seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist kui ema ja isa hinnangut oma tervisele minevikus, olevikus, tulevikus, resistentsust-vastuvõtlikkust haigustele, terviseprobleemidele, haiguste tundmisele
Tüli võib tekkida esialgu igast pisiasjast, kuid rahulikult rääkides on võimalik asi ära klaarida. Abikaasad peaksid teineteisega harjuma enne kui lapsed sünnivad, sest siis tuleb palju uusi kohustusi ja muutusi. Kui omavahelised suhted pole korras ja kodus on tülid, siis pole sellises kodus lastel hea kasvada. Kui laste ees tülitsetakse, siis tuleb ka leppida nende nähes, et nad õpiksid ise vabandama ja leppima teistega. Lihtsam on, kui inimesed pärinevad ühest kultuurikontekstist nende iseloomud ja käitumisviisid on sarnasemad. Tänapäeval on abielu erinevat rassi inimeste vahel väga populaarne. Kuid sellise abielu toimimiseks on vaja mõlemal väga palju õppida ja oma teatud harjumustest loobuda. Kui ma kujutlen ennast abiellumas neegriga, siis sulandumine võõrasse kultuuri oleks mulle väga raske. Ilmselt eelistaksin elada oma harjumuspärasemas keskkonnas ja seega peaks minu partner loobuma oma kodumaast, mis oleks ilmselt tema jaoks väga keeruline
vastuste mudel · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Emotsioonid ja kultuur · Nii emotsiooniväljendused kui inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda · Inimestes kutsuvad emotsioone tavaliselt esile head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, sünd ja surm jne olenemata kultuurikontekstist · Kultuur võib oluliselt mõjutada, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse · Emotsioonide väljendamisel erinevates kultuurides erinevad reeglid (ameeriklased vs jaapanlased) 7 põhiemotsiooni · Analüüsige ühe · Kas ja millised emotsiooni väljendusreeglid selle väljendusreegleid Eesti põhiemotsiooni kultuuris väljendamisel kehtivad?
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed
ole olulist mõju Suure Viisiku isiksusetesti tulemustele. Arvatakse, et elus toimuvad katsumused ja sündmused ei muuda isiksuseomadusi, pigem määravad isiksuseomadused viisi, kuidas inimesed nendele katsumustele ja sündmustele reageerivad ning nendega toime tulevad. Positiivne on ka see, 3 et uurimused näitavad, et Suure Viisiku skaalad ei sõltu ei keele ega ka kultuurikontekstist, samuti sotsiaalmajanduslikust keskkonnast kuna isiksuseomadusi kujundvad põhiliselt geneetilised tegurid. Siiski on Suure Viisiku meetod leidnud ka kriitikat. Eelkõige just sellepärast, et kõikides uurimustes ei kooru välja just need viis faktorit, vaid vähem või rohkem. Enamik kriitikute alternatiivseid lahendusi piirdubki sellega, et tuleb dimensioone ümber grupeerida, vähendada või suurendada.
kohaselt teoreetilised objektid on tõeliselt olemas ja teaduslikud teooriad on ligikaudu tõesed. Relativism: Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Konstruktivism: Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete
1) Kvantiteedi maksiim: räägi nii palju kui vaja; ei tohi liialdada ega vähendada, nt. 5 mutrit. räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e. suhtemaksiim: räägi õiges järjekorras, nt. koogi küpsetamine. G. Leech arvab, et Grice'i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11
viimase hetkemeeleolu, eeldatud hoiaku kõneaineks võetavasse küsimusse või teadaoleva probleemi. Sellega antakse märku teise inimese m ä r k a m i s e s t, mis sillutab teed headele suhetele ning loob sooda pinna ka kaaslase tähelepanu virgutamiseks ja selleks, et too omakorda oleks responsiivne (vastuvõtlik, kaasatulev), 10. olukorraga kooskõlas piir lubatu ( nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik, olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist, 11. vastutustundlik. Kehtestavalt käitudes arvestatakse oma teguviisi võimalikke tagajärgi. Formaalselt endale lubatav ja õigustatu ei tarvitse teistega arvestamise seisukohalt alati õige olla, 12. loomulik ja asjalik. Kehtestamisel on tähtis olla ehe, asjalik ja konkreetne. Kehtestav sõnum väljendab kõneleja vajadusi, tundeid ja mõtteid vahetult ja selgelt, ilma et kaasinimestele avaldataks survet, neid käsutataks või arvustataks. Mõostagi ei taga säärane
Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda. Erinevates suhtlussituatsioonides on see erinev. Endale lähedaste ja kallite inimestega suheldes on see vahemaa väike, kuid tavasuhtluses tuttavatega või enese hästi tundmiseks ametkondlikkus suhtluses vajame juba suuremat vahemaad suhtluspartnerist. Erinevust võime tajuda ka kultuurikontekstist sõltuvalt. Tavapäraselt vajab põhjamaine inimene, kelleks ka meie end eestlastena võime lugeda, suuremat distantsi oma suhtluspartnerist kui lõunamaine inimene. Ruumivööndid jaotatakse neljaks - intiimne vöönd - 15-45 cm (kõige lähedasematele) isiklik v. - 46-120 cm (koosviibimistel) sotsiaalne v. - 1,2-3,6 m (kõrvaliste jaoks) avalik v. - üle 3,6 m (nt loengusaalis). 12
arvesse viimase hetkemeeleolu, eeldatud hoiaku kõneaineks võetavasse küsimusse või teadaoleva probleemi. Sellega antakse märku teise inimese m ä r k a m i s e s t, mis sillutab teed headele suhetele ning loob sooda pinna ka kaaslase tähelepanu virgutamiseks ja selleks, et too omakorda oleks responsiivne (vastuvõtlik, kaasatulev), 10. olukorraga kooskõlas – piir lubatu ( nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik, olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist, 11. vastutustundlik. Kehtestavalt käitudes arvestatakse oma teguviisi võimalikke tagajärgi. Formaalselt endale lubatav ja õigustatu ei tarvitse teistega arvestamise seisukohalt alati õige olla, 12. loomulik ja asjalik. Kehtestamisel on tähtis olla ehe, asjalik ja konkreetne. Kehtestav sõnum väljendab kõneleja vajadusi, tundeid ja mõtteid vahetult ja selgelt, ilma et kaasinimestele avaldataks survet, neid käsutataks või arvustataks. Mõostagi ei
Mõiste ,,sotsiaalne" mitmetähenduslikkuse tõttu on sotsiaalsetel probleemidel mitmeid definitsioone. Nendena käsitletakse ressursinappust (Schilling, lk 260), samuti soovimatut olukorda, mis puudutab suuremat hulka inimesi ning mille suhtes arvatakse suutvat midagi ära teha kollektiivse (ühiskondliku) tegevuse kaudu. Sotsiaalsest probleemist räägitakse sekkumisvajaduse ilmnedes (Jokinen., Juhila, lk 12). Eristatakse objektiivseid ning kultuurikontekstist tulenevaid; majandusliku toimetulekuja suhetega haakuvaid probleeme. Üldiselt defineeritakse mingit olukorda sotsiaalse probleemina alles siis, kui on täidetud teatud tingimused: tegemist ei tohi olla inimestevahelise nn. erakonfliktiga, vaid see peab olema avalik probleem. Selles kontekstis rõhutatakse nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset mõõdet: kui suurel osal inimestest on ühesuguseid probleeme, võib asi muutuda avalikuks - hakatakse rääkima sotsiaalse probleemi
Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate juures on saadud vastuolulisi tulemusi. Tuntuimad IQ testipatareid: STANDFORD BINET', WECHSLERI, KAUFMANI, WOODCOCK-JOHNSON-R. 7 NB: Testitulemuste interpreteerimine ja nendel põhinevate järelduste tegemine sõltuvad mõõtevahendi psühhomeetrilistest omadustest, testi normidest ja kultuurikontekstist! Meetodite efektiivsus: Informaalsed meetodid = suured erinevused ·läbiviija roll ·arvesta arengu erinevusi ·vead suuremad, vähem objektiivsed Testid ja skaalad = väiksemad erinevused ·standardiseeritud normid, protseduur ·objektiivsemad ·psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus) ·mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ..
