Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kunstiajaloo konspekt 10. klass - sarnased materjalid

kunst, kirik, skulptuur, rist, gooti, arhitektuur, rooma, basiilika, stseen, gootika, skulptuurid, oleviste, katedraal, plastika, maalikunst, rval, altari, transept, reljeefid, etruski, kreeta, tsantsi, lvid, transepti, tahvelmaal, motiiv, varakristlik, vaip, keraamika, seinamaaling, ravad, figuure, heks, ljel, kiviraidur, hilisgootika, kaunistus
thumbnail
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.

Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt

Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunstiajalugu ­ kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema ­ kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika ­ iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism ­ paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad.

Kunstiajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall

Kunstiajalugu
396 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kunstiajaloo konspekt

Ajaloolised reljeefid tekkisid,et kaunistada triumfi kaari ja monumente ja kujutati ajaloolisi syndmusi ja v6idetud lahinguid.Kuulsaim sammas on Trianuse sammas,mis on ehitatud v2ejuht Trianuse auks.Samba k6rgus on 38m ja selle tipus on Trianuse kuju.Samba tyvest kaunistab spiral lint,millel kujutatakse Trianuse s6jak2iku Daakiasse.Lindi pikkus oli 200 meetrit.Ehitusmaterjalina kasutati p6letatud savitelliseid,mis vahel kaeti marmor plaatidega. Varakristlik kunst Meie ajaarvamine alguses tekkis Rooma riigi ida osas Ees Aasias uus usk ristiusk oli kristlus.Uus usk levis kogu Rooma impeeriumis.Esialgu kuulutas usk k6ik inimesed jumala ees v6rdseks.See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga.Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi.Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
18
docx

KUNSTIAJALUGU 10. klass

KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad  Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur ­ linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg ­ 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika ­ saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika ­ üle elu suurustes mõõtmetes

Kunstiajalugu
235 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse ­ Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik ­ Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega

Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur ­ lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika ­ 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal ­ algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ­ ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst ­ klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga

Kunstiajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus  Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..)  Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb:  Arhitektuur e. Ehituskunst  Skulptuur e. Kujud  Maalikunst e. Pildid  Graafika  Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid:  Vajadus ilu järele  Faktide ja teadmiste edasiandmiseks  Religioossete tunnete edastamiseks  Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.

Kunst
42 allalaadimist
thumbnail
88
docx

Kunstiajalookonspekt

5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu 10. klass

lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon ­ pikerkune saal Tarbekunst ­ nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg ­ 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel.

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kunstiajaloo kokkuvõttev konspekt

1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi ­ Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri

Ameerika vähemusrahvad
43 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Ajaloo üldkonspekt

Kreeta-Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50 Kreeta 2200-1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid · Aluse panid mittekreeklased · Rahumeelne kunst Loodusstseenid Mükeene: · Kreeta kiri sureb kui mandrilt tulevad hävitavad senise · Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi · Keskmes lossid (linnadeta) · Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas · Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajaloo kordamine

Korintos, kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente, pikad ja sihvakad. 11. Tavaline tempel oli ristküliku kujuline põhjaplaaniga. Ehitusmaterhaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi- marmor. Sidumiseks kasutatu metalseid klambreid Kuulsamaid Nike tempel, Poseidon tempel. 12.Karüatiid ­ marmorist naisekuju katust kandva sambana e. Naisekujulinesammas. 13.kore- riides naisfiguurid Kouros ­ alasti seisvad meeste kujud/MÕLEMAD KREEKA KUNST 14. ,,Kapitooliumi emahunt" Etruskide üks tuntumaid teoseid 15. Trajanuse sammas ­ 40 m kõrgune silinder, mida spiraaline kattis 200m pikkune reljeefriba keisri sõjaliste võitude kujutistega. Panteon ­ kuppelehitis, kõikidele jumalatele pühendatud ehitis. Colosseum ­ amfiteater, mahutas 50000 inimest, millel oli 80 sissepääsu Akvedukt ­ veejuhe, kõrge kivisilla taoline Term ­ avalik saunakompleks Foorum ­ rahva kogunemisväljak, tekkinud peateede ristumiskohas.

Kunstiajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib.

Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH ­ kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK ­ koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst­ puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised ­ suured kivid 1. menhir ­ 1 suur kivilahmakas 2. dolmen ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi ­ loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur ­ püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiajalugu 10. klassile

2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". Stiiliks nimetati kunstniku käekirja. Ühel ajastul loodud kunstiteoste sarnaseid jooni võib nimetada ajastu stiiliks ehk ajastu ,,käekirjaks". 4. Kujutav kunst - graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid - vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid - maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Realism - reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist. Naturalism - jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult. Stilisatsioon - looduslike vormide muutmine nii, et need sobiks paremini süsteemi.

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.

Kunstiajalugu
326 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kunstiajalugu keskkooli konspekt

Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu

Kunstiajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun