Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külm sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ameeriklased, ühendriigid, howard, reagan, kosmos, reagani, truman, sisepoliitika, nixoni, iraani, lisas, suurbritannia, doktriini, kommunistid, nato, usale, sõjatehnika, riigikord, salaja, kongress, liidrid, küsimusi, plaanile, esinemised, stalin, tulle, winston, idaosa, toetama, vabu, diktatuuride, veenda, domineerimine, lääneriigidMoskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu 2) agressiooni sõdade pidamine 3) sõja kuriteod- sõja vangide kallal vägivallatsemine 4) kuriteod inimsuse vastu- tsiviilelanikkonna kallal vägivallatsemine- holokaust Tuleb kahelda kohtupidamise õigluses, sest võitjate üle kohut ei mõisteta. Näiteks MRP-pakti puhul Ribbentrop oli kohtu all kuid Molotov oli kõrgel positsioonil edasi ning sisuliselt kohtumõistja. Kohtupidajad leppisid kokku keelatud teemade nimekirja. NL lõikas MRP-st kasu. Ameeriklased olid huvitatud, et Nürnbergi protsess kordagi ei püstitaks Jaapani tuumapommiga pommitamise teemat. Britid- Briti Impeerium oli loodud kuritegelike vahendeid kasutades. Koonduslaagrid võeti esimest korda kasutusele Suurbritannia poolt. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad
12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand".
ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega hüljati doominoteooria. 6) Watergate afäär- Nixoni ajal toimunud pealtkuulamisskandaal, mis põhjustas Nixoni tagasiastumise. 7) Reiganoomika- Ronald Reagani loodud poliitika, mis vähendas riigi sekkumist ja
mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi.
Sõdisid troopiliste vihmametsade tingimustes. II Vietnami sõda 1964-1973. 1963 sai Ameerika presidendiks Lyndon B.Johnson, kes võttis Vietnami osas palju jäigema hoiaku, mis põhjustabki II sõja. Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine, USA soovis demokraatiat levitada. Pinged uuesti teravaks muutunud. Omavahel konkureerivad Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Kasutati massihävitusrelvi. Ameeriklased kaotavad II Vietnami sõja häbiväärselt. Kuj välja Vietnami sündroom- nähtus, kus ollakse vastu, et Ameerika sekkuks kaugel asuvatesse sõdadesse, meretagustesse piirkondadesse. Vietnami sõda tegi lõpu Ameerika majanduskasvule, halvenesid ka Ameerika suhted Euroopa riikidega, eriti Prantsusmaaga. 1966. Prantsusmaa lahkus ajutiselt NATO-st 1975 lahkub viimane Ameerika väekoondis Vietnamist. Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam
○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria,
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada
Sõda oli ära hoitud tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. 3.USA ei suutnud võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääs, sest.. Saigoni(Lõ-Vietnami pealinn) reziim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu. Usa ei saanud seda võita olukorra piirangute tõttu, mis ei lubanud täielikult kasutada Ameerika sõjaväe võimsust. 1973 sõlmiti Pariisi rahu, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Siiski kodusõda jätkus, USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus ja ketestati jäik kom. reziim. 4. Tsehhoslovakkial ei lastud ühiskonda reformida, kuna.. 1)seal oli tõsine rahulolematus partei esimese sekretäri ja riigi preisidentiga 2)kaotati tsensuur 3)kaotati ideoloodiline järelvalve(Moska ei tahtnud piirkonda, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab) 5.Üliriikide roll maailmas on tegelikult ikka suur
1953 Berliini sündmused- rahvas oli vastu pealesurutud režiimile. ÜRO loomine: omavahel hakkasid suhtlema Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill tegelikult ei meeldinud. Roosevelt=United Nation termini (US oli olemas). Teise maailmasõja järgsed aastad: Suurim osalejate , relvastuse ja hukkunute arvu poolest (riigid, inimesed). ABC (NBC) relvad. Uute lahenduste otsimine, kuidas sõda ära hoida. USA- loobub isolatsionismist. Ameeriklased näevad end maailma esimese suurriigina inimkonna viimase lootusena, pelgupaigana ja erilistena.Teise maailmasõja lõpp: optimistid- maailmas saab olema vennastumine ja suur rahu. Majandus on kõige tähtsam. Pessmistid- puffertsoonid tulevad aga väga konfliktne maailm. Pragaatikud- Churchill, USA diplomaadid ja poliitikud; puffertsoonid ja muidu sõbralik maailmajaotus). Külm sõda: Põhjused: 1
