Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke,
Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid,tapmised sagenesid. · Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga. · Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat : kogu majandus allutatu riigi kontrollile,kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Rakendati talongi süsteemi- toiduained,esmatarbekaup. Enamlus tungib läände. Eesti Vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris andis enamlastele kaua oodatud võimaluse- öelda lahti Breisi rahust ning vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. · Eesti Vabadussõda ( 1918-1920 ) Selle käigus löödi Punaarmee 1919 aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919
Ida ei suutnud seda. Ronald Reagani-Tähesõdade programm. Sisepoliitiline murrang algas Perestroika ümberkorralduste aeg. 2 7.4. Käsumajanduselt- turumajandusele Isemajandamine- vabamad käed hinnas,turustamisel - aga tulemuseks: -hinnatõus -inflatsioon Rahval oli raha küll -järjekorrad -spekulatsioon ,korruptsioon -talongi ja tseki süsteem Pärastsotsialistlikud maad Üleminek turumajandusle: 1.Aeglane-mõõdukas 2.Kiire-radikaalne Aeglane- kiirustades võib elatustase halveneda võib tekkida sotsiaalne vapustus. 1.aeglane erastamine 2.madala konkurentsiga ettevõtete toetamine 3.inflatsioon Raha on kaupa napib Kiire variant-mida kauem venitad seda hullemaks läheb. 1.kiire erastamine 2.hinnad on vabad 3.tootmist ei subsideerita riiklikult 4.tööpuudus Kaupa on raha napib
Praegune aeg on nii mõneski mõttes stressirohkem, kuna on tekkinud tööpuudus, mis tollel ajal probleemiks ei olnud. Inimesed ei pidanud muretsema homse päeva pärast. Töökoht ja eluase oli alati saada ning toit oli pidevalt laual. Põllumajandus oli tasemel ning oli palju kolhoose ja sovhoose. Piima- ja lihatooted olid kauplustes põhiliselt eestimaised. Kaubavalik oli poodides tunduvalt väiksem ning kaupa pidi ostma talongi alusel. Samuti olid kauplustes väga pikad järjekorrad. Erinevalt tänasest viiepäevasest koolinädalast pidid õpilased koolis käima ka laupäeviti, vaba oli ainult pühapäev. Kuigi tänapäeval on auto omamine elementaarne, siis varem oli auto mõnel üksikul inimesel. Autopoed puudusid ja bensiini polnud eriti kusagilt saada. Uue auto saamiseks pidi ametiühingu käest saama autoostuloa, mida sai tavaliselt heade töötulemuste eest.
Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut. Saksa okupatsioon 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis
Peatusin pildi ees ja algul nagu ei teadnud miks, on ju seal ,,selliseid" rahvahulka kujutavaid pilte veel. Kuid kui nüüd seda siin kirjutada mõistan, miks see pilt mind seisatama pani. See pilt on joonistatud väga ammu kuid kujutaks nagu ikka tänapäeva. Olukorda kus osad inimesed ei väsi ootamast seda mis kohe tuleb teised aga uinuvad et aega veelgi kiirendada. Olgu see siis ühistransspordi järgmine peatus tänapäeval või ajaloo õpikus kujutatud talongi aeksed järjekorrad. 4 ,,Lilled aknal" (1939) Aleksander Vardi (1901- 1983) Õli maalina maalitud maalil kujutatakse akna äärde lükatud lauda millele on asetaud lilledega vaas. Laud on vanaaegne ja natuke kulunud. Akna taga oleva puu mäng valgusega tekitab varjud läbi aknaruutude ka lauale