Igor Kon Interdistsiplinaarne seksuoloogia, 1987 Rebjonok i obshestvo, 1988 Kool: Schole (kreeka keeles) jõudeolek, vaba aja veetmise paik Kool Schule school koulu oa skola skole l'ecole scuola escuela mokykla skòli szkola skola escola Kool kui ühiskondlik institutsioon. Kooli kaudu antakse edasi ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid, käitumismalle, traditsioone e. kõike seda, mis tuleneb ühe või teise maa kultuurikontekstist. Kool kui pedagoogiline institutsioon. Koolil on täita spetsiifiline kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada. Esimesed koolid Loodi Vana-Idamaade (Mesopotaamia, Egiptus) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust. KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA (ATEENA, SPARTA) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma.
tegevusi, mida ta tahab teha. Seosed mentaalsete probleemidega Vaimuhaiguse mõju inimese elunarratiivile võib olla sama häiriv nagu füüsilise haiguse puhul. Raskekujulise vaimuhaiguse korral võib ka narratiiv ise muutuda seosetuks, kus puuduvad selged eesmärgid ja plaanid. Seda siis võetuna teiste inimeste ja sotsiaalse keskkonna perspektiivist. Ka vaimuhaigust ennast ei saa lahutada indiviidi kultuurikontekstist. Teistest kultuuridest pärit indiviidide puhul on vaimuhaiguse diagnoosimine raskem kui nende puhul, kes tulevad diagnoosijaga samast kultuurist, kuna inimese käitumist võidakse valesti tõlgendada. Nt hospidaliseerime siberi šamaani, kes omas kultuuris on vaimne liider, mitte vaimuhaige. Dementsus Dementsuse puhul muutub algselt ladus narratiiv üha ähmasemaks (dementse inimese vaatekohast). Neile ei tohiks läheneda üksnes neuroloogilisest vaatepunktist, ignoreerides muud
koostöö- ehk võrgustumisvalmidus, mis on · konkurents (on paremini iseloomustatav kui nullsumma mäng); Eestis (vist?) ei ole eriti kõrge, kuna sõltub · kooperents (co-opetition). kultuurikontekstist ... Nelja eristatud suhete tüübi vahekorda selgitab alljärgnev joonis: Seda väljendab teine Hofstede mõõde individualism (versus kollektivism). Kõrvalolevas tabelis (Mockaitis 2004) on
Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last
häälduse (fonoloogia) ja sõnavara (leksika) valdamist. Sellist keelestruktuurist lähtuvat arusaama keeleoskusest kohtab keeleõpetajate hulgas tänagi. Tagajärjeks on õpetuse grammatikakesksus. Euroopa keeleõppe raamdokumendis keskendutakse aga suhtluspädevuse kolmele komponendile: 1) Keelepädevus (leksikaalsed, fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised teadmised ja oskused) 2) Sotsiolingvistiline pädevus (keeleka-sutuse sotsiaalsetest tavadest ja kultuurikontekstist tingitud aspektid) 3) Pragmaatikapädevus (keeleliste vahendite funktsionaalne kasutamine kõnes ja kirjas. Keele omandamise tingimused Õppijal peab olema piisavalt: 1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata 2) võimalusi selles keeles oma mõtteid avaldada 3) motivatsiooni neid võimalusi kasutada ja õpetaja tuge Kolme esimest neist peetakse kohustuslikeks tingimusteks, viimast aga soovituslikuks. Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua
Tööriistakogu võimalused on aga piiratud iga eseme algse otstarbe ja nendele hiljem omistet otstarvetega. Samuti on müüdi koostisosad keele poolt juba ette ära piiratud. Nii tehakse kompromisse ja lõpuks kokkupandud struktuur (mida probleemi lahendamiseks kasutama hakatakse) erineb selle algsest ideest. Teadlane teeb samuti kompromisse, kuigi ta ei astu sealjuures dialoogi mitte looduse, vaid looduse ja kultuuri suhtega (see viimane sõltub tugevalt kultuurikontekstist). Erinevalt 'meisterdajast', püüab teadlane välja murda tsivilisatsiooni poolt peale surutud reeglitest (st et kasutab mõisteid), bricoleur aga kasutab märke ja on rahul sellega mis tal olemas on (st et ei rabele tsivilisatsiooni vastu). Järeldus: meetoditelt on eelteadus ja teadus sarnased, eesmärkidelt on erinevad. Märgi ja mõiste vastandusest: mõiste pretendeerib täielikule läbipaistvusele reaalsuse suhtes; märk
