Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kunileid" - 161 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Regilaul

Tema laulu loomingit iseloomustab muretus, optimism, lõbus meeleolu, naiivne ilutsemine. Ta katsetas ka ooperiga, 1908 valmis neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht. Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli eesti rahvusliku koorimuusika üks rajajaid. Ta kirjutas esimese laulupeoks laule, Mu isamaa on minu arm"Mu isamaa on minu arm",1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees, jakobsoni mõjul tegeles eestirahva lauluga. Õppis valga seminaris. Aleksander Thomson sündis Sangastes veskirentniku pojana, Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, Koorihelilooja,...

Muusikaajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti Rahvalooming

Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ­ ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar ­ 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori 1869 ­ I Laulupidu ­ selts "Vanemuine" ametlik korraldaja(Tartu). Eelkäijad ­ kihelkonnakoolide kontsert. Ilmalikke laule ­ vähe. 45 eesti, 1 saksa koorid. A. Kunileid (Koidula) "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm". 1879 ­ II Laulupidu Tartus ­ 24 koori 1880 ­ III Laulupidu Tallinnas 1sed heliloojad Aleksander Saebelmann Kunileid ­ asjaarmastaja, u 30 a. Patriaotism "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm"(väike kammerkoor) ­ eeltakt olemas, saadeta, segakoor, 4/4 taktimõõt, mõõdukas tempo. Aleksander Thomson ­ asjaarmastaja, e. rahvaviisid. "Ketra, Liisu", "Kannel", "Sokuke ", "Pulmalaul"....

Muusika
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Asjaarmastajad-heliloojad

Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakob...

Muusikaajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid

Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele...

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Aleksander Saebelmann-Kunileid

1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja...

Muusika
33 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (1950-2000)...................................................................................................... 7 Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959).................................................................................................. 7 Aleksander Kunileid (1845-1875)............................................................................................ 7 Miina Härma (1864-1941)....................................................................................................... 8 Rudolf Tobias.......................................................................................................................... 8 ALEKSANDER LÄTE (1860-1948).......................................................................................... 9...

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 35­40 õppematerjalide eest 10­15 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad: -Aleksander Kunileid ­ Saebelmann ( 22. XI 1845­ 27. VII 1875) Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 1913 avatakse ,,Estonia" teater, võimalik oli lavastada oopereid ja operette. 1919 avatakse muusikakoolid Tartus ja Tallinnas. Aleksander Kunileid Saebelmann (22. november 1845 ­ 27. juuli 1875) oli helilooja, Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Johann Voldemar Jannsen

1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................3 Tähtsus Eesti kultuuriloos.................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Sissejuhatus Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannse...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

Kava Koraal (M. Luther) ­ "Meil tuleb abi Jumalast" H. Preiss ­ "Isamaa" L. Spohr ­ "Laul" ("Nagu linnu tiivul") K. Collan ­ "Vaasa marss" A. Neidhardt ­ "Armastuse kiitus" B. Klein ­ "Jumal on suur" C. M. von Weber ­ "Mets ja maailm" K. A. Hermann ­ "Ilus oled, isamaa" ("Minge üles mägedele") J. Kappel ­ "Laulgem" Eesti rahvaviis ­ "Kodu" L. Cherubini ­ "Lodoiska" avamäng G. Palestrina ­ "Oh helde Jeesus" A. Kunileid ­ "Sind surmani" J. Kappel ­ "Ööbik" Kärnteni rahvaviis ­ "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V. Jannsen ­ "Nüüd üles, Vene alamad" A. Lvov ­ "Keisrilaul" (koos orkestriga) Peo algus ja peaproov Kell 2 pärast lõunat toimus peaproov laulupeo väljakul, mis asus ,,Lutteri heinamaa pääl Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Alo Mattiisen,Sven Grünberg ,Erki-Sven Tüür

aprill 1961 Jõgeva ­ 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...

Muusika
57 allalaadimist
thumbnail
14
doc

REFERAAT - Rahvuslik liikumine Eestis, Carl Robert Jakobson

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Carl Robert Jakobson Referaat Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rah...

Kirjandus
124 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muusika

Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik...

Muusika
126 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ärkamisaeg 80ndatel

Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu. I üldlaulupidu oli Tartus 1869 kus osalesid meeskoorid ja pasunakoorid Juhtideks olid Jansen ja Kunileid . Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust. I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine Vastuolu oli Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist.Vaimulike ja saksa laulude kõrval oli vaid 2 eesti autori laulu.Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). II üldlaulupidu toimus Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.(Juhid olid...

Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Eesti muusika

Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad - Kunileid , Saebelmann, Thomson - olid elukutselt koolipetajad ja kstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne tegelane eestlaste muusika- ja kultuurielus oli muusikas iseppinu Karl August Hermann. Selle plvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel vimalik omandada, mindi peamiselt lhimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu)...

Muusika
148 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muusika

Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene...

Muusikaajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti esimesed heliloojad

Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Friedrich Saebelmann (1851-1911) Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis...

Muusika
133 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt

Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu ,,Mönned laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3. Päev võistulaulmise päev, 2 armsad laulud", mis sisaldas nagu varasemadki eesti keelsed eestikeelset laulu, kelle laulude autor on Kunileid ja teksti autor Koidula. kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg...

Muusikaajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvuslik ärkamine

Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 ­1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. ­ 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulup...

Muusika
32 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

Distsiplineeritult koguneti uueks rongkäiguks, mis siirdus mööda Vana tänavat raekoja tagant ülikooli juurde ja sealt edasi peoplatsile ,,Ressource'i" seltsi aias. Lauljad asusid poodiumile kättenäidatud korras ja kell 4 võis kontsert alata. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas Jannsen, teist osa aga Kunileid . Ei puudunud ka algupärased laulud. Kavas leidus 2 Tartu ülikooli muusikadirektori Brenneri motelli ja 3 üldtuntud koraali. Ülejäänud 7 laulu olid võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. Nendest 5 pala kuulusid vähetuntud autoritele, 2 laulu aga Saksa muusikaklassikasse (Beethoven ja Mozart). Lauljad esinesid niisama vapralt kui ka päev varem peaproovis, kuid nüüd seisid lauljad lahtisel...

Muusikaajalugu
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun