Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külm Sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, kriisid, kogustes, koread, müür, churchill, kumb, teostab, tiitli, armeed, totalitarismi, kriise, konkurents, relvi, kellelgi, tekiks, lõplikult, berlini, idasakslased, valitsemisega, demokraatlikus, leidsid, koera, tuues, lahkhelidkommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis 4) Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis,
Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne.
Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Korea sõda NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist. Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik(Kim Il Sum), lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale, soovides kogu Koread endale. Algas Korea sõda. Ameerika palus abi ÜRO-lt. Kommunistid surutakse tagasi Hiina ja Korea piiril, milel tõttu saadab Hiina oma sõjajõu. USA-le soovitatakes kasutada tuumapomme, kuid see lükatakse ikkagi tagasi. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Sõlmiti vaherahu, mis kestab tänasieni. Riigipiiril valitseb range kontroll. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. 8
Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas: Üliriigiks sai USA, UK ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast. Itaalia, UK ja Prantsusmaa jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise
Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955
Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks. heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine. Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde
Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada selle käigus riigipöörde. Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada
(Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik. NSV Liidu tsoonist Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda: 1949 Berliini blokaad 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine. Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda USA · tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. · Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus- >majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. · Isolatsionismi asemes asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi levikut. · 1950. aastate algul sai kommunismi leviku pidurdamisest USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke.
1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus
II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis,
kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- 1943 Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksam purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. USA, Suurbritannia, NSVL jaotamine Poola riigipiiril. JALTA- 1945 veebruar Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustam Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutam USA, Suurbritannia, NSVL
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes
See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste riikide sõdisid ( neid toetades jne ) 5. Spionaaz 6. Kultuuride vastasseis 7. Majanduslik võitlus 8
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida- Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Töö allikatega. 1. Mittekallaletungileping õnnestus nii kergelt sõlmida, sest NSVLi läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga venisid, lisaks ei lubatud tal vägesid Poola viia.
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma)
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:
10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses
Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused
rahvusvaheliste organisatsioonide loomine (IMF, Maailmapank), Marshalli plaan -1950. aa alguseks olid lääneriigid taastanud majanduse sõjaeelse taseme ja asusid majandust moderniseerima Heaolu ühiskond ·Heaoluühiskonnale on iseloomulikud: 1) Kõrge elatustase, sh lihtinimese ostujõu kasv 2) Tekkis aega ja võimalusi meelelahutuse jaoks 3) Sotsiaalse turvalisuse kasv (nt töötuskindlustus, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev) KÜLMA SÕJA KRIISID KRIIS RIIGID PÕHJUS TULEMUS Berliini USA, Saksa, NSVL NSVL ei tahtnud, Kõik ühendusteed et läänes tekiks läänepoolega blokaad ühine tsoon. katkestati, Saksamaa lõhenes lõplikut. 1948- Valmis Berliini müür. 1949
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.
raudteed, teedevõrk, laevaliiklus, enamus inimesi reisis ühistranspordiga ; arstiabi oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; aastaplaanid tehti viieks või seitsmeks aastaks, aga need ületati ; USAs oli rassism, mustanahalised pidid eraldi koolis käima. -Hea elu USA-s: Kõrgem elatustase ; rohkem arenenud tehnika ; inimõigused ; inimestel oli vabadus ; kõrgemini arenenud, kvaliteetsem meditsiin ; oli nii rikkaid kui vaeseid, NL-s olid kõik vaesed -Külma sõja kriisid: Nimi Põhjus Sündmused Tagajärg 1.Korea sõda Põ-Korea ründas Lõ- USA nõudis ÜRO-lt P-K kuulutamist Sõlmiti vaherahu, Koread, vallutas sellest agressoriks, ÜRO väed liikusid P-Ksse. Hiina NL oli suurim suurema osa üksused tungisid ÜROle kallale, liitlased tulid kaotaja ja ta
territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see · Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austia, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga · Sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid uued pinged, mis viisid II MS-ini · 1922 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles`i süsteemi vastase koostöölepingu Saksamaa asub taas arendama sõjatööstust, armeed · 1925 toimub Locarno konverents, millest võtab osa ka Saksamaa (võrdse partnerina) konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versaille`s paika pandud läänepiiri · Saksamaal hakkavad sõja tulemustega rahulolematud kogunema kogunetakse Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse, üritatakse riigipööret kuid ebaõnnestunult ja Hitler saadetakse vangi
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; ● pooldati ülemaailmset kommunistliku revolutsiooni ● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa
annaabi.ee 
