Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiajalugu 25 -27 peatükk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karolingid, rooma, karolingide, kirik, hõimud, keldi, ornament, miniatuurmaal, sküüdid, keltide, paelornament, skemaatilised, iirimaa, basiilika, haudadest, leide, paljudele, keldid, hunnid, katkematu, joonega, emaili, käsikirjad, iirlased, mungad, kristlike, relikviaar, laskis, eeskujusid, hämmastav, doni, doonau, nomaadide, mistõttu, rändrahvadTarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende omapäraks on paelornament (sama, mis filigraan, kuid paksem; katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud). Germaani hõimud hakkasid liikuma 2. saj. p. Kr. Läänemere äärest Lõuna-Venemaale. Aastal 476 kukutas Germaani väepealik viimase Lääne-Rooma keisri. Sellest algab keskaja arvestus. Kunstis levis paelornament ja loomastiil, tundsid ka metallitehnikaid.
Filigraantehnikast ehted Filigraantehnika on üks kulla või hõbeda kasutusviis. Väärismetallidest traat joodeti metallausele, millele oli puistatud metalliterakesi. Traadist ja metallipurust oli võimalik punuda ka ilma alusplaadita ehteid. Keldid *Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil E.Kr. Väike- Aasjasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele. *Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites. *Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. *Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide ristid
Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. *Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid. Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Neil kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Ülerahvastatuse tõttu tungisid keldid Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised.
Traadist ja metallipurust sai punuda ehteid. Email klaasitaoline värviline mass Kõrgsulatus- metallplaadile joodetakse kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid Pilt 1. Draakonipea 9. Saj. Pilt 2. Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5
Teos "Lakoonia grupp" kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. 4. Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna? Eeskujuks võeti rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept? Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept.Kiriku
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4
Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). · Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. c. Rahvasterändamine (375-568) · Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. · Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. · Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj
Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad. Rekangista tagasivallutus. Pürenee ps. võidetakse tagasi araablaste islamiusuliste käest Hispaania. Ilmaliku ja vaimulike vaheline võitlus. Tekivad keskaegsed linnad. Linnad koondavad inimesi kes tegelevad kaubanduse ja käsitööga. Linnades õitseb
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)
· Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon.
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492
· 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. · 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. · 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. · 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude
1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 1 1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 1.1. Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6. saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9
Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk kivile maalitud ja siis trükitud
• Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
338- 146 eKr (või 30 eKr) · Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) · Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) · Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles · Kreeka keelest maailmakeel · Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus · 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. · 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini
üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid
annaabi.ee 
