Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hephaistos (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Hephaistos
Koostas: Risto Tõldsep
Klass: 10.d
Juhendaja : Ülle Salumäe
Tallinn 2015

Sisukord


Sissejuhatus 2
1. Hephaistose elu 3
1.1Sünd ja elulugu 3
1.2 Pereelu 3
1.3 Rooma Vulcanus 4
2. Hephaistose kultus 5
2.1 Kirjandus 5
2.2 Kunst 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid 7

Sissejuhatus


Valisin Vana-Kreeka jumalatest oma referaadi teemaks tule- ja sepatöö jumala Hephaistose, kuna ta huvitas mind enim. Teda on mainitud väga paljudes antiikkreeka teostes, nagu nt Homerose „ Iliases “ ja hulgaliselt ajalooraamatutes. Hephaistos kuulub kaheteistkümne Olümpose jumala hulka, kuid on tuntud selle poolest, et oli ülejäänud ilusate surematute hulgas ainuke inetu, hiljem ka lombakas ning vajas kõndimiseks karke. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale Olümposel tihti probleeme. Hiljem oli populaarne , rahuarmastav jumal nii taevas kui maa peal. Ta oli väga osav ja töökas meistrimees. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus, seal peetakse teda ka vulkaanilise tegevuse jumalaks .
Referaat koosneb kahest peatükist , esimene peatükk räägib Hephaistose eluloost ja vastest Rooma mütoloogias, teine peatükk jutustab peamiselt Hephaistose kultusest . Minu referaadi eesmärgiks on anda Hephaistosest lühiülevaade.

1. Hephaistose elu


  • Sünd ja elulugu


    Lugusid Hephaistose sünnist on erinevaid. Mõnede allikate järgi on ta Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena ). Ta oli Arese vend. ( Hamilton , 1975)
    Tema elulugu oli õnnetuste jada. Kaks korda visati Hephaistos Olümposelt, jumalate mägisest kodust, välja. Esimene kord oli pärast sündi, kui tema inetu välimus ema Heras sellist vastikust tekitas, et ta oma lapse merre heitis, kus too oleks uppunud, kui nümf Thetis teda päästnud ei oleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid Hephaistost salaja koopas ja õpetasid talle metalli sepistamise kunsti. Hüljatud laps maksis siis emale kätte, valmistades talle neetud võlutrooni. Hiljem nad leppisid ära ja Hephaistos vabastas Hera lõksust.
    Teine kord heideti ta Olümposelt alla, kui Zeus karistas Herat ning Hephaistos ema kaitseks ülbelt välja astus. Väidetavalt tõukas vihane Zeus sepa seejärel Olümposelt alla ning ta maandus Lemnose saarel, murdes seejuures mõlemad jalad. Saarel oli aga vulkaan ning hoolimata sellest, et ta oli sant , seadis ta saarel sisse sepikoja ja õpetas elanikele metallitööd.
    Ajapikku anti talle armu ja ta lubati taas jumalate elupaika, ehkki nüüd suutis ta kõndida vaid kuldsete karkude abil. Edaspidi ta rohkem Olümposele minemist kartma ei pidanud. Ta oli jumalik meistrimees, kes ehitas jumalatele paleesid, et need saaksid luksuses elada. Tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast siiski pilkealuse. (Day, 2007)

    1.2 Pereelu


    Kui Hephaistos ja Hera olid leppinud, tekkis neil tugev side ja Hera aitas oma poega , seades talle sisse uhke töökoja ja korraldades tema abielu ilu- ja armastusjumalanna Aphroditega. Nende abielu ei olnud õnnelik. Samal ajal, kui Hephaistos oma abiliste kükloopidega sepikojas töötas, oli armastusjumalannal afäär ta venna sõjajumal Aresega. Sellest teada saades , Hephaistos karistas neid. Sellest hoolimata oli Aphroditel hiljem veel mitmeid nii jumalatest kui surelikest armukesi, kellest osadega sai ka lapsi. (Day, 2007) (Fink, 2000)
    Hephaistose enda laste kohta andmed puuduvad, küll aga oli üks tema tähelepanuväärsetest saavutustest Pandora loomine Zeusi korraldusel, et Prometheusele inimsoo aitamise eest kätte maksta. (Day, 2007)
    Hephaistose sugupuu kohta saab selgust Tabel 1 vaadates.
    Tabel 1. Hephaistose sugupuu (Tõldsep, 2015)

    1.3 Rooma Vulcanus


    Rooma mütoloogias kutsuti tulejumalat Hephaistost Vulcanuseks, nimi tuleneb arvatavasti ladinakeelsest sõnast volcanus (vulkaan), kuna roomlased uskusid, et Vulcanus elab sepikojas Etna vulkaani all. (Day, 2007)
    Arvati, et vulkaanist lendavad sädemed purskuvad Vulcanuse tulisest südamest, kuna ta oli kurikuulus oma äkilise iseloomu poolest. Oma asupaigas tootis Vulcanus oletatavasti jumalate kuningale Jupiterile (kreeka mütoloogias Zeus) välgunooli. (Day, 2007)

