Vana-vene kirikud-igakujuke ja muster sümboliseeris midagi. Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia katedraal(südamik meenutab kreeka risti.Hiljem ehitati põhja- katedraal(südamik meenutab kreeka risti.Hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris,
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti
Loomad varjuvad külma eest. Lapsed seavad sammud kooli poole. Nüüd on kõigil käed ja jalad tööd täis. Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud. Väljadele toob september hommikuse kastme. Enam ei mängi lapsed aasadel. Murud on hoolega kasvama hakanud, kellelgi pole aega neid niita
Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE
5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a
Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE
*Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13
Valija: (omaette) Ei noh need müüks oma ema kah maha.(siis kõvemini) Aga teate... mul ei ole teie naisuga midagi peale hakata , mul on endalgi neid mitu tükki juba. (Tulevad Saviaar ja Laar) Savisaar: Mehed, mis siin sünnib? Laar: Oi, valijamees. Kuule teeme lepingu. Näe, kirjuta alla. Sina loobud oma häälest, mina mitte millestki. Kõik on aus. Savisaar: Ei, ei nii ei lähe. Vali mind ja ma toon Venemaalt hunniku raha, ehitame mulle suure lossi ümarate kuplitega. Ansip: Näed teistel on veel hullem. Kui sa mind ei vali, siis MINA enam sinu liivakasti ei pis... eee... see tähendab MINA enam uut valitsust ei moodusta. Savisaar: Ansip, paistab, et oled ära väsinud. Näe, võta söö seemneid. Laar: Valijamees, näed nüüd siin on üks loll ja teine laisk. Teeme lepingu saad tasuta kõrghariduse ja elamisloa kauba peale. Ansipi naine: Oh mida, see on siin jälle seemneid söönud, mis minust nüüd saab....
Inimesed said nende järgi teada piiblist, sest lugeda enamus ei osanud. 13) Millisest materjalist tehti mosaiike, millised värvid? Kasutati marmor tükikesi. Põhivärvid- heleroheline, kuldne, külm sinine, lillakas aaker, punane. 14) Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Nad olid riietatud ja nad ei toetanud maha vaid ,,rippusid" õhus. 15) Millise riigi järglane oli Bütsants? Oli Ida-Rooma järglane. 16) Mis teeb Hagia Sophia nii monumentaalseks. Sest kaeti kuplitega neljanurkse ruumi. ( Hästi rikkalik ja kallis ehitis oli) 17) Mis on tsentraalehitis? Kõik punktid on keskpunktis ühe kaugusel. 18) Mis kujuga on San Vitale kirik Ravennas? 8-tahuline- 19) Mis on ikoon? Pühapilt, mingist sündmusest või pühakust. ( kasutusel peamiselt õigeusus.) 20) Mida väljendas sõda pildi pooldajate ja pildi eitajate vahel? Pildieitajad on ikonoklastid. Väitsid, et ei saa kujutada, sest ei tea milline välja näeb. 21) Kuidas nim
kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 8.Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kuplid on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. See siin ''Issanda muutmise 9. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. 10.Jumalaema kaitsmise kirik. 11.Petseri klooster 12.1529ndast aastast Voznessenski kirik Kolomenskojes. TEKST MAALIKUNST KUNST: **Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand)
pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst puudus ümarplastika, ikoonimaal
mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Massiivsed betoonseinad vooderdati telliste või loodusliku kiviga. Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana
instrumentaalmuusikast? Millised olid esimesed instrementaalmuusikazanrid? Arhitektuuril loobuti kõigest gootilikust. Kõlavärvide otsingud soodustasid teket. Kõige täiuslikumateks ehitisteks hakati Esimesed instrumentaalmuusika zanrid olid pidama kuplitega ehitisi. Hooneid canzon ja sonata. kaunistasid sambad, lõvipead, putod, pilastrid, akantuselehed ja paljud teised. Arenes välja kõrgtasemeline käsitöö. Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja Nimetage tähtsamaid renessansi ajastu enesekindluse. Teadus hakkas tuginema klahv-, keel- ja puhkpille? vaatlustele ja katsetele.
aastatel 1862 1868 ja asub Helsingis, Katajanokkal. See oli mõeldud Aleksei Gornostajevijale. Katedraali tellised tulid Bomarsundi kindlusest ja mis oli hävinud Krimmi sõja ajal aastal 1854.Kuldsete kuplitega punasest tellisest kirik on mõjukaks sümboliks Vene mõjuvõimust Soome ajaloos. Tänapäeval on katedraali asukoht Helsingis ja on peapiiskopkonna Soome õigeusu kirik. Soome õigeusu kirikus on umbes 60000 liiget. . 7 Kasutatud kirjandus: 1)http://www.vikingline.ee/siht
, tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika
1) hardziidid 2) sunniidid- neil on Koraan+ koraani kommentaar oluline 3) Siidid- koraan on nende jaoks viimne tõde 33) Mis on tähtsal kohal islami kunstis? · Domineeriv roll oli arhitektuuril...ehitati... 1) Moseesid (pühakojad) 2) Medreseid (islamiusuliste noormeeste koolid) 3) Hauakambreid 4) Karavandide peatumispaiku 5) Ehitised kaunistati kuplitega ja võlvid sissekäikudega 34) Millised on Vana-Vene riigi kaks vastukäivat teooriat? NORMANNISTLIK ANTINORMANNISTLIK *Arvatakse et Vana- Vene riigi lõid viikingid *Arvab, et esimene teooria on vaid legend. Nime sai sellejärgi, et nad elasid Rossia jõe ääres. 35) Millal kujunes Vana-Vene riik? · Arvatakse, et Vana- Vene riik tekkis 882 aastal.
Kõrbestumine ekvatoriaalsetel aladel kasvab oluliselt ning ÜRO arvutuste kohaselt on 2050. aastaks maailmas kakssada miljonit kliimapagulast. Arvatavasti püüab inimene tulevikus võtta kliima oma kontrolli alla, kuid liiki Homo sapiens võib oodata sama faatum, mis dinosauruseidki. Hoidmaks olukorda kontrolli all, on tehtud mitmeid pakkumisi: uute taimeliikide loomine, peeglite paigaldamine maalähedasale orbiidile, hoonete katuste värvimine valgeks, jäämägede katmine kuplitega, päikesepatareide tõhus rakendamine, tuule-, tõusu-mõõna energia kasutamine, hüdro- ja tuumaenergiajaamade ehitamine. Leiutatakse uusi hübriidautosid, mis paiskavad võimalikult väheses koguses kasvuhoonegaase. Kõik see peaks aitama luua inimkonnale sobiva, temperatuuriliselt püsivama elukeskkonna pikemaks ajaks. Tuleb vaid mõelda, diskuteerida ja otsustada, milline panus oleks efektiivseim ja säästlikem. Õige valiku tegemine on seejuures kõige raskem, kuid kõigele vaatamata
äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega
Läane-Prantsusmaal olid loovid valjast kuplitega fassadid kaunistatud skulptuuridega Liivakivist. Voi maakivist ehitised. Citeaux oli tsisterslaste emaklooster, cluny oli ka kellegi emaklooster. Skulptuurid olid puust reljeefidel oli palju märke. Kristus alati keskel. Kui kirikus on mees kellel on võtmed käes on tegu pyha peetrusega. Pilte ja reljeefe tehti et vaesed saaksid näha ja tunda piibli lugusid nad ei osanud lugeda. Romaani stiilis eelistatakse ähvardavaid suseesid. Et inimesed usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk fresko. Sest neid maaliti märjale seinale. Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalise...
Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas
ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. Diocletianuse termide rekonstruktsioon · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius
maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on
Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud
"Taldrikult ei leia midagi, kõik leiab arvelt!" Millised on aga trendid läbi aegade olnud? Restoranides mindi vaagnatelt toidu serveerimiselt üle taldrikutel serveerimisele. Taldrikute läbimõõt kasvas ja taldrikuid hakati disainima. Kaste, millega varem roog üle valati, vahetas asukohta. See pandi taldriku põhjale, kaste muutus ka oluliselt vedelamaks; sooviti esile tõsta põhikomponendi ilu. Taldrikuid hakati katma kuplitega, nende üheaegsest eemaldamisest tehti vaatemäng. Eelkattesse ilmusid kastmelusikad. Uuenduseks oli "menu degustation" ehk degusteerimismenüü, milles oli 610 erinevat rooga. Itaaliapärastest toiduainetest pastadest, risotoriisist, valgetest trühvlitest ja balsamäädikast said maailma trendid, cappuccino nimi omistati ka vedelale, kontsentreeritud maitsega supile. Eksootilisi puuvilju ilmus maailma igasse kööki
........................ .................................. Kuidas suhtusid bütsantslased naabermaadesse?Miks? V: Suhtusid ülbelt ja üleolealt, kuna neile korrutati et nad on jumala poolt väljavalitud rahvas ja nad on kõige tähtsamad. Iseloomusta Bütsnatsi kultuuri.Iseloomulikud joooned? V:Rajati kloostreid ja kirikuid. Tegeleti Vana-Kreeka kirjameeste teoste uurimise ja ümberkirjutamisega. Konstantinoopolis oli ka ülikool. Iseloomulikud jooned:- suurejooonelised ehitised,kirikud olid kuplitega,seest mosaiikidega ja ikoonidega. PATRIARH-õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis BULGAARIA-Balkani poolsaare põhjaosas asuv riik. Riigis elasid türgikeelt rääkivad rahvad bulgaarid. PHOTIUS-õpetlane kes tõusis Konstantinoopoli patriarhiks. Tema eestvõttel levitati ristiusku bulgaarlaste ja slaavi rahvaste seas.Juhtis antiikkirjanduse ja sõnastikkude koostamist. MICHAEL PSELLOS-filosoof ja ajaloolane, kroonikate kirjutamise kõrval tegeles ka riigiasjade juhtumisega.
kaared, võlvid, kuplid- lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid
Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, toretsevad riided, väikesed näod, kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite
See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise on aga kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud KizI puukirikud Oneega järve saarel. Moskva punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja ,et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV, lisanimega Julm. Omapärases suunas arenes Venemaal ka ilmalik ehituskunst. Paljudest suurest linnadest võiks esole tuua meile lähima Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätab üsnagi aukartustäratava mulje
kujundasid sammas read. Rahu altar- Legend Rooma asutamisest ja Augustus oma perekonnaga sõjakõigul. Rooma müürid keiser Augustuse ajal alustati ehitamist ( barbarite sissetung 3. saj lõpul; enne valitses riigis kord) 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj
PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa: o Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline, põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist. o Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid. Ida-Prantsusmaa: o Citeaux- tsistertslaste emakirik. Lihtne ilma tornideta kirik. Ühelööviline, ei ole liigseid kaunistusi. o Cluny- seal asus benediktlaste klooster. Omal ajal suurim kristlik pühakoda. 5 lööviline põhikirik, 3 lööviline eelkirik, idas kaks põikihoonet
Pikim kriiva pikkusega 3,3 km asub Permisküla juures (külast vahetult loodes). Kriivad on pigem kitsad, laiusega paar-kolmkümmend meetrit, üksikutel juhtudel üle saja meetri laiad. Kriivad on kujunenud valdavalt loodekaarte tuultega, mistõttu on need kirde-edelasuunalised. Seepärast on kriivadel kagupoolsed nõlvad järsemad ja liigestamata, seevastu loodepoolsed vastasnõlvad on laugemad ning liigestatud mitmesuguste kühmude ja kuplitega. Kriivadele, mille loodenõlv pole liigestatud, on omane tasane ja sirge harjajoon. Mida liigestunum on seljak, seda kaarjama kujuga on kriiva. Tasase harja ja sümmeetriliste nõlvadega seljakud on enamasti sirgjoonelised. Eeltoodut arvestades saab Alutaguse luited jagada kaheks: kaarjad, 1)liigestatud loodenõlvadega kriivad ning 2) vallilised, sirge harja ja enam-vähem sümmeetriliste nõlvadega kriivad.
(Orthodox 2014) 8 KOKKUVÕTE Pärast referaadi koostamist sain väga palju uusi teadmisi õigeusust ja palju uusi fakte, mida varem ei teadnud. Minu jaoks oli üllatav, et enamus Eesti ajaloos suurt rolli mänginud tegelased on õigeusklikud. Sain ka teada, et õigeusk on väga tihedalt seotud Eestiga juba alateas 19. sajandist. Õigeusu kirikud on väga värvikad ja enamasti sibulakujuliste kuplitega. Õigeusu kirikutes on kasutatud ka väga palju ikoone, mis on usuliste jaoks väga tähtsal kohal. 9 KASUTATUD INFOALLIKAD Eesti Evangeelne Luterlik kirik 2002. Küsimused ja vastused. http://www.eelk.ee/eelk_vastused/v_vastus.php?id=42 09.12.2014 Entsüklopeedia 2013. Õigeusk. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C3%B5igeusk1 06.12.2014 Estonica 2014. Kubermangukomissar Jaan Poska (http://www.estonica.org/et/Kubermangukomissar/Jaan_Poska/
idaslaavlaste riik kultuurilisi aga ka sõjalisi keskusega Kiievis kokkupuuteid Kiievi Sofia katedraal Üks esimesi suuremaid Südamik meenutab kreeka Algselt oli kirikul viis Kiriku välisilmes kiviehitisi, mis rajati risti. Algselt meenutas lühikest löövi, millest domineerivad kuplitega 11.sajandi I poolel põhiplaan ruutu, kuid igaüks lõppes idaseinas tornid Jaroslav Targa tellimisel hiljem ehitati nii põhja- asuva apsiidiga. Pärast kui ka lõunaküljele kaks löövide juurdeehitamist oli löövi, et kiriku läbimõõt idaseinas kokku tervelt 9
põhi stiiliks Basiilika on ristküliku kujulise baasiga hoone Sammaste read jaotavad hoone erinevateks osadeks ehk löövideks 240 masti, millele vajadusel innitati riide Kõik oli riide katuse alla, juhuks kui seda vaja peaks minema Areene on avastatud palju üle maailma Colosseum, mis asub Roomas, on kõige kuulsam Triumphi kaared Kujundatud ja kaunistatud reljeefidega Need kujutavad Keiser Tituse sõja stseene Rooma Pantheon Kreeklased armastasid suuremaid ruume katta kuplitega Kasettlagi Portreed valitsejate kohta Igas peres oli skulptuur ühe oma pere esivanema kohta, kuhu toodi ande Vesuuviuse vulkaan 19. sajandil hakati üles kaevama Seinadele maaliti aknaid ja uksi Kasutati optilisi ilusioone Mosaiigi kunst Väikestest klaasi või kivi tükkidest kokku pandud pilt Kivi või klaasi tükid vajutati sideainesse sisse nagu näiteks betooni või kipsi Eriti palju Rooma mosaiike on leitud vanadest termidest Termid sarnanesid saunade või SPAdega
13.Nimeta tuntumaid vanakreeka arhitekuurimälestisi. ETRUSKI JA ROOMA KUNST Etruski kultuur Etruski kultuur 8-3 saj. e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst Templid(Sarnanesid kreeka templitega,poodium,võlvid) Hauakambrid(Tunnelite süsteem,ümarad kuplitega künkad,hooned,seianad kaetud maaiilnugtega. Kunst(Skulptuur mõjutatud nii kreeka skulptuurist kui idamaadest,loomulikud loomaskulptuurid,kimäärid). Inimestel suured ninad,mandlisilmad. Rooma Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 753 e.m.a 510 kehtestati ROoma vabariik(3.saj e.m.a oli kogu Itallia Rooma võimu all, ja alustati impeeriumi suurendamist.).Kuning riik,vabariik,keisri riik. 30 e.m.a kehtestati keisririik. Rooma arhitektuur Uuendused-betoon,kaared,võlvid,kuplid
saj. Pole ühtset riiki aga 12 suuremat linna. Nad olid põlluharijad ja meresõitjad. Olulisel kohal metallurgia. Viimased roomlased olid etruskid. Haua tekstid- sisu piiratud, raske aru saada. Tähtsal kohal olid preestrid, kes looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju. Selle kaudu saab teada kultuuri ja kunsti. Hauad asuvad rühmadena, maapealsete kuplitega. Maasisesed kivisse rajutud hauakambrid, mis olid tihti seest sisustatud kui elutuba. Aknad ja ukseavad maalitud. Seinamaalidel kujutati meeleolukaid stseene. Surmajärgne elu ei pidanud olema ei parem ega halvem. Etruskide seinamaalid on looduslähedased ja emotsioonikad. (nt: Fresko Tridiniumi hauast Torquinia). Püütakse rõhutada isikupärasust. Urnid olid savist või kivist, kus oli lahkunu portree peal. Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas
täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal
Toulouse'is. 1080-1096. Saint Pierre kirik Angouleme'is. Nelitistorn. 1101-1128. Läänefassaad. Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Tornlinnus, nn. donjon Dinant'is. kuplitega. 11.-14-.saj. Ristvõlvidega kaetud kesklööv. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias, Prantsusmaal. 12. saj algus. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias. Läänefassaad. Sainte Madeleine kloostrikirik Gislebertus. Vezelay's. Ristvõlvidega kaetud Ingel. 12
Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul) Andid-kitsad eenduvad ribad välisseinal Levinuim peripteer(ühekordne sammasterida) Ka ringikujulised templid, kuplitega, oli mõeldud vaid jumalakuju jaoks, aknad puudusid, valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi Välisvaates 3 osa: · Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest) ja stülopaadist(ülemine aste) o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid:
sajandi. Bütsants oli kultuurselt haritud maa. Seal oli palju õpetlasi ja haritlasi, kes tegelesid kreeka filosoofide teoste uurimistega. Keisrid koondasid oma õukonda kõrgeid õpetlasi ja sageli tõusid viimased ka riigiametisse. Üks neist õpetlastest oli Photius , kes tõusis õpetlasest patriarhiks. Tema levitas ristusku bulgaarlaste seas. Michael Psellos oli üks silmapaistev filosoof, kes uuris Platoni teoseid ja juhtis ka riigiasju. Kirikud olid kuplitega ja seest olid need kaunistatud mosaiikidega. Palju maaliti ka ikoone, millel kujutati samuti pühapilte. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja antid sõdisid Bütsantslastega. Idaslaavlased asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele
Rajajaks oli BRAMANTE (1444- 1514), keda huvitas kuppelehitise probleem, 1499 kutsuti ta Rooma , kus ta tegi väikese Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuele. Alustas 16. saj algul Vatikani lossi ümberehitust ja kujundas Püha Peetri kiriku. Tema surma järel jätkas Michelangelo, kes on ekspressiivse loominguga valmistas teed barokile. 1506 tegi Julius II Bramantele ülesandeks teha Peetri basiilika. Ta plaanis seda tsentraalsena, vägeva keskkupliga ja ümbritsevate väikeste kuplitega. Michelangelo lihtsustas plaani, jättis ära nurgatornid ja väikesed kuplid. Ehitas võimsa kupli, mida peetakse tänapäevani kõige ilusamaks kuppelehituseks. PALLADIO (1508-1580) oli viimane suurmeister. Oli silmapaistev teoreetik. Eriline tähendus oli sambal ning lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse (Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed palladianism. Tuntumad kõrgrenes
Vaid umbes pooled karjalased, kellest suurem osa on keskmisest elueast vanemad inimesed, peavad oma emakeeleks karjala keelt. Karjalastel on väga põnev ajalugu ja kultuur, mis on kestnud aastasadu kuni aastatuhandeid. Soome rahvuseepos "Kalevala" on samuti Karjala juurtega ning paljud soomlased peavad Karjalat oma kultuuri ja pärinemise alustalaks. Eriti tuntud on karjalaste runo laul, mida lauldakse ka mujal maailmas. Ka on neil väga arenenud ehituskunst, mida tõestavad kõrged kuplitega ehitised juba kesk- ja uusajast. Mul on väga hea meel, et need ehitised ja nende väga hea kunstikultuur on säilinud tänapäevani ja ma olen kindel, kunagi ma lähen ja vaatan oma silmaga nende rikkalikku kultuuri ja tutvun veelgi lähemalt nende huvitava ajalooga. Selliseid uurimuslikke referaate on alati huvitav teha, sest silmaring laieneb ning paneb meid mõtlema ja kaasa elama meid ümbritsevale maailmale. Antud juhul on kurb, et ei leidu alati
1 milj km2) # Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut # Kiiev võistleb KonstantinoopoligaPidi vastu võtma ristiusu. Vladimiri valitsemise ajal. Valis, kuna meelis Bütsantsi kirik. Tseremoonaid olid pidulikud...rongkäigud. Oli vastuvetavam kui katoliku ladina keelsed jutlused. Seega ka vene ja kreeka tähestik on sarnased. Bütsantsist pärit mungad ehitasid kirikuid Kiievisse ( V.) Bütsants oli juba täis ehitatud. Sofia katedraal Kiievis. Väga paljude kuplitega.. Ümarkaared Vladimir vürstiriik. Võeti snitti Euroopast. Reljeefid, skulptuur just Euroopa järgi. Novgorod 19. saj tähtis kaubanduskeskus. Veetee eksisteerib, seetõttu. Uulitsakirik pakkus varju. Kuulus kunstnik Bütsantsist Theophanes Kreeklane läks Novgorodi , pani aluse vene ikoonimaalile. Tema seinafrescosid isel. dünaamilisus ja ekspressiivsus. Taotuslikult pikaks venitanud figuurid ikoonil. Rõhutatud silmi. # Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei
Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn
2) Linna ümber kõrge ja tugev müür 3) Linn tihedamalt rahvastatud 4) Linn antisanitaarsem mustus, haiguste kiirem levik 5) Linnas kirjaoskus levinum 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? 1) Araabia numbrid 2) Suur muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" 3) Maakaardid 4) Tegeleti astronoomia ja astroloogiaga 5) Kultuuritase oli Lääne-Roomast algseltki kõrgem 6) Sammaste ja kuplitega moseed UUSAEG. 1. Mõisted: Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine Renessanss- Hakati uuesti hindama antiikaega ja eemalduti religioonist inimkesksema maailmapildi poole (ilmalikkus, antiikkultuur, humanism, taassünd) Reformatsioon- Laiemas tähenduses kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine; kitsamas tähenduses usupuhastus ehk ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest
termid, millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres. Eeskujuks olid sellele ehitusel Apollodorose Traianuse termid. See oli tohutu ehitiste kompleks, mis sisaldas külma ja sooja sauna, riietus- ja jalutusruume, ujumisbasseine, spordiplatse, fontääne jne. Kõik ruumid olid 11 kaetud silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega. Ruumid olid väga avarad. Nagu enamik keisririigi aja ehitisi, oli ka see telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja pronksilustustega (Vaga 1999: 116). Caracalla termide eeskujul ehitatud teistest termidest on paremini säilinud Diocletianuse termid (alates aastast 303). Neis oli ruumi 3000 inimesele. Termide pearuumi ehitas Michelangelo XVI sajandil ümber Santa Maria degli Angeli kirikuks (Vaga 1999: 116).
vili. Vulkaani tagajärjel tekkinud maastik on looduslik. Kapadookiast sai 17 p.Kr. Rooma impeeriumi osa. Tollased varakristlased otsisid eraldumiseks üksikuid paiku, kus Jumalast osasaamine oleks parem. Avastati, et looduslikesse tuhast, mudast ning laavast tekkinud tornidesse saab edukalt uuristada koopaid ja käike. Aja jooksul (enamasti 10. ja 11. sajandil) rajati kirikuid, mille suurus ulatus kongi mõõtmetest kuni võlvide ning kuplitega pühakodadeni. Kapadookia Göreme oru piirkonnas olevat eksisteerinud 365 kirikut ja kogu Kapadookias veelgi rohkem. Algselt maa-alused koopad ja käigud olid 7. sajandil peavarjuks tuhandetele inimestele, kes otsisid kaitset vägivaldsete araablaste eest. Pühakodade tekkest hakatakse rääkima 5. saj. algul. Rahulikuma elu saabudes ehitati bütsantsi kirikuid ja kloostereid. Päikesevalguse puudumisel on säilinud Jeesust ja Jumalat kujutavaid freskod. Mõned kirikud olid kasutusel 20
11.saj lasi Jaroslav Tark rajada Kiievisse Sofia katedraali (linna peakiriku) Sofia katedraalid. Üleval Kiievi ja Sama meest peetakse ka Tartu rajajaks all novgorodi kirik. 11.saj Suurepärased kirikud võib leida Eestile küllaldki lähedalt: Novgorodist(Sofia katedraal), Pihkvast ja Petserist (klooster) Domineerivad (sibul)kuplitega tornid. 13. Saj õitseage Vladimir-Suzdalimaa arhidektuuris Uspenski kirik ja Dimitri peakirik Vladimiris (1 kuppel, neid iseloomustab rikkalikult reljeefidega, kaunistatud fassaadid) Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste kultuuri arengut. 14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötavad mitmed Itaalia meistrid. Nt. A. Fioravanti Uspenski kirik
Islami surve Euroopale lõppes 17.saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe toriniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames.
annaabi.ee 
