Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene sõna ja nimed: ,,Kuidas elad, Ann?", ,,Õhtusöök viiele", ,,Toomas Nipernaadi". Pealkirjad on raamatutel, artiklitel, filmidel, mängudel, saadetel, sarjadel, muusikateostel, kunstiteostel, fotodel jne. Pealkirja käänamine Soovitav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Toomas Nipernaadi" filmis ,,Kurjad hinged"
kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, näitavat kogu esteetika ajalugu, kust pole võimalik leida ühtki püsima jäänud väidet kunsti olemuse kohta, mida selle vastased poleks teinud maha kui kahtlastel kriteeriumidel põhinevat, ebatäiuslikku, tautoloogilist, ekslikku. Iga kord, kui keegi on arvanud olevat avastanud mingid tunnused, mis on tema meelest omased kõigile kunstiteostele, leitakse mingi kunstiteos,
KUNSTNIK Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13
On märkimisväärne, et temast võib leida teoseid väga pika aja jooksul. Teadsin, et pühal Dominicusel on läbi temale pühendatud kloostri väga suur roll Eesti kultuuri arengus - näiteks õppis Dominiiklaste kloostris Michel Sittow, keda peetakse kuulsaimaks Eestis pärit kunstnikuks. Uus teadmine, mille käesoleva materjali kogumise ajal sain, oli Dominicuse tähtsus ka teistes kultuurides. Austust tema vastu väljendab tema kujutamine kunstiteostel koos Maarja ja Jeesusega. 5 - 4. KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munkluse_rajajad/pFCha_domi nicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3. http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6
märgatavad. · Müügihind ja ühikuhind märgitakse kaubale või selle müügipakendile või pannakse välja kauba vahetusse lähedusse. Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik eemaldada kaupa kahjustamata. · Ühikuhinda ei pea avaldama: 1) kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga; 2) kaubal, mida pakutakse teenust osutades; 3) antiik- ja kunstiteostel; 4) kaubal, mida pakutakse enampakkumisel. · Pakendamata kauba puhul, mida müüakse koguse, mahu või mõõdu järgi vastavalt tarbija soovile, avaldatakse ühikuhind enne mõõtmist. Müügihind avaldatakse pärast mõõtmist. · Kui tarbijale suunatud reklaamis on avaldatud teave kauba müügihinna kohta, peab seal olema avaldatud ka kauba ühikuhind, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
liikumine või tegevus. Maalidel oli näha ka väga palju detaile, mis olid tagaplaanil, kuid siiski väga täpselt üles maalitud. Lisaks maalidele, sai barokki kunsti stiili jagada kaheks: Naturalistlik-naturaalne Idealistlik- idealiseeriti ja rõhutati inimest Teades kõiki neid detaile, vaatasin huviga barokikunsti, leides erinevusi ja sarnasusi. Panin tähele, et valitsejad või katoliku usu maad, kasutasid peamiselt idealistliku barokki, kus kunstiteostel rõhutati valitsejat või usku toovat inimest/eset. Kummaline, kui tänapäeval, kus kunst on peamiselt dekoratiivese, saame võrrelda seda ajaga, kus seda kasutati ära, et mõnele inimesele kasu ja edu tuua või on mõjutada rahvast, mingit usku järgima. Sten Ander Sepp 12c KASUTATUD KIRJANUDS: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm http://kunstiabi.weebly.com/barokk.html
kirjutatud mitmeid hümne ja luuletusi. Näiteks kirjeldas Milton Hephaistose Olümposelt allatõukamist Zeusi poolt järgmiste värsiridadega: „Mulciberi... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis kukkus nagu langev täht ta Egeuse mere Lemnose saarele.“ (Hamilton, 1975) 2.2 Kunst Hephaistost on kujutatud läbi aegade paljudel kunstiteostel. Üks tuntumaid vaasimaale temast „Hephaistose naasmine Olümposele“ (Vt Joonis 1) asub hetkel Toledo kunstimuuseumis, USA-s. Ta on kujutatud naasmas Olümposele eesli seljas, käes haamer ja sepatangid. Istumas kujutatakse Hephaistose ema Herat troonil lõksus, sest Hephaistos oli talle valmistanud neetud võlutrooni karistuseks selle eest, et Hera ta peale sündi merre heitis. 5 Joonis 1. Hephaistose naasmine Olümposele
meelest olla selleks ühisosaks ka mõni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud. Sellest ajendatult arendas seda sama mõtet edasi George Dickie, kes jõudis järelduseni, et kunstil on institutsionaalne loomus. Selle väitega läks ta tülli mitmete teisitimõtlejate ja kriitikutega. Dickie puhul on huvitav veel see, et läbi artikli võib näha, kuidas Dickie arvamus ja definitsioon kunstist ajajooksul muutub. Nii väidab Dickie kord kõigile kunstiteostel on ühine varjatud tunnus - nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile. Ent mõni aeg hiljem võtab ta oma sõnad tagasi ja selle asemel rõhutab ta, et kunst on teatud sotsiaalne praktika, mis koosneb mitmesugustest konventsioonidest ja reeglitest, mis määratlevad eelkõige kunstniku ja publiku rolli. Ühe kunstidefinitsiooni asemel pakub Dickie nüüd välja terve rea omavahel põimuvaid
VALGE Psüholoogiliselt tunnetatakse valget heledana ja puhtana, nii füüsilises kui ka hingelises mõttes. Valge on meie elus nagu paus, järelemõtlemine. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib põhjustada tühjus- ja üksindustunde. Lapsed, kes end üksikuna tunnevat, võivad peljata valget. Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni, võimaldades kunstiteostel, mööblil või lilledel mõjule pääseda. Värviliste pindadega vaheldudes loob valge avarus- ja puhtustunde. Valge heleduse kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad kromaatilised värvid. Siiski tuleks vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks. HALL
ühiskonnas. Probleemide kerkimisel koguneb grupp inimesi, kes üheskoos probleemist räägivad, teemat tõstatavad ühiskonnas. Paralleeli kontrolli ilmestamiseks saab tõmmata eelmisel sajandil toimunuga. 19nda sajandi Prantsusmaa tunnustatud kunstivooluks kinnitati klassitsism. Tuntud kui akadeemilise kunst. Noorele kunstnikele juurutati kindlaid maneere mida järgides saavutasid edu ja kuulsuse. Väga palju kasutati kunstiteostel kipskujusid, mille proportsioonid järgisin kindlaid kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst. Rangelt soovituslik töö sisuks mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed. Kunstnikud, kes järgisid reegleid, tagas riik neile edu. Tööde tellimused koondusid just neile ning saavutasid üldsuse seas suurema tuntuse. Nende vastu aga sõdis ,,vastasleer", kes esindas sõltumatut kunsti. Suure
-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist Naturalism jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult Stilisatsioon looduslike vormide muutmine nii, et need sobiks paremini süsteemi Idealiseerimine parandatakse loodusvorme, et vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon reeglistik kunstis Stiil ühiste joonte kogum kunstiteostel 2. teema Paleoliitikumi kunst Paleoliitikum 2 mln a kuni 10 000 a tagasi Kromanjoonlased meiega samasse liiki kuuluvad inimlased, nimetus Cro-Magnon'i kaljujooniste järgi. Nendega algas visuaalsete kujundite loomine. Vanimaiks kunstiteosteks peetakse Lääne- ja Põhja-Austraaliast leitud kaljujooniseid u 60 000 50 000 a tagasi. 40 000 20 000 a tagasi sellest ajast leitud mammutiluust loomakujutisi, samuti leidus neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult.
on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao
,,Essentsialismi eksitus" Need teooriad eeldavad ekslikult, et... · kunstil on piisavaid omadusi, mille kaudu saab seda defineerida · sõnal ,,kunst/kunstiteos" on midagi ühist, nendel asjadel, mida see sõna puudutab on midagi ühist ja selle ühise kaudu saabki kunsti defineerida Eksitus seisneb selles, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, näitavat kogu esteetika ajalugu, kust pole võimalik leida ühtki püsima jäänud väidet kunsti olemuse kohta,aga see ei aita meil näha, mis kunst on. Viga ei peitu mitte kunstiteostes ega vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Sõnal "kunst" on lihtsalt hulk erinevaid kasutusi. . 2. Perekondlikud sarnasused
· Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid · Pronksimäär tuld sülgav, lõvi peaga koletis, seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus. · Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad. · Linnades olid teed, veehoidlad, templid. Templid paigutati kõrgetele alustele poodiumile. · Kunstis on palju mõjutusi kreeklastelt. · Kunstiteostel kujutatud inimestel torkab silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandli silmad ja lopsakad huuled. · Hauakambrite seinamaalid olid elurõõmsate stseenidega, kuna usuti hauatagusesse ellu ja püüti seda meeldivaks teha. · Sarkofaagid olid kunstipäraselt kujutatud neil külitavad patjadele toetuvad abielupaarid. · Varakristlik ja varase keskaja kunst Ees-Aasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima peagi pärast Jeesus
Üle poole vastajatest olid kuulnud mingit tähendust ning neist veel 8% uskus ka ise mustrite tähendusse. Seega ei saa väita, et sümbolism oleks täielikult kadunud. Tähendustena toodi välja patriotism ja üldlevinumate sümbolite tähendus, näiteks süda kui armastus ja päikeseratas kui energiaandja. Professionaalide seas on viimastel aastatel rahvamustrid taas populaarseks muutunud. Paljud kunstnikud, näiteks Ene Pars ja Ehalill Halliste, on kasutanud oma kunstiteostel vanu mustreid. Nende teoseid sai imetleda 2010. aasta alguses Tartu Kunstimajas näitusel «Eesti mustrid».6 Lisaks eraldi kunstinäitustele korraldatakse näitusi ka käsitööst. Näiteks 2010. aasta alguses oli Tartus Laulupeomuuseumis üleval näitus, mis koosnes vaipadest, vöödest, nahk- ja puitesemetest7. Ehalill Hallistega sain teha ka meili vahendusel intervjuu, kus uurisin, mille järgi ta valib mustrid, mida kasutab. Ta vastas, et valib need täiesti
Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)! Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab
rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. Ta üritas oma kaubalao näitega näidata, et kunsti tuvastamine toimub ilma kunsti definitsioonita, seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst, s.t. pelgalt lingvistilise kompetentsuse alusel. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika kaks eksimust (Kennicki järgi)! Eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, eristav hulk karakteristikuid, mingit ühiseid näitajaid – see on Kennicki meelest esimene eksimus, millel traditsiooniline esteetika tugineb. Ometi on see eeldus häiriv, kui me hakkame otsima ühist loomust, mis, nagu me eeldame, on olemas l kunstiteostel. Pole piisav lihtsalt eeldada, et kunsti olemus või loomus on tabamatu, väga raskesti määratletav või väga keerukas. See sisendab, et meil tuleb hoolikalt uurida, et Me saamegi aru
Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm. 3. Esteetiline kavatsus a) kavatsuse realiseerimine – kavatsused ei pea olema kunstiteoses tegelikult ka täide viidud b) kavatsuse puudumine – igal üksikul juhul ei pea e-kavatsust olema, kui objekt kuulub kunstiliiku (žanri jms), millel on esteetiline eesmärk c) muud kavatsused – lisaks e-kavatsustele võib kunstiteostel olla ka mitmeid teisi kavatsusi (nt erootilisi, religioosseid, poliitilisi, moraalseid) 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid, millel pole e-kogemuse esile kutsumise ambitsiooni (kontseptuaalne kunst – Duchamp; poliitline kunst – Uus-Guinea kaitsekilbid) ehk järelikult EKD on liiga kitsas. 2
seda, autentne seisab sellele vastu. Horkheimeri sõnul on kunst võtnud üle selle rolli, mida varem täitis religioon. Adorno põhiline seisukoht: kunstiteose erijooneks on selle mitteterviklikkus, mittetäielikkus - see annab edasi tegelikku maailma, mida iseloomustavad need samad omadused. Kaup vastupidi vormistab tervikliku mudeli maailmast. Kunstiteosesse peab alati jääma midagi segast, utoopilist, hoomamatut, mis annab aimu täiuslikkusest, kuid ei realiseeri seda. Adorno ütleb, et kunstiteostel on suurem võimalus maailma seletada, kui filosoofial, sest viimane, püüdes seda mingite mõistete kaudu mõista, seletada, tapab selle üldse ära. Ta annab meile mingi võimaluse? maailmast, aga ei ammenda seda. Kultuuritööstuse ohtlikkus: Kultuuritööstus kutsub inimesi osalema, haarab inimesed oma hammasrataste vahele. Massikultuur väidab, et kliendil on alati õigus, et kliendile antakse seda mida nad tahavad. Kuid Adorno arvates ei saa inimene kunagi seda mida ta tahab