4. Maa-ala ületamine: sobilike uurimismetodoloogiate juurutamine 4.1 Visuaalse uurimuse juhtum Pea kõik distsipliinid kasutavad mingil moel nähtavat, et: * koguda ja/ või luua andmeid * ideesid organiseerida, kirjeldada ja edasi anda * fenomeni või situatsiooni selgitada või mõista * välja pakkuda ja veenda * hinnata, analüüsida ja tõlgendada * leidusid osadeks jagada ning edasi anda. Uurimismetodoloogiad peaksid kasu lõikama hetke kultuurikontekstist ja tehnoloogiatest. See aitab avardada olemasolevate meetodite valikut kasutada mitme meedia ja mitme meele meetodeid. Uurijatena peaks meid huvitama informatsiooni edasi andmine kõige täpsemal ja veenvamal moel ning me ei tohiks tingimata leppida paremuselt teise asja kirjutatud sõnadega. Me peaks laiemalt aktsepteerima visuaalset poolt uurimisprotsessis. (lk 94-97) 4.2 Andmed, tõendusmaterjal, väide: argumendi põhi
fenotekstis. Genotekst on lõputu tähistaja, ei eksisteeri kunagi ainsuses – genotekst on tähistajad. Fenoteksti kommunikatiivsele funktsioonile vastandab genotekst tähenduste loomise. Tekst on intertekst: tekst on tsiteerimine kõige laiemas mõttes. tekst kujuneb tsiteerimise tulemusena. Kirjutaja läbi (oma kultuurilises dispositsioonis) kujuneb tekst. Kirjutaja on vahendaja, sekundaarne. Kristeva räägib tekstipindadest, tekstis kohtuvad erinevad diskursused e. “kirjad”, kultuurikontekstist tulenevad, autorist ja lugejast tulenevad “kirjad”, (kumbki on ülimalt tugevasti kultuurikontekstist olenev), sotsiolekt (kollektiivne), idiolekt – individuaalne. Märgiline struktuur funktsioneerib teiste struktuuride seas, suhestub nendega, samastub või vastandub. 11. Riffaterre intertekstuaalsusest (vt "Akadeemia" 1998) Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud
olema distants, vajadusel võib kasutada lauda. Peab säilitama rahu, kõnemaneer tasakaalukas, rahulik, võimalikult vähe klienti katkestada. Hinnangulisust vältida. Kliendi probleeme ei tohiks alahinnata. Ei tohiks lasta ennast provotseerida vastuähvarduseks. Püüa saavutada kokkuleppeid. Nõustamispsühholoogia 04.03 · Info kogumine ja klassifitseerimine sõltub sellest, milline on nõustaja taust ja filosoofiline maailmavaade, situatsioonist, milles klient viibib ja kultuurikontekstist. · Probleemi määratlemise puhul on oluline näha ka kõiki taustategureid. Nt. sotsiaalne toetus · Ressursside hindamine. Kui klient suudab probleemi sõnastada, on see 50% lahendusest. Enamasti sõnastatakse mitu probleemi korraga. Tuleb valida üks probleem korraga. Probleemiga tuleb kohe tegelema hakata, mida kaugemas tulevikus. Probleem peab olema suhteliselt selgepiiriline, hästi tituleeritud analoogiad
Kontseptualiseerimine on probleem inimestele, kes seda varem teinud ei ole. Kogu vaikselt sümptomite kohta infot, nendest on inimestel lihtsam rääkida. Tee suur häda tükkideks. Näide sümptomite kohta küsimiseks ,,millised on su söömisharjumused?". Saad rohkem infot kui küsimus nõuab. ,,Mida sa tahaksid teha, mida sa teha ei saa?". Probleemi määratlemine sõltub nõustaja teoreetilisest ettevalmistuses, samuti konkreetsest situatsioonist ja kultuurikontekstist. Probleem on olukord elus, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid pole teadmist kuidas seda teha. Tegur võib olla väline (nt anti ülesanne tulla nõustaja juurde ja saada üle sotsiaalfoobiast) või seesmine e subjektiivne (nt endale kehtestatud nõuded). Pead alati arvestama, kas tegeled objektiivse nõue vs tajutud nõue. Retsiprookne determinism (Bandura) käitumine, tunnetus ja keskkond on omavahel sünkroniseeritud. Probleemi määratlemine Kuidas probleemi määratleda
Eriksoni psühhosotsiaalsete kriiside teooria. Toetudes Freudi psühhoanalüütilistele ideedele ja meetoditele võttis Erikson vaatluse alla inimese sotsiaalse kogemuse ja selle peegelduse tema eneseteadvuses. Analüüsi tulemusena sündis formaalne, isiksusliku ja sotsiaalse arengu teooria – inimese isiksuslik ja sotsiaalne areng kulgeb kindlate astmete järgnevusena. Igal arenguastmel on inimene tundlik sotsiaalse keskkonna kindlate mõjurite suhtes. Kehtib kõigile inimestele, olenemata kultuurikontekstist. 7. Isiksuse arenguastmed psühhosotsiaalsete kriiside lahendamisena. Inimese elutsüklis kaheksa astet. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Igal astmel aset leidva kriisi lahendusena toimub justkui isiksuse struktuuri taasloomine, kus uus minakogeus integreeritakse varasemaga. 8. Erinevatel arenguastmetel kujunenud lahenduste mõju sotsiaalsele arengule.
eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) - kvantiteedi põhimõte - öeldakse ainult nii palju kui vaja (viisakus ei ole ka oluline. See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi
eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) - kvantiteedi põhimõte - öeldakse ainult nii palju kui vaja (viisakus ei ole ka oluline. See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi
Bahtin - Venemaa autor. Keskne küsimus: kuidas on võimalik millestki aru saada. Loodusteadus - seotud kindla teadmisega, tõestatav- istina Vaimuteadus - seotud inimestest arusaamisega - pravda Me teame asju aga saame aru inimesest. Tähendust ei ole võimalik teksti analüüsides fikseerida, see sõltub ajast ja kohast. Tähenduse loomine on monoloog, aga kultuur on dialoogiline. Kirjandusteos on kommunikatsioon. Inimteadus koosneb märkidest, mis on pörit avaramast kultuurikontekstist. Sõna tähendus on sõna kasutajaga osteses seoses. Sõnadel on mälu, neil on ajalugu, need on olnud varasemas tähenduses. Iga tekst hakkab alles lugemise käigus tööle, toimub vestlus tekstiga. Kokkuleppe otsimine oma pagasis kuuluva ja tekstiga. Ühiskond soovib fikseerida tähendusi nii, et kõik sõnad tähendaksid ainult ühte asja - monoglossia. Tsetripetaaljõud - kesktõmbejõud, toimub keeles, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas
Hinnangulisust vältida. Kliendi probleeme ei tohiks alahinnata. Ei tohiks lasta ennast provotseerida vastuähvardusteks. Püüa saavutada kokkuleppeid. Põhiline on mitte üksi jääda ja mitte lukus uksetaha. II Probleemi määratlemine · informatsiooni kogumine ja klassifitseerimine kliendi isiksuse ja probleemi kohta sõltub nõustaja teoreetilisest taustast (mis koolkonda eelistab), filosoofilisest maailmavaatest, situatsioonist,milles klient viibib ja kultuurikontekstist. · probleemi määratlemine,sõnastamine ntks kui probleemiks on abieluprobleemid, siis taustateguriks on peresüsteem or smth. · taustategurid · ressursside hindamine hinnata põhjalikult, inimesed ei suuda tavaliselt tajuda, mida ta suudab teha. Inimesed hakkavad tavaliselt otsima maailmaparanduslikke ressursse. Majanduslik olukord võib olla ressurss ja võib ka mitte olla. Haridus, tervis,
- Nimede puhul on oluline nende käitumine mitmekeelses ühiskonnas. Enamik nimesid jäävad tõlkimata, aga mitmekeelne ühiskond enamasti tõlgib mõnda sorti nimesid. Mis suhe on nimede ja terminite vahel – kas tõlkida või mitte? Nimesid võetakse teistest keeltest üle. Nimedel on õiguslik funktsioon: inimesel on õigus nimele ja inimesel on õigus ka nimi panna. Ühiskond reglementeerib, mis nimesid võib kasutada. - Nimed, kuna on osa meie kultuurikontekstist, on ka osa hinnanguist ja tunnetest. Nimede muutmine toob kaasa emotsioonid. Nimed ja poliitika on tihedalt seotud. Nimede muutmist peetakse ohuks kultuurile ja ajaloole, nt Makedoonia riik vs Makedoonia Kreekas – mõlemal on nimele õigus (ühel poliitiline, teisel ajalooline). Inimene on homo nominons ehk nimetav inimene, sest ilma nimedeta ei tulda maailmas toime.
