,,Reflections on the bull-slaying scene" John R. Hinnells Referaat Silvia Keerd Juhendaja: Jaan Lahe Tallinn 2014 5.01.2014 Sissejuhatus John R. Hinnellsi artikkel keskendub 1-5. sajandil Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurimisele. Keskseks teemaks on reljeef, millel kujutatakse Mithrast pulli tapmas. Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zor...
pärlitest punutud käenöörikeste rohkus ruudulised särgid helesinised kulunud teksajakid teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott BEAT GENERATION Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks onBeat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen- budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. BUSSID Hipid sõitsid ringi bussidega. Nad disainisid neid ja elasid seal, sest neil ei olnud. tavaliselt kindlat elu paika Volkswageni bussid on kõige populaarsemad. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Hipiliikumine http://miksike
MILLE LIIKMED HÜLGASID ÜLDTUNNUSTATUD ELUVIISI, KÄITUMISNORMID JA RÕIVASTUSE. NAD PROPAGEERISID LIHTSUST, SIIRUST JA LOOMULIKKUST NING TÄIELIKKU SEKSUAALSET VABADUST · HIPILIIKUMINE TOIMUS EESTIS KA NÕUKOGUDE AJAL- N.Ö NÕUKOGUDE LILLELAPSED 70NDATEL AASTATEL ISELOOMULIKUD JOONED JA TUNNUSED · PÄRIT PEAMISELT KODANLIKEST VÕI VÄIKEKODANLIKEST PEREDEST · ISELOOMULIK MÄSSULISUS JA AKTIIVNE PROTEST ASENDUSID HIPIDEL KONFLIKTITUSE, VÄGIVALLATUSE JA ARMASTUSE KULTUSEGA (LOOSUNG "MAKE LOVE, NOT WAR") · NARKOOTIKUMIDEGA PROOVITAKSE SAAVUTADA ÕNDSUSSEISUNDIT · NARKOOTIKUMIDE PÕHJUSTATUD ELAMUSED JA NÄGEMUSED ON NEILE INSPIRATSIOONIKS MUUSIKA, KUNSTI JA PALJUDE MUUDE TEOSTE LOOMISEL · ENAMASTI NOORED, 20-30NDATES ELUAASTATES · VALISID LIHHTSA JA NATURAALSE ELUSTIILI VÄLIMUS · VÄRVILISED RIIDED · EHTED JA AKSESSUAARID · LÄBIV MÄRK ,,PEACE" JA KANEPILEHT · PIKAD JUUKSED · KARVASED NAISED MUUSIKA · INSPIREERITUD NARKOOTIKUMIDEST
* Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas. Ürgaja kunsti näidete hulka kuuluvad veel keraamika, ehted, tarbeesemed ja relvad, mida kaunistati mitmesuguste kujutiste ja ornamentidega.
rünnakut ühe liikmesriigi vastu kui rünnakut kõigi riikide vastu. 5.Heaolu ühiskonna tunnused Ressursside ülekandmine- pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfäärile 6.Milles seisnes tolleaegne noorte protestliikumine? Hipid olid enamasti kodanliku tabimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestliikumisest osavõtjad. Iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. 7.USA president, riigikorraldus, kõrgeim võim ja suurimad parteid. USA president sel ajal oli Harry Truman, kõrgeim võim oli kongress, riigikorraldus oli parlamentaarne. Suurimad parteid olid vabariiklased ja demokraadid. 8.Millised olid USA sisepoliitilised probleemid? 1950.aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. 9.Mis on sotsiaalne turumajandus?
ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise
Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. 1 Tähtsamad pillid Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise
Tänini säilinud vanadest kommetest püsib jõulude ja uue aasta ajal verivorsti söö- mise traditsioon, mis ilmselt pärineb mingist vanast vereohvrist. Väga vanade tavade hulka kuulub ka see, et jõuluööl jäetakse toit lauale ja tuli tuppa põlema. Nimelt arvati, nagu käiksid esivanemate hinged jõuluajal kodus. Valgusel ja tulel on seos ka päikesekultu- sega, kuigi lõket (nagu jaanipäeval) nende pühade ajal pole tehtud. Kultusega on seotud ka õlgede tuppa toomine, eriti aga jõu- ja osavusmängud, mida seostatakse meheliku potentsiaali tugevdamisega. Tänapäevani on osaliselt püsinud ka jõuluööl loomade toit- mine igapäevasemast parema söögiga.
Seminaritöö nr. 3 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kõige laialdasemalt on tuntud Hiina mütoloogiast maailma- ja kultuuritekkemüüdid. Teised tähtsaimad müütide tsüklid või rühmad: solaarsed müüdid (päikese kultuse seotud), müüdid, seotud viljakuse kultusega, müüdid draakonitest. Hiina vanimad maailmaloomismüüdid olid seotud naisega: Nüwa. Ühe käsituse järgi lõi kaosest maailma esiema NüWa, keda kujutati pooleldi maona. Ta on iidne hiina looja. Ta lõi looduse, vormis savist inimesed ja kehtestas pulmakombed. Tema nimi on tuletatud kõrvitsat või melonit tähendavast sõnast, need viljad omakorda on viljakuse sümboliks. Vahel nimetatakse teda kõrvitsatüdrukuks. Nü Gua olevat olnud pooleldi inimene, pooleldi madu või
Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja- Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda. Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt
Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus. Sethi kujutati eesli peaga. Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana.
minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'. Tavailiselt valiti jaanitule tegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik
minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'. Tavailiselt valiti jaanitule tegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik
looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Rüütlilaul ei olnud üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Rüütlimuusikas olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud. Kangelaslaulud idealiseerisid vaprust ning teisi mehelikke ja rüütlitele kohaseid ideaale. Armastuslaulud seostusid rüütlikultuurile omase südamedaami kultusega. Rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami poole eriti aupaklikult ja suure imetlusega ning ei laulnud mitte niivõrd oma tunnetest vaid ülistasid naiselikke ideaale. Paljud rüütlilaulikud olid väga kuulsad, näiteks truväärid Adam de la Halle ja Richard Lõvisüda, trubaduur Bernart de Ventadorn ning minnesinger Walther von der Vogelweide. Siiski ei saa neid veel pidada heliloojateks, pigem olid nad poeedid ja laulikud.
hukkamine. Prantsusmaa olustikus muutus revolutsioon ajal palju. Aasta alguseks peeti 22. Septembrit 1792 aastal, see oli päev mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kasutusele võeti meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Kõnetusvorm muutus viisakamaks. Moeks tuli lihtrahva rõivastus ning juukseid kanti ilma igasuguse soenguta. Püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Hävitati religioosseid sümboleid ja püüti asendada usku mõistuse ja moraali kultusega. Generaalstaadid-Seisuste esinduskogu Bastille- Monarhia sümboliks peetud kindlus Pariisis Louis XVI oli Prantsusmaa valitseja. Ta kutsus kokku generaalstaadid seisuste esinduskogu. Robespierre oli rahvapäästekomitee juht. Rahvakomitee täitis revolutsioonilise valitsuse kohuseid. Ta koondas enda kätte piiramatu jõu. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese.
kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST
enda kätte haarama ka peamisi riigijuhtimise hoobasid. 8. Nimeta vähemalt 3 tähtsat sündmust revolutsiooni käigus, mis mõjutasid Prantsusmaa ajalugu Võeti vastu: „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Tugines võrdsusele ja vabadusele. Absoluutsest monarhiast saab konstitutsiooniline monarhia. Vallutussõjad Napoleoni juhtimisel. 9. Miks ebaõnnestusid püüded asendada katoliiklus mingi uue usundi või kultusega (nt.Mõistuse või Kõrgema Olendi kultused)? Sest inimesed olid truud oma religiooni ning selle muutmisega võiksid toimuda kokkupõrged linnas. 10. Miks hävitati revolutsiooni ajal kultuuriväärtusi? Millist kahju tõi revolutsioon kultuurile ja teadusele? 1. See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid 2. Omakasu kunstiväärtused olid sageli hinnalised 3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus
toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem
matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline .Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt
esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta.
karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus, valmisid mitme asjandi jooksul, kujutatud Dioysose kultusega seotud rituaale, Tahvelmaalikunst maalitus portreed
4) ANTIIKTEATER, TEKE ZANRID AUTORID Antiikteater Teater tekkis Atika ajastul, u 5. saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida.
4) ANTIIKTEATER, TEKE ZANRID AUTORID Antiikteater Teater tekkis Atika ajastul, u 5. saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida.
esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng
marmor). Roomlased olid kreeklaste kaudu tundma õppinud perspektiivi ja rakendasid seda oma töödes. N: maalisid seintele uksi, aknaid ja sealt paistvaid kauneid maastikke ja teisi ruume. Põrandatel ja seintel olid mosaiigid värvilistest kivikestest ja klaasitükikestest kokku seatud pildid. Pompeji seinamaalide puhul eristatakse mitut stiili. Seinamaalid on saanud Pompeji majade kunagistel elanike (omanike) järgi oma nimed. 1. Müsteerimitevilla Dionysose kultusega seatud rituaalid. 2. Fauni maja tantsiv Fauni pronksfiguur. 3. Vettiuste maja spordisündmused Roomas levis ka tahvelmaal. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptuses. Pandi hauda kaasa.
maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimunguid. 3. Mida tähendab mõiste 'Musik' ja mis ajastu muusikakultuuri see esindab? Musik on muusade kunst, lauldes ettekantud luule, poeesia ja muusika lahutamatus ühtsuses. Ainult siin ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. See esindab Vanakreeka muusikakultuuri. 4. Nimeta Vana-Kreeka muusikas kasutatavaid pille (min 3). forminks, hiljem sellest kitara, lüüra (kergem ja väiksem); harf, paanivile ehk süürinks. 5
Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Katsetati ka nn. psühhedeelilise (narkootikumide põhjustatud
Kunstiliigid Arhitektuur (lad architekton ´ehitusmeister) sakraalse ja profaanse ehituskunsti üldnimetus. Profaankunst – ilmalik kunst, mis pole seotud religioosse kultuse ega hardumusega vaid kaunistab igapäevaelu ja ühiskonda. Profaanehitiste hulka kuuluvad näiteks ................................................................................................. Sakraalkunst on seotud mingi religioosse kultusega. Sakraalehitiste hulka kuuluvad näiteks ................................................................................................. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii ehituskunsti kui ehitustehnikat.Lähtuvalt materjalist eristatakse kolme suurt gruppi: kiviehitus, tellisehitus, puitehitus. 19. saj. lisanduvad uudsed materjalid: raud või teras, klaas, betoon. Nii sakraal kui profaanehitised võivad teatud vormikujunduse kaudu omandada mingi sümboli tähenduse ( nt ristiusu
Iga kogudus valis enda seast juhi, keda nimetati piiskopiks või vanema ehk presbüteri, kelleks sai tavaliselt mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle kodus käidi koos asju arutamas. Esialgu koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud. Kristlaste hulk oli kasvanud umbes 5 % - ni Rooma keisririigi rahvastikust 1. Ja 2. Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada. Kristlust eristas teiste jumalate kultusega range monoteism, kuid oli ka ühiseid jooni. Tõelise kristlase arvates eksisteeris ainult üks jumal, kõikidesse teistesse jumalatesse suhtuti põlastusega. Kristlased pidasid ristiusu levitamist paganate seas oma kohustuseks, seega ei näidanud nad välja oma vastumeelt paganate ja ebajumalate vastu. Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud
Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks (Lõuna-Prantsusmaal oli nende nimeks trubaduurid). Rüütliromaanides ja trubaduuride luules paelus loojaid eeskätt armastus. Rüütli armastatu,
Jumalatest olid veel tähtsad äikesejumal Illapa. Lisaks tunti ka teisi nt kuujumalanna, vikerkaarejumal, viljakuskultuslik maajumalanna Pachamama. Mamacocha ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus. Need tütarlapsed pidid elu lõpuni süütuse säilitama. Päikese ja viljakuse kultusega olid seotud 12 püha aastas. Kõige tähtsam oli talvine pööripäev Inti Raymi, 21.juuni. mitmepäevased pidustused. Ohverdamine. Peruus oli inimohver vägagi erakorraline nähtus, aga kui seda tehti siis kasut lapsi (uimastati kokaiiniga ja maeti elusalt). Ohverdati põllusaadusi, joovastavaid jooke. Oli pühaks peetud objekte, nähtusi huaca. Nt pühad allikad jne. Oli levinud esivanemate kultus. Kõige kurjemaks deemoniks oli Supay (tema nimel vannuti nt).