kunstimaailm oli tema jaoks seotud kaubasuhetega. Mitteautentne kunst tervitab seda, autentne seisab sellele vastu. Adorno põhiline seisukoht: kunstiteose erijooneks on selle mitteterviklikkus, mittetäielikkus - see annab edasi tegelikku maailma, mida iseloomustavad need samad omadused. Kaup vastupidi vormistab tervikliku mudeli maailmast. Kunstiteosesse peab alati jääma midagi segast, utoopilist, hoomamatut, mis annab aimu täiuslikkusest, kuid ei realiseeri seda. Adorno ütleb, et kunstiteostel on suurem võimalus maailma seletada, kui filosoofial, sest viimane, püüdes seda mingite mõistete kaudu mõista, seletada, tapab selle üldse ära. Ta annab meile mingi võimaluse? maailmast, aga ei ammenda seda. Kultuuritööstuse ohtlikkus: Kultuuritööstus kutsub inimesi osalema, haarab inimesed oma hammasrataste vahele. Massikultuur väidab, et kliendil on alati õigus, et kliendile antakse seda mida nad tahavad. Kuid Adorno arvates ei saa inimene kunagi seda mida ta tahab
leida uued 'tõe' allikad) Uustromantismile on omased irratsionaalsemad filosoofiad (mingid parateadused) mis vastandusid teadusele. Teine teaduslikus maailmapildis kahtlemise põhjus oli sotsiaalne kunstnikud lootsid luua ühiskonnas progressi kuid toimus pigem vastupidine, rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt) See pinge väljendus teemades- Sümbolism - Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku, art noveau stiili) Juugend , an- uut tüüpi vormilooming, uut tüüpi stiil. - Kolmas mõiste sajandivahetuse kunstis postimpressionism - Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime (prantsusmaal modernne stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal Juugend (levis
Selgub, et kõrgemat likviidsust pakuvad ikkagi vaid väärtpaberid, tulususe varieeruvus on kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt tooreaine ja kunstiteosed (k.a tuletisinstrumendid), investeeringut on kulukas teha eelkõige nendesse instrumentidesse, mis pole väärtpaberid. Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel. 84. Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. 85. Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)? Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või - kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast,
ühikutes. Ühikuhind peab olema arvutatud kauba pakendil märgitud netokoguse alusel. Ühikuhind avaldatakse müügipakendis sisalduva kauba tükihinnana järgmiste kaupade puhul: 1) pabersalvrätikud, 2) pabertaskurätikud, 3) pabermähkmed, 4) hügieenisidemed, pesukaitsed ja tampoonid Ühikuhinna avaldamine ei ole vajalik: 1) kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga; 2) kaubal, mis seondub teenuse pakkumise või osutamisega; 3) antiik- ja kunstiteostel; 4) kaubal, mida pakutakse enampakkumisel; 5) komplektina pakutaval ja müüdaval kaubal, mille müügipakend sisaldab erinevaid esemeid; 6) kaubal, mida pakutakse ja müüakse alandatud hinnaga põhjusel, et kaup on puudusega või selle kasutamistähtaeg «parim enne» on möödunud; 7) ühesuguse mahu või kaaluga eelpakendatud kaubal, mida pakutakse ja müüakse rändkaupluse, kioski, müügiautomaadi või tänavakaubanduse müügikoha kaudu.
esteetiline emotsioonvms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 3. Kavatsustest 1)Kavatsused ei pea olema kunstiteoses tegelikult ka täide viidud st kunstiteos ei pea de facto E-kogemust tekitama. 2)Igal üksikul juhul ei pea E-kavatsust olema, kui objekt kuulub liiki,millel on esteetiline eesmärk: Nt:Tisler loob esimese tooli istumis-objekti taotlusega, aga mitte järgnevaid. 3)...et lisaks E-kavatsustele võib kunstiteostel olla ka mitmeid teisi kavatsusi: poliitilisi, moraalseid, religioossed, erootilisi Ent milline peab olema E-kavatsuse staatus? radikaalne- peab olema kõige tähtsam; mõõdukas- peab olema lihtsalt teiste kavatsuste hulgas. Samas ka looduslikud objektid saavad pakkuda E-kogemust (päikeseloojang, linnulaul...), ent nad pole kunstiteosed. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest! E-kogemus Beardsley järgi: 1.Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2
„kunstiteos“.Tõestuskäiku, mida Danto selle vaate kummutamiseks tarvitab, hakatakse hiljem nimetama visuaalselt eristamatute paaride argumendiks.Danto lähtub täheldusest, et maailmas leidub väga palju kunstiteoseid, mida on tavalistest asjadest raske või võimatu eristada pelgalt vaatluse abil(nt.Warholi „Brillo kast“, mis on nagu iga teine seebikast majatarvete poes).Kõigil sellistel kunstiteostel on tegelikus elus visuaalselt eristamatu mittekunstiline paarik.Mis siis eristab kunstiteost neist tavalistest asjadest?On ju arvatud, et kunstiteosedpeavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest on neid kerge eristada.Siis tähendab on olemas filosoofiline erinevus – et näha miskit kunstina, on vaja midagi sellist, mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost
Kauba hinna avaldamine Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. TKS § 7 lg 6 kohaselt ei pea ühikuhinda avaldama: 1) kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga; 2) kaubal, mida pakutakse teenust osutades; 3) antiik ja kunstiteostel ja 4) kaubal, mida pakutakse enampakkumisel. Eeltoodut kohaldatakse ainult vallasasjana pakutavale kaubale! Teenuse hinna avaldamine Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on
peab ennast siiski marksistiks (ta ei ole akadeemiline, pigem siiski isemõtlev tüüp) pole oluline, et kunstiteose aurat käsitletakse kogu aeg, kui miskit, mis on igavene, mis säilib üle aegade : b jaoks see nii ei ole, aura muutub, kui muutuvad inimestevahelised suhter, majandussuhted jne autentsus tähendab seda (aura tuleneb sellest) et kunstiteosel on oma minevik, oma päritolu, kõigil kunstiteostel, millel on ajalugu on ka aura. me kujutame seda ette : kuidas kaugest minevikust pärit objekte ümbritseb igavikuline aura. aga see sõltub hetlke kultuurilisest seisust. näide : me näeme mingit objekti, me fikseerime selle, sellel on olemas mingi püsivus ja mingi unikaalsus. see on siin ja praegu. kui me teeme sellest foto, siis see aspekt muutub. foto on midagi, mis on taasloodav. aura kaob. pole olemas mingit autentset fotot, kujutise autentsus kaob, aga üks
On ettevaatlik, arvab, et moodsad vahendid suretavad maalikunsti nt. Ohud seisnevad selles, et moodsad tehnoloogiad pakuvad teatud moel moonutatud pilti tegelikkusest muudavad distantsi olematuks või need lükkavad teineteise järel toimunud sündmused üksteise otsa või suunavad ümber. Lõhuvad loogilise struktuuri. Need röövivad kunstiteosete erilisuse, aura, sest kunstiteoseid on võimalik lõputul arvul reprodutseerida. Moodsatel uutel kunstiteostel puudub midagi, mis oli olemas nende eelkäijatel. Nim seda kunstiteose auraks. Aura on kunstiteose kultusväärtus sõnastatuna aegruumilise tajukategooriates. · Muudab kunsti paljudele kättesaadavaks, kuid röövib kunstiteoselt selle ,,ainukordse olemasolu selles paigas, kus ta asub", tema ehtsuse. B. Nim seda kunstiteose auraks ehk ,,ainukordseks nähtuseks, mida pakub kaugus, nii lähedal kui see olla võibki"
2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm (Beardsley 1981) 199. Kavatsustest 1) Kunstiteos ei pea de facto tekitama Estiitilist kogemust. 2) Lisaks Esteetilistele kavatsustele võib kunstiteostel olla ka teisi (nt poliitilisi, religioosseid, erootilisi) taotlusi. 3) Ka looduslikud objektid (päikeseloojang, linnulaul) saavad pakkuda Esteetilist kogemust (Ent kuna pole E-kavatsusi, pole nad kunst). 4) Esteetilist kavatsust ei pea olema, kui objekt kuulub kunstiliiki/zanri jms, millel on esteetiline eesmärk. 200. HISTORISTLIK KUNSTITEOORIA Jerrold Levinson , Arthur C. Danto, *Noël Carroll x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute
Mis on kultuur piiride panemisega võime jääda ilma ühest osast kultuurist. ? Kunsti teoseid ei saa üksteisega võrrelda, aga nad tahavad üksteist hävitada, nõudes tähelepanu ja ilu üksnes endale, sest kui iluideaal saab kujuvaid jaotatuna paljudesse kunsti teostesse, siis eeldab igaüks neisttingimata tervikut, nõuab endale ilu tema ainulisuses, ega saa tema jaotamisega iialgi leppida, ilma, et ta ennast ise tuhistaks.Esteetiline sallivus, nii nagu ta laseb kunstiteostel neid murdmata vahetult nende piiratuses kehtida, toob neile vaid väära allakäigu, kõrvutamise, mis eitab ühese tõe taotlemist. ? peegli taga Korralikult läbitöötatud tekstid on nagu ämblikuvõrgud: tihedadkontsentrilised, läbipaistvad, hästiseotud ja kinnitatud.Nad haaravad enesesse kõik, mis sinna roomab või lendab. Metafooridest, mis neist põgusalt on läbi ruttamas, saab neile toitev saak. Materjalid tulevad neisse lennult. Mõne kontseptsiooni paikapidavust saab
annaabi.ee 