o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine. Sotsialismi maad NSVL J. Stalin 1953 · Algas võimuvõitlus stalini kohapeale o ,,Leningradi protsess" võitluse käigus kõrvaldati kõik Leningradist inimesi ametikohtadelt o Kasvas juudi vaenulikus · 5. Märts suri Stalin · Võimuvõitlus kolme mehe vahel o L. Beria siseminister, kelle allusid julgeolekupolitsei ja miilits. (mõisteti hukka 1953) o G
nälg, talongid söögi jaoks, tööjõu puudus puudusid spetsialistid teatud tööde jaoks, väga kahjustatud Eestist-Ungari, Moskva; võitis USA / lääneriikide abil); · Industriaalalad - Raske-, metalli-keemiatööstus, tuumapommi polnud; tehti kõik, et saada sama relva ka varastati; · 1947 kaardisüsteem - talongi alusel anti kaupu, põgenikud nälg 1946/1947, ikaldus, esines kannibalismi; · Ideoloogiline surutis: GULAG-vanglate peavalitsus, haldas sunnitöölaagreid, Sunnitöölaagreid kinni ei pandud; · Kahe leeri teooria- teadlased kes sellega tegelesid NSVL rahu, kõik hea; Kapitalistlik leer sõjad, oht, võidurelvastumine jne..Ajupesu, tagajärg: teadus käis alla, geneetika lakkas eksisteerimast;
november 2008) Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles võib-olla ainult rõõmustavat inflatsiooni langust.] Savisaar: Eesti poisid tuleb Iraagist koju tuua, Delfi, 29. november 2008 Savisaar: annan Kersnale andeks Postimees, 29. detsember 2008 Kuidas peatada masskoondamised ja luua töökohti? EPL, 8. jaanuar 2009 Taavi Veskimägi: Kriis ei too kaasa Savisaare talongi-Eestit EPL, 8. jaanuar 2009 Parts: mind hämmastab, et Savisaar ei usu Eesti ettevõtlusse Ärileht, 8. jaanuar 2009 EDGAR SAVISAAR: meedia eneseregulatsioon on nõrk ERR, 23. jaanuar 2009 Savisaar: tahan enda fotode eest miljon krooni! Delfi, 31. jaanuar 2009 Edgar Savisaar: Eesti päästaks uus valitsus ja teistsugune poliitika Postimees, 12. veebruar 2009 Alternatiivne ettepanek Padari piparkoogile Maaleht, 18. veebruar 2009 Edgar Savisaar: negatiivne reklaam fondimaailmas Postimees.ee, 3
3) saada teavet liiniveoga seonduva kohta; 4) vedada pagasit vastavalt kehtestatud korrale; 5) nõuda ühissõidukijuhilt tema poolt nimetatud kohustustest kinnipidamist. Sõitja on kohustatud: 1) omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti; 2) ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama; 3) sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt; 4) hoidma sõidupileti alles sõidu lõpuni; 5) tagama enda ja temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või -kärus oleva lapse ohutu sõidu; 6) esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel;
Veel 1980 aastate teisel poolel arvati, et sotsialismi on võimalik reformidega parandada. Püüti käsumajandust täiendada turumajanduse elementidega. Niinimetatud isemajandamine. Kuna riiklikud linnad olid tavalised alla turuhinna (vahel ka alla omahinna) ja rahval tekkis raha ülejäägid, siis iseloomustasid sotsialismi lõppjärku: 1. Tohutud järjekorrad riigi kaubanduses. 2. Ohjeldamatu spekulatsiooni ja koruptsioon. 3. Defitsiitsete esmatarbekaupadele talongi ehk tsekki süsteemi kehtestamine. Käsumajanduselt vabaturumajandusele ülemineku viiside iseloomustamisel räägitakse kahest teest: 1. Aeglane-mõõdukas. 2. Kiire-radikaalne. Hoolimata valitud ülemineku viisist on kõigil sotsialismi järgsetel riikidel samad probleemid: 1. Energia kriis. 2. Sotsialistliku omandi erastamine ehk peremehestamine. 3. Majandus sektroite vahekorra muutumine. 4. Sotsialistlike suurettevõtete ja suurfarmide asendamine keskmiste ja väiksematega. 5
annaabi.ee 