valitsus, vabad valimised, seal on garanteeritud üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus, inimene on vaba poliitilisest survest. Teine eluviis põhineb vähemuste tahtel, mis surutakse jõuga peale enamusele. See tugineb terrorile ja survele, kontrollile ajakirjanduse ja raadio üle, ettemääratud valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele." Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering -Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid,lennukid) -Sõja-aastad (1939-45) - sõda ulatuslikum kui esimene maailmasõda -I maailmasõja eelsed aastad - kuldne ajastu, iseloomustab kiire areng ja majanduslik edu
KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president
Nad suutsid võtta Hong Kongi, Kiribati, Guam'i. Wake'i saare ja Filipiinid, Burma, Malaya, Borneo. Nad hävitasid ka Briti sõjalaeva, mis oli tulnud kaitsma Singapuri. Singapuri, kui ühe maailma parima kindluse kaotamine oli suurim sõjaline häbi Britanniale. Jaapan lootis luua kaitseliini keset Vaikset Ookeani läbi Aleuutide, Midway saare, Solomoni saarte ja Uue-Guinea. Tänu sellisele edule lootsid jaapanlased võtta ka Port Moresby, kuid tänu sellele, et Ameeriklased suutsid lugeda nende koodi jäi Koralli mere lahingus see jaapanlastele vaid unelmaks. Jaapani siht võtta Midway jäi ka unelmaks. 4 juuni hommikul hävitasid USA hävitajad 3 Jaapani 9-st lennukikandjast viie minutilise rünnaku ajal tänu sellele, et admiral Chester Nimitz'il õnnestus pealt kuulda jaapanlaste kodeeritud sõnumeid. Jaapani laevastiku admiral Yamamoto andis 5 juunil käsu täielikuks taganemiseks. 6 ja 7 juunil vallutas küll jaapani
Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika..............................................................................
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted:
Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega.
Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik) Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine) Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest:
9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. 5. Mis on Marshalli plaan? Trumani doktriini esimesi rakendusi, mille põhjal 1948 1952 andsid Ühendriigid 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi, et takistada seal kommunistlike ideede levikut. 6. Mis oli VMN? Kes sinna kuulusid?
aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. KUULUTATI VÄLJA HIINA RAHVAVABARIIK 1949 kuulutati Pekingis välja 3. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS WINSTON CHURCHILL oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955 HARRY TRUMAN Harry S. Truman oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident ja 33. president. GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks.
kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja ühinemise Vietnami DV-ga. 3 USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, sest muidu kukuksid doominokividena kommunistide rüppe ka teised Aasia riigid. 1964. a algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. USA õhujõud sooritasid mitu pommitamisoperatsiooni, Vietnami põhjaosa pinnale heideti miljoneid tonne pomme, mida oli rohkem kui ameeriklased olid kogu Teise maailmasõja vältel kasutanud Saksamaa ja Jaapani vastu. (Halvenes ka USA sisepoliitiline olukord. Vasakpoolsete tudengite protestid sagenesid, avalikult põletati sõjaväekutseid ja äärmuslikel juhtudel ka USA riigilippe. Sõja kriitikud väitsid, et sõjal puuduvad selged eesmärgid, et Saigoni valitsus ei ole legitiimne ning lisaks hakkasid paljud sõjaveteranid avalikel kuulamistel üles tunnistama sõjakuritegusid. NLi
1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas esimest korda mõiste: raudne eesriie-see on sümboolne mõiste mille all tuli mõelda NSVL ja nn. Sotsialismi riikide eraldumist muust maailmast, ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991.a 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha võitluseks oma iseseisvuse säilitamise eest. Samas kõnes ütles Truman, et ka tulevikus peaks USA abistama neid rahvaid keda püütakse orjastada. Nimetatud kõnest sündis Trumani doktriin e. Kommunismi pidurdamise poliitika. Võrdle rah. vahelisi suhteid pärast 1. ja 2. maailmasõda. Pärast 1. maailmasõda Pärast 2. maailmasõda
vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine) Eisenhoweri doktriin 1957 lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik
1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi ja rajada juurde uusi elamuid. Tegemist oli reaktsiooniga vabariiklaste reformettepanekule. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. Makartism. Vabariiklasest senaator J. Mac Carthy väitis 1950. a. 9. veebruaril, et USA valitsusasutustesse on imbunud kommunistid. Asuti kommuniste paljastama. Tihti olid süüdistused liialdatud ja kokku klopsitud. 1947. a. kuulutas Truman välja riigiteenistujate lojaalsuse uurimise programmi. 1951. a. oli läbiuuritud üle 3 miljoni riigiteenistuja, kellest 2200 vallandati või sunniti ametist lahkuma. 1949. a
1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi ja rajada juurde uusi elamuid. Tegemist oli reaktsiooniga vabariiklaste reformettepanekule. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. Makartism. Vabariiklasest senaator J. Mac Carthy väitis 1950. a. 9. veebruaril, et USA valitsusasutustesse on imbunud kommunistid. Asuti kommuniste paljastama. Tihti olid süüdistused liialdatud ja kokku klopsitud. 1947. a. kuulutas Truman välja riigiteenistujate lojaalsuse uurimise programmi. 1951. a. oli läbiuuritud üle 3 miljoni riigiteenistuja, kellest 2200 vallandati või sunniti ametist lahkuma. 1949. a
4)Makartism- äärmuslik sisepoliitiline joon, millega sooviti elimineerida kommuniste poliitikast. Kommunismi templi said kõik, kes ei meeldinud MacCarthy loodud komisjonile 5)Saab alguse (40-60ndate aastatel võimsuse tipul) mustanahaliste probleem 6)Kiire tehniline põllumajanduslik areng=>odav tööjõu ülejäämine (mustanahaliste tööjõud)=> neegrigetode teke. -1945-1953 oli Usa presidendiks demokraatliku partei esindaja Harry Truman -H.Truman lasi luua kodanikuõiguste komitee,mis pidi välja selgitama, kas USA's on rassiline ja religioosne diskrimineerimine. -Trumani välispoliitika=pidurduspoliitika (kommunismi pidurdamine) -Trumani doktriin- sõjaline ja majanduslik abi neile riikidele, kelle iseseisvus on ohus= vastutus maailma demokraatia ees -Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane. Välispoliitika:
Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. Nüüd ma loetlen USA presidendid XX sajandil väike jutuga igaühe kohta. 3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993
Berliin kapituleerus 2.mail. 28.aprill kommunistlikud partisanid hukkasid Mussolini. 30.apr. Hitleri enesetapp. - 4.mail kohtusid läänest tulevad liitlased Itaaliast tulevate vägedega 7. mai – Jodl kapituleerus Reims’is lääneliitlastele. 8.mail Saksamaa kapituleerus NSVLle - Kapitulatsiooniaktile kirjutasid alla Žukov ja Keitel. NSVL, USA, I. ja Pr. võtsid kõrgema võimu Saksamaal enda kätte. 4. Potsdami konverents - Truman, Attlee, Stalin - Kolme riigi tippjuhi kolmas ja viimane kohtumine toimus juba pärast Saksamaa kapituleerumist 1945.a. juuli-august Potsdamis. Selleks ajaks Roosevelt surnud - tema asemel Truman ja Churchilli asendas poole konverentsi peal uus Briti peaminister Attlee. - Saksamaa staatus peale sõda – jagati okupatsioonitsoonideks. Ka Berliin ja Austria jagati
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas
SAKSA - majanduskasv Nõrgad küljed '50-60: ENG peale Suessi kriisi saadi aru et ei ole enam nii võimukad oma koloniaalaladel PR Pariisis noorte rahutused, Alzeeria mäss SAKSA Ida-Saksamaa oli okupeeritud kommunistide poolt 2. Inglismaal arenes majandus ja heaolu, mitte nii hästi kui Saksamaal ja Prantsusmaal. Inglise koloniaalriik lagunes rahulikult, Pr mitte. Inglise sisepoliitika oli stabiilne, Pr mitte. 3. . 4. Adenaure juhtis karmi käega, kuid suutis rahvast rahustada. Pani rahva mõistma et rahvas on ka süüdi varem valitsenud kuritegelukus reziimis ja kõik, kui rahvus, pidid vastutama ja aitama üles ehitama uut Saksamaad. 5. . Pt 32 ÜLIRIIGID 1. Suurriigist üliriigiks: USA Euroopa pidi enne otsuse langetamist arutama läbi USAga. NSVLu kosmonautika kuldajastu
Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks") uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad
USA liitlasväed suutsid edasitungi seisatada. Makartism Joseph McCarty algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi kannatama tuhanded inimesed. 1954.a mõistis Senat J.McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Segregatsiooni keelamine relvajõududes ja avalikus teenistuses (1948) Truman andis välja määruse, mis keelas diskrimineerimise föderaalameteis ja nõudis võrdset kohtlemist armees, ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes. XXII põhiseadusparandus (1951) 1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks valitud rohkem kui kaks korda järjest. Asepresidendiks valimine ei tule selle juures arvesse. (F.D. Roosevelt valiti enne presidendiks kokku neli korda järjest) Dwight D
annaabi.ee 
