Füüsika kordamisküsimused (0)

Füüsika kordamisküsimused
1. Mis on vektor ? Mis on skalaar ?
Vektor on suuna ja sihiga füüsikaline suurus. Skalaar on suuna ja sihita füüsikaline suurus. Mõlemal on olemas arvuline väärtus. Skalaari puhul muutub miinusmärgiga korrutades suuruse väärtus positiivsega võrreldes vastupidises, vektori puhul miinus ühega korrutades pikkus jääb samaks, aga aeg muutub vastupidiseks.
Vektoriaalsed suurused on nt kiirus ja jõud. Skalaarsed suurused on nt aeg, pikkus, mass, temperatuur.
2. Kirjelda eukleidilist ruumi, labotševski ruumi ja reimani ruumi.
Eukleidiline ruum ehk kolmemõõtmeline ruum- Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad. Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha.
Labotševski ruum- Labotševski tegi geomeetria, milles väidab ruumi kõverana ja et paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses.
Reiman arendas edasi Labotševski teooriat, tänapäeva füüsikas on maailmaruumi kirjeldamises kasutusele võetud tema n-mõõtmelise kõvera ruumi teooria.
3. Kuidas sõltub aeg liikumiskiirusest ja gravitatsioonist?
Mida kiiremini liigub keha, seda aeglasemalt liigub aeg. Mida tugevam on gravitatsiooniväli, seda aeglasemalt liigub aeg.
4. Kirjelda suhtelist liikumist, kulgliikumist, pöörlemist ja võnkumist.
Suhteline liikumine tähendab, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana.
Kulgliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks. Kulgevalt liiguvad näiteks rööplükke sooritamisel kasutatav kolmnurkjoonlaud ja õmblusmasina nõel.
Pöörlemiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Teljest kaugemal asuvad punktid liiguvad mööda suurema läbimõõduga ringjooni ja nende kiirus on suurem. Teljel asuvad punktid on paigal. Pöörlevad nt autoratas, Maakera ja kellaosutid.
Võnkumiseks nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavajemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi-tagasi sama teed mööda. Võnkumine toimub tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. Võnguvad näiteks kellapendel ja ämbris loksuv vesi.
5. Võrdle ainet ja välja, erinevused ja sarnasused. (3)
Erinevused: Ained- segavad üksteist, ühel alal üks aine, väljad- ei sega üksteist, mitu välja saavad samale kehale mõjutada teineteisest sõltumatult; aine- saab loendada, väli- ei saa loendada; aine- lõpliku ruumalaga, väli- lõpmatu ruumalaga. Sarnasused: mõlemad on looduses olevad nähtused; aine võib muutuda väljaliseks objektiks ja vastupidi
6. Newtoni 3 seadust.
1) Keha seisab paigal või liigub ühtlasel kiirusel nii kaua, kuni talle ei mõju mitte ükski jõud.
2) Kehale mõjuv kiirendus on võrdne temale mõjuva jõuga ning pöördvõrdne tema massiga.
3) Kaks keha mõjutavad teineteist alati vastastikmõjus olles võrdsete jõududega. (Kui jõud on vastasmärgilised)
7. Mida kirjeldavad töö ja võimsus?
Töö näitab, kui pika tee läbib keha antud jõu mõjul. A=F*s (J)
Võimsus näitab, kui kiiresti tööd tehakse. N=A/t (W)
8. Mida näitab energia?
Energiaks näitab keha võimet teha tööd. Tööd saab teha ainult siis, kui keha omab energiat, tööd tehakse energia arvel. Töö tegemise käigus energia muutub ja selle muutuse suurus on võrdne tehtava töö hulgaga. Energia mõõtühik on džaul (1 J).