Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hephaistos (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Hephaistos #1 Hephaistos #2 Hephaistos #3 Hephaistos #4 Hephaistos #5 Hephaistos #6 Hephaistos #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Risto373 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Referaat 12 jumalast

Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Arest kutsutakse rooma mütoloogias Marsiks. Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Olümpos ja Olümpose jumalad

Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Aphrodite ja Arese armastuseviljana sündis Eros. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas ja koer. Athena (Minerva) Ta sündis Zeusi peast ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. Pärast seda, kui Hephaistos peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatuses Athena. Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Ateena oli tema järgi nimetatud. Tema sümboliteks olid öökull, madu, kiiver ja oda. Apollon (Apollo) Ta oli Zeusi ja Leto poeg, ta oli valguse- ja ennustamisjumal, samuti muusikajumal.

Kunstiajalugu
thumbnail
15
doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teiste müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsidele: "Mulcibri... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis

Kirjandus
thumbnail
16
doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas. Olümplasi oli kaksteist tükki ning nemad moodustsitki kokku taevaliku perekonna. Zeus (Jupiter) ­ Tema oli peajumal, tal oli kaks venda Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ja õde Hestia (Vesta). Zeusil oli naine Ares (Mars), ning nende lapsed Apollo (Apollo), Aphrotite (Venus), Hermes (Mercurius). Artemis (Diana) ja Hera poeg, mõnikord mainitakse ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana. 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku. Kuid ometi ei olnud Zeus kõiketeadja ja kõikvõimas

Kirjandus
thumbnail
9
rtf

12 olümplast

ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kytheria naeratas." "Iliases jutustati Aphroditest nii nagu ta oleks olnud malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos, lombakas ja inetu sepatööjumal.(Hamilton 1975:27) Hephaistos suutis Olümpose jumalate suureks heameeleks Aphrodite koos Aresega voodis lõksu püüda.(Chaline 2005:37) Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.(Hamilton 1975:27) 10.Hermes Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Jalas

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Kaksteist kreeka jumalat

neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Kaksteist olüplast - taevalik perekond

pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased üldiselt ei kummardanud, kuna kartsid tema vägivaldust ja julmust. Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks. Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg

Kirjandus
thumbnail
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

Sümboliteks olid tuvi ja mürt. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseido Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun