkaanid, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõuskohti Maa pinnal. Kuumad
Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua
Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine,
jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi
Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud
Selle asemel surutakse laamade servad kokku ja laamade kokkupuutekohta tekib mäestik. Kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Mäestike teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milleks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised
See on graniitsete kivimite rikas ja varasematest kivimitest väiksema tihedusega, niisis ka kergem maakooreosa ja vahevöösse ,,uppumatu". Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. On selgunud, et pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200-400 miljonit aastat ja laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks", mille vahele tekivad ookeanid. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös
välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist
Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna- Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas
eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire tahkumise tagajärjel kosmilises udukogus
katkemine. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. NT: kurdmäestikud (Alpid ja Himaalaja). Habrastel deformatsioonidel tekivad tektoonilised lõhed (esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina) ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindmine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Asuvad seal, kus põrkuvad laamasid
3 kivimikihti 2 kivimikihti (graniit puudub) Laamad 1) Laamade lahknemine (ookeaniline) · Toimub Islandil Atlandi ookeanis · Magma tungib järjest kõrgemale · Moodustuvad pangasmäestikud · Maavärinad, vulkaanid 2) Laamade põrkumine (ookeaniline) · Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel · Sukeldumiskohta tekivad süvikud · Maavärinad, vulkaanid 3) Laamade põrkumine (mandriline) · Harv nähtus · Tekivad kurdmäestikud · MAAVÄRINAID, VULKAANE EI TEKI! 4) Laamade liikumine küljetsi · Esineb eriti Californias · Kaasnevad maavärinad · Vulkaanid Kilpvulkaan Kihtvulkaan räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas väikese viskoossusega basaltne magma suure viskoossusega graniitne magma liikuv magma, voolab rahulikult laavavoolud harvad ja aeglased või puuduvad
kurdudeks või kerkivad ja vajuvad piki maakoorde rebitud lõhesid. Kurdmäestik Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja. Pangasmäestik Mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad tõusevad või langevad. Org - Mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Nõgu - Looduslik negatiivne pinnavorm. See on enam-vähem suletud süvend maapinnas või ookeani põhjas erineva kuju, suuruse ja tekkimispõhjustega.
annaabi.ee 
