keskseks eesmärgiks tema esimese 30-karjääriaasta jooksul oli muuta kasutuskõlblikuks Hegeli, Nietszche ja Sartre ideed. Tema kirjutised neist on selgepiirilised ning sageli kriitilised. Ta on kaasa löönud väga paljudes alades, kuid siiski jäänud kirglikuks kunstiarmastajaks ja kunstnikuks. Ta läks New Yorki filosoofiat õppima just siis, kui selles linnas kerkisid esile uuenduslikud saavutused kunstimaailmas. Tuntuimad teosed Tuntuimad teosed Arthur Danto poolt on “Kunstimaailm” ja “Kunsti lõpp”. Esimene essee —”Kunstimaailm”— ilmus 1964. aastal. See kirjutis sai hiljem alustalaks kunsti defineerimisele institutsiooni poole pealt. Küsimusele “Mis on kunst?” on üritatud pidevalt vastust leida ning ka siinpuhul on need definitsioonid jagatud konvensionaalseteks ja mitte konvensionaalseteks. Esimene hülgab formaalsed, ideelised pooled, teine kasutab neid defineerimiseks. Selles essees on Danto valinud konvensionaalse poole defineerimiseks. Seal
Kõikidel mängudel ei ole ühiseid tunnuseid. Mandelbaum: kunsiteosete piire peaks tõmabama funktsiooni järgi Austin: teda huvitas ütluste ja praktika vahekord, sellised ütlused, millel on praktiline tagajärg. On palju ütlusi, millel on isegi füüsilisi tagajärgi. Nt sõjaväe käsud, kus käske täidetakse. Ütlusel on materiaalseid tagajärgi siis, kui ütlejal on vastav positsioon ühiskonnas. Sellest mõtles edasi Danto: kunsti ja mittekunsti piir ei ole visuaalne. Kunstimaailm on otsustanud, et see on kunst. Dickie: hakkab edasi mõtlema, mida kunstimaailm tähendab ja kudias toimib. Tema töötab välja teooria, mida nimetatakse institusionaalseks kunstiteooriaks. Kunstimaailm moodustab suure võrgustiku. Nende asutuste omavaheline suhtlus ei tugine formaalsele hierarhiale, ei ole seadust, aga võrgustiku omapära on see, et mitteametlikult on igal võrgustiku liikmel erinev prestiiž. Kõrgemal asuvad mõjutavad madalamate sõlmede arusaamist
2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele) · Kunstiteos on liigitavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele) Põhimõisted: 1. Artefakt 2. Hindamisele kandideerimine 3. Kunstimaailm 4. Liigitav tähendus 1. Artefakt- inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1) Tegemise kaudu: Skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. 2) Omistamise kaudu: Jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina. 5 2. Hindamisele kandideerimine Teatud omaduste esiletoomine, mida kunstnik peab väärtuslikuks. NB! 1) Hindamiseks esitatakse artefakti teatav
mis on hea kunst, vaid mis on ühist kõigel, mida nimetatakse kunstiks. Dickie näitas, et varjatud tunnuseks, mis on ühine kõigile kunstiteostele, on see, et nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile, mida ta Arthur Danto eeskujul nimetas "kunstimaailmaks" (artworld). Tuleb aga märkida, et Dickie mõistis kunstimaailma all hoopis midagi muud kui Danto. Danto jaoks oli kunstimaailm lihtsalt see õhkkond, mis kunstiteoseid ümbritseb -- kunstiajalugu ja -teooria. Kunstimaailma mõiste võttis Danto kasutusele selleks, et seletada, kuidas saavad seda laadi asjad nagu readymade'id muutuda kunstiteosteks. Küsimus, mille üle ta pead murdis, oli järgmine: miks Duchamp' "Fontään" ja Warholi "Brillo Box" on kunstiteosed, kui ometigi tavalised asjad, mis samamoodi välja näevad, seda pole. Artiklis "Kunstimaailm" (1964) väitis Danto,
MUSTA PIIRJOONEGA, PUUDUS RUUMILISUS. ,,ELURÕÕM", ,,MUUSIKA", ,,TANTS", ,,KULDKALAD". KUBISM: EELKÄIJAKS OLI PAUL CEZANNE, KUUBILISED VEIDRUSED, KUJUTAMINE TÜKELDATUD PINDADEGA, ANALÜÜTILISES LAHUTATI MOTIIVID VÄIKESTEKS OSADEKS, SÜNTEETILISES KLEEBITI AJALEHTI, TAPEETI JA KANGAID, KOLLAAZITEHNIKA, VÄRVID TAGASIHOIDLIKUD JA TUHMID, VAHEL PUHTAD VÄRVID. PABLO PICASSO HISPAANIA MAALI- JA LAVAKUNSTNIK; KOMMUNIST, KUBISMI RAJAJA, ILLUSTREERIS RAAMATUID, SÜMBOLISTLIK KUNSTIMAAILM, INIMESED TRAAGILISTE EMOTSIOONIDEGA, ROOSA JA SININE PERIOOD. ,,GUERNICA", ,,LA CELESTINA", ,,TRAGÖÖDIA", ,,ARLEKIINIDE PEREKOND", ,,POISS PIIBUGA", ,,AVIGNONI NAISED". FERNARD LEGER PRANTSUSE MAALIKUNSTNIK, SKULPTOR, FILMITEGIJA; TUMEDAD VÄRVID, SILINDRID, TORUD, INIMESTE JA MASINATE ÜHTEKUULUVUS, GEOMEETRILISED KUJUNDID. ,,LINN", ,,NAINE SINISES", ,,ÕLLEKANN", ,,RAUDTEE ÜLEPÄÄS".
........................... 5 2.3.Loomad....................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 3 Sissejuhatus Kunstimaailm on väga suur ja lai valdkond.Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus,mis tahes loomingulisel tegevusalal.Kunsti all mõistetakse ka arhitektuuri,muusikat,ilukirjandust,tantsukunsti,näitekunsti kui ka filmikunsti.Minu loovtöös saab näha aga liimikunsti.Selles tehnikas joonistatakse PVA liimiga pilt paksule aluspaberile,peale kuivamist jääb joon läbipaistev ja ruumiline.Et pilt saaks vanaaegsema väljanägemise tuleb peale värvi kuivamist pilt kingamäärdega üle hõõruda.
Ühe kunstidefinitsiooni asemel pakub Dickie nüüd välja terve rea omavahel põimuvaid definitsioone, mis peavad kirjeldama kunstipraktikat kui süsteemi: kunstnik on isik, kes osaleb arusaamisega kunstiteose tegemises; kunstiteos on teatud tüüpi artefakt, mis on loodud selleks, et esitada seda kunstimaailma publikule; publik on isikute kogu, mille liikmed on mingil määral ette valmistatud selleks, et mõista objekti, mis neile on esitatud; kunstimaailm on kõigi kunstimaailma süsteemide koguhulk. Ainus, mille juurde Dickie on veel kindlaks jäänud, on väide, et kunstiteoseks olemine on teatud staatus. Dickie seisukohtade pidev muutmine ja uute teooriate esitlemine, mis kohati lähevad ka vastuollu tema eelnevate seisukohtadega, tekitab lugejas umbusaldust teoreetiku pihta. Ka ilmneb viimases lõigus autori seisukoht, mis pigem ei ühti Dickie omadega. Olgu öeldud, et
Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus
See, kuidas kunstnikku on kujutatud, ei lase teda tituleerida naiskunstnikuks või meeskunstnikuks. Tegemist on lihtsalt kunstnikuga oma ateljees pintslite ja palettide keskel rahulikult käsi pesemas. Mõeldes aga selle peale kuidas Karin Luts "Kunstnikku" autoportreena on kujutanud kerkib esile jälle talle omane ja oluline soolise identiteedi küsimus. Kui selle mõttega pildil oleva tegelase ilmet vaadata, võib peaaegu et märgata õhkõrna trotslikku muiet ta suunurgas. Tol ajal oli ka kunstimaailm meeste pärusmaa ning naise roll selles valdkonnas oli pigem modelli, armukese, muusa või vahel ka abikaasana. Karin Luts tunnetab läbi kogu oma loomingulise tee konflikti naiseks olemise ja loomingulise eneseteostuse vahel. Näiteks teda ei võetud vastu Pallase kunstiühingusse, kuna ta on naine, aga samas nimetatakse teda tema vaimset iseseisvust silmas pidades mehelikuks naiseks. Kunstniku kujutamine sellises androgüünes laadis vihjab naise õigusele
Duchampi "ready made"-id (nt pissuaar) on kahekordsed artefaktid. ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti 2.Hindamisele kandideerimine. Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab kaudu. väärtuslikuks ja esitamisväärseks. S on vaba C-st, tegema A. 3.Kunstimaailm. Kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina üksik kunstnik S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija) omistab hindamise kandideerimise staatuse. C: Millest vaba? (takistused, piirangud) 4.Liigitav tähendus. *Väita "see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt A: Mida tegema
kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita). Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku (kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne). Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5
Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma mõiste kunstimaailm pärineb Dantolt, ent tõlgendab seda mõnevõrra erinevalt; kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku: kriitikud, kunstnikud, kunstiajaloolased, filmitegijad jne) toimimise nimel, on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse (hindamisele kandideerimine artefakti rippumine muuseumis näituse osana või etendus teatris on kindlad märgid sellest, et selline staatus on omistatud. Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk, mitte kogu artefakt, nt
" 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. ,,Klassifikatoorne tähendus": ,,kunsti" liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest" sest sel juhul knstimaailma
Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina). Hindamisele kandideerimine teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti. Kunstimaailm isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku; mõiste pärineb Dantolt; kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad. Liigitav tähendus Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita ,,see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb
” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“
Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid. Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline. Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55.Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja selle puudusi
hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3.‘Hindamisele kandideerimine’ – Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4.‘Kunstimaailm’ – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 5. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2
Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki laos saab edukalt kunstiteoseid tuvastada üksnes juhuslikult. 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Kunsti saab defineerida klassikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust.1. Artefakt-inimese poolt tehtud.2.Millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma)nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse..Kunstimaailm need on kunstnikud kunstikriitikud, kuraatorid. 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei ,siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu.. Kui Jah siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse
4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus
kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele kandideerimise staatuse omistamine. Põhimõisted on: .. artefakt inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu .. hindamisele kandideerimine omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. .. kunstimaailm isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. .. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega". Nt: ,,kunst on esteetiline fenomen" või ,,kunsti tähtsam funktsioon on esteetiline" Defineeritakse kunsti ,,esteetilise kogemuse" mõiste kaudu. Kaks versiooni: .
” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad
NB! a) Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk (nt maali esikülg, mitte tagakülg). b) Omadused ei pruugi olla “esteetilised”! c) Kandidaadistaatuse omistamine ei ole pelgalt esitamine, sest kätkeb autoriteeti. (analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3) kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne. 4) liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud
Maailm on ebakindel, kaootiline. Romantilisel inimesel on püüd absoluudi poole – lõpmatu, transtsendentne e selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Absoluut on täiuse taotlus. Mis see täius on, seda tavaliselt ei sõnastata. Vahe tegelikkuse (halb) ja unistuste (ideaali) vahel -> see on romantiline ambivalents (tundmuste kaksipidisus). Romantikud võtsid vastu ja kirjutasid katoliku usust, et leida lohutust ja hingerahu. Kunstis tekib tees, et kunst on inimese paopaik. Kunstimaailm on märksa tõelisem, kui reaalne ja halb maailm. ??? rahuldust saab leida kunstist. Eksootika – iga rahvus üritas leida oma kultuuris oma ekstootikat. Ajalugu muutus romantikute üheks harrastuseks. Ühesõnaga otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevalisusest. Isiksuse suveräänsus. Romantikud tegelevad inimisikuga. See inimene on suveräänne ja tema tahe on vaba. Igapäevane elu ja hingeelu läksid vastandusse. Romantikud uskusid emotsiooni järgnemisse
Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas kunsti, selle teemaga seob selle mõtte Adorno). Inimestevahelised suhted muutuvad asjadevahelisteks (kaubalisteks) turusuheteks. Frankfurti koolkond ütleb, et tõeline kunst toetub täiesti teistele alustele, kui see kaubanduslik suhe (kunst). Kuid kunsti, mis ei oleks kaubasuhete osa, on väga raske leida, kuna kogu kunstimaailm oli tema jaoks seotud kaubasuhetega. Mitteautentne kunst tervitab seda, autentne seisab sellele vastu. Horkheimeri sõnul on kunst võtnud üle selle rolli, mida varem täitis religioon. Adorno põhiline seisukoht: kunstiteose erijooneks on selle mitteterviklikkus, mittetäielikkus - see annab edasi tegelikku maailma, mida iseloomustavad need samad omadused. Kaup vastupidi vormistab tervikliku mudeli maailmast
Romantilisel inimesel on tung absoluutsuse poole. Trantsendentne selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Romantiline ambivalents kakspidisus. Vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Ideaal pole kui abstraktne nähtus, seda kirjeldatakse läbi konkreetse. Romantikud otsivad tuge mitmetest asjadest nt religioonist. Väidavad, et tuleks lihtsalt omaks võtta religoon, sellest saab kaheks sajandis euroopa mood. Leiti, et lahenduseks on ristiusk. Kunst: Tekib tees, et kunstimaailm on märksa tõelisem, kui vastik talumatu reaalne maailm. Otsiti varju kõigest, mis aitas eralduda igapäevasest, tervemõistuslikkusest elust. Romantismis oluline: isiksuse suveräänsus, tegeleb eraldi inimisikuga, mitte inimestega üleüldiselt. Inimene on suveräänne, kordumatu ja tema tahe on vaba. Hingeelu ja materiaalne elu olid vastanduses. Romantism pidas õigeks anduda tunnetele. Romantikuid huvitavad hingesügavused, tugevad tunded.Inimhing on
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" Hilinemisega Eestisse jõudnud kuldne kunstiperiood, rõkkas siin juba 30ndatest alanud kasvuga, kus küpsenud kunstnikud olid oma täiseaeg ja loomingu kõrgperioodil. Lisaks sellele hakkas ka ametlik kunstimaailm soosima noort kunsti. Kohtusid NSV Liidu aegses kunstiloos pidevalt maid jaganud diskursused liidu-eelne, avangardistlik ja rahvuslik-konservatiivne. Samuti sulasid zanrite piirid maastikumaal kaasajastus. Kohalikud graafikabiennaalid tõid Eestile Liiduvabariikide seas edumeelse maine. Läänes levivatele radikaalsetele suundadele otsitakse kohalikku kaunist ja nõuetekohast kuju. Abrtaktne kunst leiab väljundi geomeetrilises kunstis. Kohalikust kaosest ja
esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3. `Hindamisele kandideerimine' Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4. `Kunstimaailm' kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 197. ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C
Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas kunsti, selle teemaga seob selle mõtte Adorno). Inimestevahelised suhted muutuvad asjadevahelisteks (kaubalisteks) turusuheteks. Frankfurti koolkond ütleb, et tõeline kunst toetub täiesti teistele alustele, kui see kaubanduslik suhe (kunst). Kuid kunsti, mis ei oleks kaubasuhete osa, on väga raske leida, kuna kogu kunstimaailm oli tema jaoks seotud kaubasuhetega. Mitteautentne kunst tervitab seda, autentne seisab sellele vastu. Adorno põhiline seisukoht: kunstiteose erijooneks on selle mitteterviklikkus, mittetäielikkus - see annab edasi tegelikku maailma, mida iseloomustavad need samad omadused. Kaup vastupidi vormistab tervikliku mudeli maailmast. Kunstiteosesse peab alati jääma midagi segast, utoopilist, hoomamatut, mis annab aimu täiuslikkusest, kuid ei realiseeri seda
on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks - kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. Kriitikat: - Formaalne vs mitteformaalne. Dickie iseloomustab kunsti kui formaalset institutsiooni (kellegi nimel...staatuse omistamine). Kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitteformaalne institutsioon! - Wollheimi dilemma. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtuvalt
loojaga. Kunst saab oma tähenduse, kui tal on filosoofiline suhe varem tehtuga ja kui tal on kunsti taga tugev idee. „Kunsti lõpp“ – järjest enam püütakse midagi kujutada > kunstnikud hakkavad oma kujutatut hägustama. Kui need jõudsid täiuseni, kunst on lõpule jõudnud. Nüüd hinnatakse kunsti teoreetilise kunsti kaudu – kaasaegne kunst hakkab peale selle ideest. Arthur C.Danto : Analüütiline esteetik ja kunstifilosoof. Kunstimaailm: Danto tsiteerib üht Kenniki mõtet, mis saabki tema peamiseks kriitikaobjektiks: „objektidel, mis on kunstiteosed, ja objektidel, mis seda ei ole, oskame vahet teha sellepärast, et …me teame , kuidas korrektselt kasutada sõna „kunst“ või fraasi „kunstiteos“.Tõestuskäiku, mida Danto selle vaate kummutamiseks tarvitab, hakatakse hiljem nimetama visuaalselt eristamatute paaride argumendiks
koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti kriitiliselt kui mingit arusaamatut formalistlikku jama, mis on ühiskonna seisukohalt tumm ega
liikunud, süvenenud moodsa kunsti vooludesse. Nooreestlaste looming haakub impressionismi, ekspressionismiga. Tasapisi opositsioon teravneb, üsna selgelt tuleb naturalismi vastandseisukoht. Esteetika: „N-E“ kaudu jõuavad eesti kirjandusse nt Wilde, Rusky, kelle lähenemine kunstile erines selle poolest, et kui naturalist ja realist ütlevad, et kunst imiteerib elu, kokkupuutepunkt on tihe, siis nüüd side katkes. Idee on selles, et kunsti kaudu on võimalik luua oma maailm. Kunstimaailm on oma reeglitega tegelikkus, pole tegelikkusega kokkupuutepunkte. Kui pärismaailmas pole nt rohelist nelki, siis kunstis on. Kunst kui omailm. Nim uusromantisimiks: impressionismi, varajase ekspressionismi mõjutused jne. Lutsu „Soo” paistab silma, kuna Luts on realistlik kirjanik, aga lugu mõjutas moodne impressionism, seisundeid kirjeldada tahtev poeetika. Lugu sümboliseerib nooreestilikkust. Toomas Haava – suurlinna mõjud
annaabi.ee 