Ise ei juhi oma tegevust, vaid keskkond mõjutab. Rääkisin lastest, kellel on kerge VAA, keskendusin vanusele … Metatunnetuse kujunemise probleemid. Nüüd tulevad KPF-id. Võgotski teoorias on niisugune lähtealus, et käsitleb kognitiivseid funktsioone käsitleb kahel kvalitatiivselt erineval tasemel. Üks on siis madalamad psüühilised funktsioonid ja teised kõrgemad. Madalamad psüühilised funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile. Sõltumata kultuurikontekstist. Me räägime endiselt nendest funktsioonidest – taju, mälu, mõtlemine. On madalamal tasemel olemas ja kõrgemal, aga madalamal tasemel on iseloomulik see, et nad on tekkelt sünnipärased ja universaalsed. Neid ei õpita enamasti ja nad on universaalsed sõltumata kultuurikontekstist. Tajus, mälus, mõtlemises on madalamad vormid, mis on iseloomulikud kõigile inimestele. Kõik me tajume, mäletame, mõtleme, ainult teatud
abivalmidus, rahulikkus jne. Siia alla võib kuuluda ka tarkus, tundlikkus , huumorimeel ja palju muudki. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 58 Mõjutamine ehk interaktsioon Kes on välimuselt meeldivad sedagi lähtuvalt antud kultuurikontekstist. Aafrika või Okeaania suguharude välised meeldivuse tunnused on erinevamad euroopa omadest. Meeldiv riietus, soeng, make up kuuluvad just siia rühma. Selge on ka see, et punkarile on meeldivam punkarlik välimus kui pintsaklipslase oma, Kes on minuga sarnane, seda nii päritolu, keele, kultuuri, kui ka vaadatavate filmide, harrastatavate hobide, lemmikspordiala,
kultuurides väga erinevatel põhjustel. Arvamus, et kultuurilised erinevused on ebaolulised, on põhjendamatu. Kultuuridevahelised erinevused on antropoloogiliselt määratu tähtsusega. Pakub meetodi võrdleva lähenemise asemele: Kultuurijooni tuleb uurida detailselt kultuurilises tervikus Kultuuri tuleb uurida tema tervikkontekstis (kultuurijoone avaldumine naaberkultuurides) Kultuurid ei saa olla 'paremad' või 'halvemad' ajaloolisel joonel, sest need hinnangud ise sõltuvad kultuurikontekstist Kirjeldav relativism kultuurilised erinevused loovad erinevaid psühholoogilisi ning sotsiaalseid arusaamu erinevate rahvaste vahel. Boase evolutsionismikriitika - Sisuliselt hävitas evolutsionismi Ameerikas. Pidas hoopis oluliseks indiviidi ja kultuuri omavahelisi suhteid, kultuurilisi elemente ja kultuure kui tervikuid. Arvab, et sarnased kultuurilised praktikad ei pea tingimata tulenema arengufaasi sarnasusest, nagu evolutsionistid arvaks.
allapoole, seda olulisemaks muutub selle kõrval müümise imperatiiv. MOEKEELE FUNKTSIOONID Giorgio Armani 2003 sügis/talv Faatiline funktsioon on kõrgmoes täiesti kõrvaline. Väljendub eelkõige klubi- ja vormiriietuses ning siis, kui riietuse eesmärgiks on anda märku valmisolekust suhtluseks. MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni Versace 2003 kevad/suvi Referentiivse funktsiooni eesmärgiks on tarbijaskonnale teada anda, mis on mood ja mis ei ole. Sõltub kultuurikontekstist. Samuti aitab mittemoe ja moe eristust toonitada metakeeleline funktsioon, kus teine eesmärk on koodist teavitamine. Kultuuriliste, etniliste riietumisviiside puhul on tegemist erilise moevormiga, kus eristus toimub mitte kultuuri või ühiskonnagrupi siseselt, vaid püütakse eristuda teisest kultuurist, teisest rahvusgrupist. MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander McQueen 2003 sügis/talv Poeetiline funktsioon domineerib eelkõige kõrgmoe vallas ja eriti selle ühes alaliigis haute coutureis, kus
annaabi.ee 