selle eest kividega surnuks. JOHANNESEPÄEV 27.-Johannes oli ainus jünger, kelle viibimist ristilöömise juures on nimetatud ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. SÜÜTALASTEPÄEV 28. detsember-Kirikukalendri tähtpäev, mis on pühendatud hukatud väikeste laste mälestuseks. Kuningas Heroodes lasi hukata Petlemmas kõik alla kaheaastased poisslapsed RUKKIMAARJAPÄEV 15. august-Jeesuse ema Maarja surmapäev. PAASTUMAARJAPÄEV 25. märts-Seotud kirikukalendri ja neitsi Maarja kultusega, kes oli alustanud paastu, kui peaingel Gabriel teatas talle lapseootusest PALMIPUUDEPÜHA (liikuv püha)-ehk urbepäev on, pühapäev nädal enne lihavõtteid. Kiriklikult märgib päev Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega SUUR NELJAPÄEV-Suur ehk vaikne nädal on Kristuse kannatusnädal ja suur neljapäeval toimus püha õhtusöömaaega SUUR REEDE-Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma ja on kristlaste sügavaim leinapäev.
maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati. 19.
Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 1500-605 eKr. Uur-Babüloonia kunst 625-539 eKr. Sumeri-akadi kultuuris tegeldi põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Tähtede kultusega on seotud seitsme päevane nädal. Peajumal on Tammuz. Tsikuraat ehk torntempel, ehitati tellistest ja terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Assüüria kultuuris oli juhtival kohal lossiehitus
vari. Siin maailmas on asjad pidevalt mutumas, kadumas, tekkimas. Tegelik maailm peab olema püsiv. Nähtamatut maailma peab põhjustama teine nähtamatu maailm. Meie oleme vangid nähtamatus maailmas. See mida kogeme on pettus, oleme karistust kandmas, vangid koopas. Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde. Kõige suurema väärtusega idee: headus 10. Teater saab alguse seoses religiooniga. Erinevate jumalate kultusega. kõige olulisem Dynysos. Alguses mängisid lauljad ja jutuvestjad. Hiljem hakati liikumist juurde lisama. Kreeka religioonis oli muusika ja tants väga kõrgel kohal. Metsikud üritused, kuna jumal keda austati oli veinijumal. 7. ja 8. saj teater eraldub kultusest ja tekivad teatud iseseisvad etendused. Tekivad amfiteatrid, tavaliselt kasutati selleks mäenõlga kuhu paigutati istmed ja keskele tekkis lage plats mida kutsuti orkestraks. Tagasein ehk skeen
Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel 2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda, armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis, tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu.
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda
Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud, mida ei laulda vaid jumalateenistustel, vaid ka kodus. Tagakiusatud kristlike koguduste olukord muutus oluliselt, kui 313 tagati kristlastele vaba tegutsemine ja 4. saj lõpus kuulutati kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Sellest alates tugevnes kirik kiiresti, kuid Rooma riigi lõhenemine 395. aastal tõi endaga kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise. Idakristlus
rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad jutustava sisuga poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, üldiselt väga lihtsa meloodiaga ja nende esitajateks oli zonglöörid (enamasti ühiskonna heidikud). Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest(kuningad, hertsogid, krahvid ja kõrgvaimulikud). Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Tuntuimad trubaduurid: Ventadorn, Richard Kõvisüda, Adam de la Halle Mitmehäälsuse kujunemine Sai alguse 11. 12. sajandil. Pikka aega oli ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum : Gregooriuse lauluse lisati saatehääled. Organum saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil, põhiliselt Pariisis (seostatakse gooti stiiliga). 13
inimõigusi ja teadust. · Romantiline Timo- rüttellikkus. Romantism- iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrandumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustikud. Romantikud tunnevad huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu. Romantiline koolkond astus välja valgustusaja ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultusega. · Timol on kindlad veendumused ja kõrged eetilised ideaalid: võrdsus, vabadus, tõde. Erinevalt teistest elab ta ise nende ideaalide järgi ning ka võitleb nende eest oma memorandiumiga. · Tartuffe- Keiser Aleksander I palub vangals Timolt andeks enda tegude eest, sest ta teab, et see, mis ta teeb, on vale ja Timol on õigus kõige kohta, mis memorandumis kirjas on, kuid keiser ei saanud seda ju tunnistada, et ta on midagi valesti teinud.
kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid, sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne. 3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult. Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes 3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi
Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt
talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad, vaid Jeesus Kristus ja apostlid ühes pühakutega. Uued kristlased võtsid nüüd osa varem põlatud pidustustest ja rituaalidest. Kristlased ei olnud enam kannatav vähemus, kelle usk piirdus hingeeluga. Kristlus sai rahva ja riigi usuks, mis sobitas end uuenenud olukorras ka riigi tavade ja pidustustega. Varem ebajumalate kultusega seotud rooma kalendri pidupäevadel osalesid uued kristlased kui riigi lojaalsed kodanikud. Paganlikud harjumused, mis osaliselt või näiliselt olid kaotanud oma ebajumalateenistusliku tähenduse, sõnastati ümber kristlikeks tavadeks. Kommetele, millest uued kristlased loobuda ei tahtnud, otsiti kristlik sisu. Paganlikus traditsioonis oli jõulupuu igavese elu sümbol, mille juured ja oksad arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka
* perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid. Roomas levis ka tahvelmaal maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale.
helitehniku, rätseppade, riieturide, jumestajate ja lavatöötajate koostöös. Teatri sünd (antiikaeg) Juba loodusrahvaste tavades leidus näitekunsti sugemeid nt. enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti
Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid
joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga. Budismieelse ajastu maalikunstist on säilinud totemistlikke sümboleid ja geomeetrilisi kujutisi (hauakambrite seintel). 6. sajandil tõid Korea meistrid Jaapanisse Hiina maali traditsiooni. Nende töödeks peetakse Tamamushi ja Tachibana templi altarifreskosid (7. saj), Horyuji kondo seinamaale ning portreed ,,Prints Shotoku poegadega" (8. saj). Heiani ajastul kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusega ja Buddha Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele
jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspeeglid, rituaalseid kellukesi dotakuid ning eelmise ajastu omast lihtsamat ja tarbelisemat keraamikat. 3.- 6. sajandil rajati seoses esivanemate kultusega suuri kurgaane (kofun´e). Neist on leitud põletatud savist sõdalaste, loomade ja naispreestrite (haniwa´de) kujusid. 6.saj teisel poolest hakkasid ilmnema hiina ja korea mõjud. Jaapani kunstiajalugu jaotatakse alljärgmistesse perioodidesse: Asuka 538- 645 varane Nara 645- 710 hiline Nara 710- 784 varane Heian 784- 894 hiline Heian (Fujiwara) 894- 1185 Kamakura 1185- 1333
2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) 2.1.ARHITEKTUUR: Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. (Kangilaski, J. 1998
annaabi.ee 