    2. Hephaistose kultus


    2.1 Kirjandus


    Hephaistost on mainitud paljudes teostes nii Kreeka kui Rooma mütoloogias ja temast on kirjutatud mitmeid hümne ja luuletusi. Näiteks kirjeldas Milton Hephaistose Olümposelt allatõukamist Zeusi poolt järgmiste värsiridadega:
    „Mulciberi...
    ...paiskas vihane Jupiter
    alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus
    koidust lõunani, kastese õhtuni,
    unne heitva suvepäikse seltsis
    kukkus nagu langev täht ta
    Egeuse mere Lemnose saarele .“
    (Hamilton, 1975)

    2.2 Kunst


    Hephaistost on kujutatud läbi aegade paljudel kunstiteostel. Üks tuntumaid vaasimaale temast „Hephaistose naasmine Olümposele“ (Vt Joonis 1) asub hetkel Toledo kunstimuuseumis, USA-s.
    Ta on kujutatud naasmas Olümposele eesli seljas , käes haamer ja sepatangid. Istumas kujutatakse Hephaistose ema Herat troonil lõksus, sest Hephaistos oli talle valmistanud neetud võlutrooni karistuseks selle eest, et Hera ta peale sündi merre heitis.
    Joonis 1. Hephaistose naasmine Olümposele. (Olympios, 2015)

    Kokkuvõte


    Hephaistos Kreeka mütoloogias ja Vulcanus Rooma mütoloogias oli üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast. Ta oli tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Ta oli tuntud oma lonkamise ja inetu välimuse poolest ning ta elu oli õnnetusi täis. Tal oli abikaasa Aphrodite, kes teda mitmeid kordi teistega pettis . Ta oli jumalik meistrimees, kes ehitas ja valmistas teistele jumalatele paleesid ning muid esemeid. Inimeste seas oli ta seppade mentor ja üleüldiselt väga austatud.

    Kasutatud materjalid


    Day, M. (2007). 100 tegelaskuju klassikalisest mütoloogiast lääne kunstis. Tallinn: Sinisukk .
    Fink, G. (2000). Kes on kes antiikmütoloogias. Tallinn: Avita .
    Hamilton, E. (1975). Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat.
    Hephaistose naasmine Olümposele. [Foto].
    http://www.theoi.com/image/K7.1BHephaistos.jpg
    (1.11.2015)
    Olympios. http://www.theoi.com/Gallery/K7.1.html
    (1.11.2015)
  • Vasakule Paremale
    Hephaistos #1 Hephaistos #2 Hephaistos #3 Hephaistos #4 Hephaistos #5 Hephaistos #6 Hephaistos #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Risto373 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat 12 jumalast
    12
    doc

    Referaat 12 jumalast

    Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Arest kutsutakse rooma mütoloogias Marsiks. Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisalt kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui

    Kirjandus
    Olümpos ja Olümpose jumalad
    10
    doc

    Olümpos ja Olümpose jumalad

    Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Aphrodite ja Arese armastuseviljana sündis Eros. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas ja koer. Athena (Minerva) Ta sündis Zeusi peast ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. Pärast seda, kui Hephaistos peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatuses Athena. Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Ateena oli tema järgi nimetatud. Tema sümboliteks olid öökull, madu, kiiver ja oda. Apollon (Apollo) Ta oli Zeusi ja Leto poeg, ta oli valguse- ja ennustamisjumal, samuti muusikajumal.

    Kunstiajalugu
    Kaksteist olümplast - taevalik perekond
    15
    doc

    Kaksteist olümplast - taevalik perekond

    Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkigem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teiste müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Väga ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. "Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taevast alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus, kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. See teine lugu on paremini tuntud tänu Miltoni kuulsatele värsidele: "Mulcibri... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis

    Kirjandus
    Kaksteist olümplast - taevalik perekond
    16
    doc

    Kaksteist olümplast - taevalik perekond

    See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas. Olümplasi oli kaksteist tükki ning nemad moodustsitki kokku taevaliku perekonna. Zeus (Jupiter) ­ Tema oli peajumal, tal oli kaks venda Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ja õde Hestia (Vesta). Zeusil oli naine Ares (Mars), ning nende lapsed Apollo (Apollo), Aphrotite (Venus), Hermes (Mercurius). Artemis (Diana) ja Hera poeg, mõnikord mainitakse ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana. 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku. Kuid ometi ei olnud Zeus kõiketeadja ja kõikvõimas

    Kirjandus
    12 olümplast
    9
    rtf

    12 olümplast

    ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kytheria naeratas." "Iliases jutustati Aphroditest nii nagu ta oleks olnud malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos, lombakas ja inetu sepatööjumal.(Hamilton 1975:27) Hephaistos suutis Olümpose jumalate suureks heameeleks Aphrodite koos Aresega voodis lõksu püüda.(Chaline 2005:37) Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.(Hamilton 1975:27) 10.Hermes Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Jalas

    Kirjandus
    Kaksteist kreeka jumalat
    6
    doc

    Kaksteist kreeka jumalat

    neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal

    Kirjandus
    Kaksteist olüplast - taevalik perekond
    4
    doc

    Kaksteist olüplast - taevalik perekond

    pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi. Ebapopulaarset jumalat Arest kreeklased üldiselt ei kummardanud, kuna kartsid tema vägivaldust ja julmust. Sellist õelat jumalat ei peetud usaldusväärseks. Athena oli neitsilik sõja ja tarukuse jumalanna ning kunsti ja käsitöö soosija. Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg

    Kirjandus
    12 olümplast- taevalik perekond
    18
    docx

    12 olümplast- taevalik perekond

    Sümboliteks olid tuvi ja mürt. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseido Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun