suhtes Arvutamine Sõltub keha liikumiskiirusest „v” ja massist „m”: võrdub keha massi „m” ja kiiruse ruudu „v^2” poolkorrutisega ● Tähis: Ek ● Ühik: 1J (džaul) ● Valem: Mõõtühik Teades massi ja kiiruse mõõtühikuid, on lihtne tuletada ka kineetilise energia mõõtühikut. Kineetiline energia võib olla vaid positiivne arv või null. Esinemine Kui keha massiga „m” liigub kulgevalt kiirusega „v”, siis on sellel kehal kineetilist energiat. !!! Võib esineda AINULT kineetilise energia muutumist potentsiaalseks energiaks (seisuenergiaks, Ep) ja vastupidi. Ülesanne Lennuk massiga 2t lendab kiirusega 216 km/h. Leia selle kineetiline energia. Ülesanne Lennuk massiga 2t lendab kiirusega 216 km/h. Leia selle kineetiline energia.
1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ Konspekt Punktmass- Keha, mille mõõtmeid ei ole vaja arvestada. Millistel tingimustel loetakse keha punktmassiks? · Kui keha mõõtmed võrreldes teepikkusega on väiksed. · Kui keha liigub kulgevalt. Mis moodustavad taustsüsteemi? · Taustkeha. · Sellega seotud koordinaadistik. · Ajamõõtmise süsteem. Nihe- Suunaga sirglõik, mis ühendab keha algasukohta keha lõppasukohaga. Nihe ja teepikkus on võrdsed (ühesuurused/pikkused), kui tegemist on sirgjoonelise liikumisega. Ühtlane sirgjooneline liikumine- Kiirus ei muutu, trajektoor on sirge. Ühtlase liikumise kiirus näitab, kui pika nihke sooritab keha ühes ajaühikus. TÄHIS: v ÜHIK: m/s
kehade liikumist. Seepärast on vajalik uurimise aluseks võetav taustkeha ise välja valida. Liikumise põhimudelid Kulgemine-liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks · keha kõik punktid liiguvad sarnaselt (sama kiirusega ja ühesuguseid jooni mööda) · keha orientatsioon jääb ruumis samaks · kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes. Pöörlemine- liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje (Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. ) Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit.
Defineeri liikumise üldmudelid. Kulgemine- Kui keha kõik punktid liiguvad sama kiirusega ja mööda samu jooni siis seda nimetatakse kulgemiseks. Keha jääb kogu liikumise vältel samaks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud, õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit
kujutlus protsesside kestusest Liikumisoleku muutumine kulgeval liikumisel kiirendus a 1 meeter sekundi ruudu kohta 1 m/s2 ( kujutlus kiiruse muutumise kiirusest) Keha omadus säilitada oma liikumisolekut inertne mass m 1 kilogramm 1 kg kulgeval liikumisel (inertsuse omadus) Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus) Kulgevalt liikuva keha suutlikkus teisi kehi impulss p 1 kilogramm korda meeter sekundis 1 kg m/s liikuma panna (liikumishulk) Keha omadus osaleda gravitatsioonilises raske mass mr 1 kilogramm 1 kg vastastikmõjus Keha asend pöörleval liikumisel vajadus pöördenurk 1 radiaan 1 rad kirjeldada sihtide erinevust
võnkumisega. Võnkumine on näiteks laelambi kõikumine pärast tasakaalust väljaviimist , vee loksumine ämber ja käe liikumise saagimisel. Veel erastatakse teineteisest kulgevat ja pöörlevat liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasina üles alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma eelmiste asenditega paralleelseks.Kuulgeva liikumise korral on keha kõikide punktide trjektoorid ühesuguse kujuga. Mütsi peastvõtmisel ei liigu käsi kulgevalt. Siin läbivad sõrmed koos mütsiga pikka kareekujulise tee, õla kohlat on käsi aga päris paigal. Ka kellaosutusi liikumine ja palli veeremine pole kuulgevad. Viimasel juhul on tegemist pöörleva liikumisega.
3. Kuidas sõltub aeg liikumiskiirusest ja gravitatsioonist? Mida kiiremini liigub keha, seda aeglasemalt liigub aeg. Mida tugevam on gravitatsiooniväli, seda aeglasemalt liigub aeg. 4. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlemist ja võnkumist. Suhteline liikumine tähendab, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Kulgliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud ja õmblusmasina nõel. Pöörlemiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Teljest kaugemal asuvad punktid liiguvad mööda suurema läbimõõduga ringjooni ja nende kiirus on suurem. Teljel asuvad punktid on paigal. Pöörlevad nt autoratas, Maakera ja kellaosutid.
Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja
uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja
Et aga startiv auto läbib iga järgneva sekundiga üha pikema tee, on tema liikumine mitteühtlane. Kui liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi tagasi sama trajektoori mööda, on tegemist võnkliikumisega ehk võnkumisega. Veel eristatakse teineteisest kulgevat ja pöörleva liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma eelmiste asenditega paralleelseks. Kulgevalt liigub ka rööplükke tegemisel kasutatav joonlaud. Kulgeva liikumise korral on keha kõikide punktide trajektoorid ühe suguse kujuga. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Kui keha liigub, siis tema asukoht muutub. Muutub keha kaugus algasukohast. Kaugust
ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgevaks (kulgliikumiseks). Kulgevalt liiguvad näiteks vaateratta kabiinid, auto sirgjoonelisel teelõigul jne. Kulgevalt liikuvat keha võib samuti vaadelda kui materiaalset punkti. Joont, mida mööda keha (ainepunkt) liigub, nimetatakse keha liikumise trajektooriks. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasendit tema järgmise asendiga. Nihe on vektorsuurus. Nihke tähis on s Teepikkus l on keha poolt aja t vältel läbitud trajektoori pikkus. Teepikkus on skalaarne suurus. Joonis 1
Normaal- ja tangentsiaalkiirendus · Normaalkiirendus (kesktõmbekiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas · Tangentsiaalkiirendus näitab kiiruse suuruse muutumist 1 Loeng 3: Suurused: · Jõud kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust · Mass väljendab keha inertsuse mõõtu. 1kg · liikumishulk (impulss) - näitab kulgevalt liikuva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna Njuutoni dimensioon - väljend põhiühikute (meeter, sekund, kilogramm) kaudu on ehk Loeng 4: Suurused: · töö - nimetatakse jõu F ja tema mjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist · energia - Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga Kineetilise energia valem: rakendused
Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD-
lisajõgi Prandi ehk Veskiaru jõgi. Laugete nõlvadega ja osaliselt soostunud kallastega allikajärve põhi on õhukese mudakihi ja rohkete allikatega. Suurallikas on 40-meetrise läbimõõduga 1,5 m sügavune paese põhjaga järvik, kus on mitu tõusuallikaga lehtrit. Suurallika vesi voolab läbi allikajärve Prandi jõkke. Allikajärve põhjakaldal ilmestab loodust 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park. Prandi allikajärvest kuni Veskiaruni ulatuva ala põhjapiiril kulgevalt teelt avaneb kauneid vaateid Prandi jõele ning seda ääristavatele heinamaadele. Mündi paemurd Ala asub Paide linnast kagus Mündi küla territooriumil Paide-Mäeküla tee ääres. Alal paiknevad huviväärsused on Mündi paemurd ja mõis. Mündi vana Raiküla lademe paemurd, mida keskajal kasutati, on võsastunud, kuid selle kõlakojataoline profiil väärib puhastamist ja eksponeerimist. Muljet avaldab mõisast kirdesse ja idasse jääv paemurd, mis on hästi korrastatud
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
kaks keha: nöör, mille otsas kuul ripub ja Maa. Nende kahe keha koosmõju tagab kuuli tasakaaluasendi. Kui üks neist kehadest eemaldada, on tasakaaluolek rikutud. Siin saab teha järelduse, et kahe keha samaaegne mõju kuulile kompenseerib ehk tasakaalustab teineteist. Need katsed viivad meid liikumise esimese seaduseni ehk Newtoni esimese seaduseni. On olemas selliseid taustsüsteeme, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma liikumiskiiruse muutumatuna, seni kuni talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kompenseeritakse. Keha kiiruse säilimise nähtust nimetatakse inertsiks, sellepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Küsimused. 1. Kuidas liigub auto, millele mõjub pidevalt vähenev veojõud? 2. Vedelikuga täidetud anum liigub horisontaalselt kiirendusega. Mis juhtub vedeliku pinnaga? 3. Vanker massiga 20 kg liigub jääva kiirendusega 0,3 ms2
2 G G määratud valemiga A12 = F dr , mis ristkoordinaadistikus avaldub 1 G G kujul. A12 = (Fx dx +Fy dy + Fz dz) . Konstantse jõu töö jaoks saame valemi A12 = F r , töö ühik on 1 J . Punktmassi kineetiline energia on K = mv 2 2 , samasuguse valemiga saame leida kulgevalt liikuva keha kineetilise energia. Resultantjõu töö on võrdne kineetilise energia muuduga. A 12 = K . Konservatiivsete jõudude väljas omab punktmass välja igas punktis potentsiaalset energiat, mis on võrdne konservatiivse jõu tööga punktmassi liikumisel antud punktist punkti kus potentsiaalne energia on valitud nulliks B = A BO . Samuti A12 = 1 - 2 . Keha energia Maa gravitatsioonijõu väljas on = - G M m r . Keha potentsiaalne energia Maa raskusjõu väljas on = m g h . Keha
Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD-plaat arvutis, akutrelli
Nr 12. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdejõud esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Fh=µ*N. Hõõrdetegur näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. Hõõrdeteguri tähis on [µ]. Hõõrdejõu suund on alati vastupidine liikumise suunaga. Nr 13. Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Masskese on punk, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist pühjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskusjõud ühtib massikeskmega. Tasakaalu püsivus on see, kui keha väiksemalgi kõrvalkaldumisel tasakaaluasendist toob sellele rakendatud jõudude resultant ta sellesse asendisse tagasi. Nr 14. Keha impulss. Jõuimpulss. Impulsi jäävuse seadus.
3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul Newton I: kui kehale ei mõju teised kehad või nende mõju summa võrdub nulliga siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt Dünaamilised parameetrid: 1. Inertsiaalsed: Inerts on keha omadus säilitada oma seisund. Mõõduks on: - Mass (kulgliikumisel). Inertsi ja gravitatsiooni ning kehas sisalduva aine hulga mõõt (kg). Keha kaal ei võrdu keha massiga. Masskese –kujuteldav punkt kehas, kus lõikuvad kõigi keha kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged Maa gravitatsiooni- väljas ühtib masskese keha raskuskeskmega (KRK) KRK asukoht sõltub keha segmentide raskuskeskmete asukohtadest
Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht võrdsel hulgal. Muul juhul on liikumine mitteühtlane. Näiteks laskub avatud langevarjuga parasütist enne maandumist ühtlaselt ja maapinnale jõudmisel pidurdudes mitteühtlaselt. Veel eristatakse kulgevat ja pöörlevat liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles- alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks. Kulgevalt liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga. Pöörlev liikumine on selline, mille korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. Punkti liitliikumine Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist
2.Punktmass, keha massikese. Kui kehade vaheline kaugus ületab palju kodri kehade mõõtmeid, siis võib kehasid vaadelda punktmassidena. Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. 2. Trajektoor, teepikkus, nihe. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Teepikkus on trajektoori pikkus. Nihe on suunatud sirglõik (A algus- B lõpp) 3
d. lõikeprotsessis laast eemaldatakse teriku abil mehaaniliste jõudude toimel Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Select one: a. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine b. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje c. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Select one: a. madalsüsinikteraste puurimisel b. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel c
keha erinevad osad, tema eri punktid asuvad ruumi erinevates kohtades. Kuidas siis määrata kogu keha asukoht? Siiski ilmneb, et paljudel juhtudel ei olegi vaja näidata liikuva keha iga punkti asukohta. Seda ei ole vaja teha siis, kui keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. Kulgliikumisel jääb iga kehas mõtteliselt tõmmatud sirge iseendaga paralleelseks. Võib ka nii öelda, et keha liigub kulgevalt siis, kui ta liikumisel ei pöörle ja isegi ei pöördu. Näiteks: Ühesuguselt liiguvad tõstetavad jäiga kohvri punktid, televiisori erinevad punktid, jne. Küll aga ei liigu ühtlaselt laualt kapile tõstetava ajalehe erinevad punktid, kardinate ettetõmbamisel tema erinevad punktid, jne. Keha iga punkti liikumist pole vaja eraldi kirjeldada ka sel juhul, kui keha mõõtmed on väikesed tema poolt läbitud tee pikkusega või kaugusega teiste kehadeni. Näiteks on ookeaniaurik väike
W = Fs (2), kus F on kehale mõjuv jõud, ja s keha poolt läbitud teepikkus. Kui kehale mõjub jõud mingi nurga all (joonis 1), siis võib kasutada valemit: W = Fscos (3) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI süsteemis on dzaul(J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörlevakeha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem)
Ideaalne gaas: puudub potentsiaalne energia, põrked absoluutselt =, Normaalkiirendus:kiiruse suuna muutumise kiirust An=v2:R. Saab võrduda hõõrdejõudu:takistus puudub/pindade omavahelist nihkumist pole. Kui punktmass võib lõpmatult kokku suruda. Siseenergia sõltub to 0 vaid sirgjoonelisel liikumisel. Ringliikumisel nim. keha telgsümmeetriline liigub pöörlemistelg kulgevalt, toetuspinnaga Inertsus: keha omadus säilitada oma kiirust. Keha kiiruse muutumiseks kesktõmbekiirenduseks, sest on suunatud ringi keskpunkti An=v2:R=w2R. kokkupuutes olev osa seisab paigal, selle vastaspunkt liigub teljega antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud Kogukiirendus on kiiruse muutumise kiirus. võrreldes 2x kiirusega. Ekin=mv2/2+Iw2/2 aja
Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat Ek= mv²/2 See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: Ek = I ²/2 kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele
- Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). - Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks
. - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). dimentsioon? - Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning
säilinud on vanemaid taluhooneid. Küla läheduses metsas asub vana paemurd. Kõrgendiku harjal kasvavad tõenäoliselt pika järjepidevusega lookuusikud ja männikud. Omamoodi vaatamisväärsus on hiljuti taastatud katusega väike Paluküla kirik, mille torn kunagi toimis meremärgina. Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastiku puhul on tegemist väga atraktiivse avatud rannikumaastikuga, kust piki rannikuäärset kõrgemat seljandikku kulgevalt maanteelt avaneb kaunis merevaade, selliseid kohti Hiiumaal eriti rohkem polegi. Mingil määral on säilinud rannaniidud suhteliselt tihedate kadastike näol, kuid kuna siin pole juba ammu loomi karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine. Alal leidub ka mitmeid puisniite ja -karjamaid ning osa neist on isegi hooldatud. Väga hästi on säilinud piirkonna asustusmuster, hävinud talukohti peaaegu pole. Piirkond pakub huvi suvilaehituseks.
ja -suunad" nool näitab paremale? Ei tohi. Tohib. Tohib, täites liiklust reguleeriva isiku korraldust. 22. Milline tegevus on õige? Sõidan enne jalgratturit põleva nooltule suunas. Annan teed jalgratturile. 23. Mis tähega noole suunas tohib sõita? A. B. C. 25. Millistel juhtudel peab suunatuled sisse lülitama? Möödasõidu lõpetamisel enne naasmist oma suunavööndisse. Ristmikul vasakule kulgevalt peateelt otsesuunas välja sõites. Enne möödasõidu alustamist. 26. Mida peate arvestama, kui veate sõiduauto katusel raskeid esemeid? Sõiduki juhitavus paraneb kõrgemal asuva massikeskme tõttu. Suureneb tundlikus külgtuulele. Sõiduk kaldub kurvides rohkem. 28. Mida tähistatakse sellise tunnusmärgiga? Veost, mis ulatub sõidukist ettepoole üle 1 m. Veost, mis ulatub sõidukist tahapoole üle 1 m.
f 1 f= T 2 r v=2 rf = T 6. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikumõju tugevust. Vektoriaalne suurus, tähis F, ühik 1 N (njuuton). Resultantjõud kõikide kehale mõjuvate jõudude vektoriaalne summa (ei ole reaalne jõud). Newtoni I seadus On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma kiiruse jäävana, kui temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud temale kompenseeruvad. Inerts nähtus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada Inertsiaalses taustsüsteemis kehtib Newtoni I seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem liigub kiirendusega inertsiaalsete taustsüsteemide suhtes.
soojusliikumisest. Molekulid liiguvad üldiselt erineva kiirusega, kusjuures väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvaid molekule on vähe. Enamus molekule liigub nn tõenäoseimale kiirusele (mille väärtus sõltub gaasi temperatuurist) lähedaste kiirustega. Kuna molekulide kiirused on erinevad, iseloomustatakse gaasi ühe molekuli keskmise kineetilise energia kaudu, mis võimaldab määrata nii gaasi siseenergia kui ka temperatuuri. Molekuli liikumine on keeruline, sest molekul liigub kulgevalt, kuid võib ka pöörelda, samuti võivad aatomid molekulis oma tasakaaluasendi ümber võnkuda. Osutub, et gaasi temperatuur on määratud tema molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga. Gaasi temperatuur on määratud gaasi molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga järgmiselt 2 m0 v 2 kT = , 3 2 kus m0 on ühe molekuli mass ja v kiirus (siin tähistasime keskväärtust nurgeliste sulgudega)
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto
teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. 12, mehaanilise energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus. Kui süsteem on isoleeritud ja kõik seal mõjuvad jõud on konservatiivsed, siis koguenergia ajas on jääv. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti E k. Energia mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat Ek=mv2/2 See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: Ek=Iw2/2 kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning w on nurkkiirus. 13, Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. ⃗ M = ⃗r x ⃗ F , I= ∑ mi r2i
Gravitatsioonijõud määrab kõigi taevakehade liikumise seaduspärasused. Suure kera gravitatsiooniväljas asuvale väikesele kehale mõjuvat jõudu võib arvutada valemi (2.22) järgi, sõltumata keha kujust, kui kaugust r kera keskpunktist mõõta selle väikese keha massikeskmeni. (Massikese on punkt kehas, kuhu rakendatud ühe jõuga on võimalik tasakaalustada kehale mõjuva gravitatsioonijõu, nii et keha ei hakka liikuma kulgevalt ega ka pöörlema.) Inimkonna kogu elutegevus toimub meie Maa pinna lähedases, Maa raadiusega võrreldes väga õhukeses kihis (kui mitte arvestada viimaste aastakümnete kosmoselende). Kaugus r on kõigi selles kihis asuvate kehade jaoks praktiliselt sama võrdne Maa keskmise raadiusega 6370 km, Maa mass on 5,961024 kg. Gravitatsiooniseaduse valemis võib siis konstantidest m1 koosneva osa välja arvutada: 2
kogus. Aktiivtakistusel eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavataks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Aktiivtakistust läbiv vool on samas faasis takistile rakendatud pingega. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). Või raskusjõu F kaudu ; Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: · p = rõhk
Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 3. Impulssmomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus. 4. Kui veerev keha on telgsümmeetriline (ratas, silinder, kera), liigub pöörlemistelg kulgevalt, toetuspinnaga kokkupuutes olev osa seisab (toetuspinna suhtes) paigal, selle vastaspunkt aga liigub teljega võrreldes kahekordse kiirusega. Kui arvutada sellise veereva objekti kineetilist energiat või liikumishulka, ei tohi unustada ka pöörlemist. 5. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu
155. Maa-alused tehnovõrgud Teemaa laiuse määramisel projekteerimisel tuleb ette näha ala kommunikatsioonide jaoks. Projekteeritakse vastavalt normidele, standarditele. Tehnovõrkude puhastamine ja remont ei tohi häirida liiklust. 156. Õhuliinid Maanteega lõikumisel peavad õhuliinid olema lõiumiskohas sõiduteest ette nähtud kaugusel, kaugus mulde servast peavad olema võrdsed selle posti kõrgusega. Rööbiti kulgevalt kaugus mulde servast = posti kõrgus + 5m 157. Kus tuleb ette näha maanteevalgustus (vähemalt 5) 1) Eritasandilisel ristmikul; 2) tähistatud ülekäigurajal; 3) foorjuhtival ristmikul; 4) suure külastajate arvuga puhke-, teeninduskohas; 5) tunnelis; 158. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 159. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 160. Mis on süvend Muldkeha osa, mis rajatakse pinasesse. 161
nimetatakse inertsijõuks. Inertsijõudu nimetatakse näivaks sellepärast, et see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. Üks kiirendusega liikuv süsteem on ka pöörlev süsteem, näiteks karusell, aga ka Maakera, sest pöörlemisel mõjub kehadele alati kesktõmbekiirendus. Kuna Maa pöörlemiskiirus on suhteliselt väike, siis paljude probleemide korral võib Maa pöörlemisest tingitud mitteinertsiaalsust mitte arvestada. Katsed näitavad, et pöörlevas süsteemis kulgevalt liikuvale kehale mõjub inertsijõud, mis püüab muuta keha liikumistrajektoori. Seda jõudu nimetatakse selle avastaja (1829) järgi Coriolis'i jõuks. (G.Coriolis, prantsuse füüsik). Selle jõuga seletatakse fakti, et põhjapoolkera jõgedel on parempoolsed kaldad järsud ja vasakud lauged, lõunapoolkeral vastupidi. Tsentrifugaaljõud on oma olemuselt ka inertsijõud. Kui keha liigub ringjoonel
Gravitatsioonijõud määrab kõigi taevakehade liikumise seaduspärasused. Suure kera gravitatsiooniväljas asuvale väikesele kehale mõjuvat jõudu võib arvutada valemi (2.22) järgi, sõltumata keha kujust, kui kaugust r kera keskpunktist mõõta selle väikese keha massikeskmeni. (Massikese on punkt kehas, kuhu rakendatud ühe jõuga on võimalik tasakaalustada kehale mõjuva gravitatsioonijõu, nii et keha ei hakka liikuma kulgevalt ega ka pöörlema.) Inimkonna kogu elutegevus toimub meie Maa pinna lähedases, Maa raadiusega võrreldes väga õhukeses kihis (kui mitte arvestada viimaste aastakümnete kosmoselende). Kaugus r on kõigi selles kihis asuvate kehade jaoks praktiliselt sama võrdne Maa keskmise raadiusega 6370 km, Maa mass on 5,961024 kg. Gravitatsiooniseaduse valemis võib siis konstantidest m1 koosneva osa välja arvutada: 9,8 m/s2
tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). · Kineetilise energia valem: rakendused. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. · Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine).
mehhaanilise energia jäävus. INERTSMOMENT JA PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA PÕHIVÕRRAND Lõplike mõõtmetega keha pöörlemise dünaamika. Kui me tegime kulgliikumise valemeid, märkisime, et keha liikumise kirjeldamiseks piisab ühe punkti liikumisest, kuna kõik teised liiguvad samamoodi. Pöörlemist eristab kulgliikumisest just see, et samasuguse liikumise tingimus pole enam täidetud. Iga pöörleva keha punkt liigub kulgevalt, kuid nende trajektoorid ruumis on erinevad. Kuna keha jääb pööreldes siiski tervikuks, on need trajektoorid aga omavahel seotud - seetõttu saab võimalikuks kirjeldada keha pöörlemist ühe võrrandiga. Muidugi üksnes juhul, kui keha kuju ei muutu. Aga see eeldus oli vajalik ka kulgliikumise korral. Pöörlemise põhivõrrandite kirjapanek olekski esimene näide Newtoni seaduste kollektiivsest rakendamisest
Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane. Näiteks laskub avatud langevarjuga parašütist enne maandumist ühtlaselt ja maapinnale jõudmisel pidurdudes mitteühtlaselt. • Veel eristatakse kulgevat ja pöörlevat liikumist. Kulgev on näiteks õmblusmasina nõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks. Kulgevalt liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga. Kulgeva liikumise korral võib kehasid käsitleda punktmassidena. • Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. Kokkuvõte
Lisaks usub Tamm, et Tartu punkarid olid kultuursemad, sõbralikumad ning armastasid Tallinna kaasvõitlejatest enam kunsti ja kirjanduse üle arutleda, lisades, et väga tähtis oli rahumeelsus ja teiste mitte segamine.60 Ka Merca sõnab, et Tartus võeti asju üldjoontes (nii punkarite kui miilitsa poolt) vabamalt ja lisab, et isegi Tallinna ja Tartu punkarite keelekasutus oli erinev: kui Tallinna punkarid rääkisid rabedalt ja raiuvalt, siis Tartus pigem kulgevalt ja rahulikult. 61 Merca 57 Intervjuu Kiwaga (Jaanus Kivaste, sünd. 1975) 22. märtsil 2014. 58 Intervjuu Eero Tammega. 59 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 60 Intervjuu Eero Tammega. 61 Intervjuu Mercaga. 16 nägemus Tallinna punkaritest ühtib siinkohal Rakvere punkari Janek Naani arvamusega: ka Naan leiab, et kui Rakvere punkarid olid üldjuhul aktsepteerivad, siis Tallinna punkarite
mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). See on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Impulss näitab kulgevalt liikuva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna. Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kehale massiga m mõjub raskusjõud Fr = m g.
vahelisel ajal. Metalliiooniga põrkudes annab elektron elektrivälja mõjul saadud kineetilise energia talle ära, s.t. see muutub ioonide soojusliikumise energiaks. Järelikult – metalli elektriline takistus on põhjustatud vabade elektronide põrkumisest metallioonidega. Sarnaselt vabade elektronide kaootilise soojusliikumisega on ka metalliioonid kristallvõres pidevas soojusliikumises, kuid kui elektronid eespoolmainitu põhjal liiguvad kulgevalt nagu molekulid ideaalses gaasis, siis ioonide soojusliikumine tähendab seda, et nad võnguvad ümber oma asukoha kristallvõres. Ilmselt on vaba elektroni ja metalliiooni põrkumise tõenäosus seda suurem, mida suurem on ioonide võnkeamplituud. Et metalliioonide võnkumise kineetiline energia allub samuti Boltzmanni seadusele (12.9), siis järelikult on ioonide võnkeenergia võrdeline metalli temperatuuriga. Samas, nagu järeldub valemist (7.37), on võnkuva süsteemi energia võrdeline
annaabi.ee 
