Nagu alxheimeri tõbi , on ka Parkinsoni tõbi orgaaniline ajuhaigus, see põhjustab värisemist, lihasjäikust ja tasakaaluhäireid. Haigeid saab ravida dopamiiniga, aga selle üle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele. Skisofreenia on seotud dopamiini üleküllusega. · Sterotoniin (5-HT) osaleb une ja ärkveloleku,meeleolu ning isu reguleerimises.tavaliselt on serotoniinil pidurdav toime. Näiteks pidurdab ta unistamist, pärssides kujutluspiltide tekket. Narkootiline aine LSD aga pidurdab serotoniini mõju-see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju,pettekujutlusi)
,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud Viirlaiu teose puhul oli näha, et toimetulek looduses pole nii kerge, kui mõtetes tunduda võib. Lihtne on üksnes kujutluspiltide loomine rahust ja õndsusest, aga ka siis, kui võõrvägede sõdurid ekslejat taga ei otsi, jääb pinnuks see igatsetud loodus, mis on vahel sulnis üksnes piltidel. Käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis.. Seda tegid sajad endised sõdurid pärast Teise maailmasõja lõppu. Nad ekslesid sihitult, proovisid leida väljapääsu, võidelda, aga lõpuks jäid neile üksnes metsad ja peiduurkad, meelekibedus ja teadmine, et nende saatus välismaailma ei huvita.
ühiste ja oluliste tunnuste alusel. Edu saavutamiseks tuleb aga mõelda hoopis raamidest välja ning tegeleda enda jaoks sobiva lahenduse leidmisega. Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja keelega lahutamatult seotud. Mõtlemine tähendab nii meenutamist kui ka arutlemist. See on laialt kasutuses psühholoogias. Kitsamalt mõeldes tähendab mõtlemine aga probleemi lahendamist. See võib toimuda kahel viisil: kujutluspiltide järgi, mis seostatakse assotsiatsioonidega või konkreetsete sümbolitega, mis seostatakse mõistega. Enamus inimesi mõtlevad tavamõistelise mõtlemise järgi, s.t et mõeldakse lihtsalt ja ei aeta asja keeruliseks. Kõik peab olema loogiline ja üheselt mõistetav. Teadusmõisteline mõtlemine paneb inimese aga raamis mõtlemine. Tekib juhtiv ja ainuõige asjade ja nähtuste liigitamine viis. See mõtlemine on justkui ainult must ja valge. Väited on kas tõesed või mittetõesed.
tunda. Hooletusse ei tohiks jätta ei taluõud, kui ka metsa, mis on tähtsaim Pokumaal. Kuna Puuko ise peab metsast vöga lugu ja oskab metsatukaga umber käia, siis eesmärgiks oleks ka metsavõlusid lastele ja külastajatele tutvustada. Kesised looduspargi huvirajad ei leiaks seal kohta. Metsateed peaksid olema erilised ja täis salapära ning üllatusi. Kõigi oma rikkalike kujutluspiltide juures ei unusta Edgar siiski ka reaalsust. Ta ei unusta, et Pokumaale pääs peaks olema kontrollitud ja piiratav, et muiduvargaid ja rüüstajaid sinna oma tegudega ei pääseks. Puuko annaks endast kõik, et väikestele rühmadele metsavõlusid tutvustada,
Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena, on tegelikult vahetult seotud
Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua? Kas nad on näidendis ainult nalja pakkumiseks või on neil siiski tõsisem eesmärk? Miks uudised nende surmast saabuvad alles pärast kuninglikku perekonna surma, viiendas vaaatuses, nagu need uudised ei oleks olnud piisavalt pettumust valmistavad? Kas Hamletile on meelepärane kohelda neid nii nagu ta seda teeb? Miks/ miks mitte? 3. Analüüsi kirjelduste ja kujutluspiltide kasutust Hamletis. Kuidas kasutab Shakespeare kirjeldavat keelt, et täiustada lavastuse visuaalset poolt? Kuidas kasutab Shakespeare kujutlusvõimet, et luua õhkkond täis pinget, põnevust, hirmu ja meeleheidet? 4. Analüüsi koomika kasutust ,,Hamletis", pidades silmas hauakaevajaid Osricit ja Poloniust. Kas koomika eesmärgiks on ainult leevendada tragöödia pinevust või on tal ka mõni tõsisem teemasse ulatuv eesmärk? 5
meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast
9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud; lastele pakutavad kirjanduslikud ,,kujud" peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud
valu mängulaulud: liisklugemised ehk liisusalmid; hoiatava funktsiooniga laulud 1 ahellaulud: küsimus vastus- küsimus 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust - 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen. Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu
Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele. · serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime. Nt pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotoniini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused). NÄRVISÜSTEEMI EHITUS ja TALITUS somaatiline autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte NS talitluse reguleerimine; tahtele allumatu) (kr soma - kesknärvi- piirdenärvisü sümpaatiline
nartsissismile. Ärijuhtide seas leidub samuti tubli kogus eneseimetlemist. Paljud uuringud on tõestanud, et nartsissistlikud liidrid võivad olla ebaefektiivsed ja destruktiivsed ning nende otsused kipuvad olema heitlikud ja riskantsed. Kõigis maailma finantsturgude ja poliitika hädades ei maksa siiski süüdistada nartsissismi. Kõike ei tohi taandada üksikisiku tasandile. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Ameerika psühhiaatriaühingu diagnostika käsiraamat kirjeldab nartsissismi isiksusehäirena, millele on omane üleolekutunne ja enese õigustamine. Nartsissistlikud inimesed peavad tundma ennast ainulaadsena. Neil on ebarealistlik arusaam oma andekusest ja väljavaadetest ning nad võivad unistada piiramatust kuulsusest ja ideaalsest armastusest. Nartsissistlike inimeste probleemid ja vajadused nagu andedki on nende endi silmis ebatavalised ja väärivad eelisseisundit
mälu episoodiline, semantiline, protseduuriline. Peale traumat võib üks neist mälu liikidest kustuda, siis on vajalik uuesti õppida. Meie kasutame mälu teiste inimestega suhtlemisel, mida on meie töös väga vaja. Mõtlemine Tava käsitluses tähendab mõtlemine uskumust,meenutamist kui ka arutlemist.See on laialt kasutusel psühholoogias. Kitsama käsitluse järgi tähendab mõtlemine probleemi lahendamist. Mõtlemine võib toimuda kahel viisil: Kujutluspiltide järgi seostatakse assotsiatsioonidega. Abstraktsed sümbolid seostatakse mõistega, näiteks: tool. Jean Piaget 1896 1980 Prantsuse - Sveitsi laste psühholoog. Algul õppis zoloogiat. Vaimustus mõtlemisest ja mõtlemise loogikast ja protsessidest. Erilist tähelepanu pööras laste mõtlemisele. Vaatles kuidas lapsed arutavad ja lahendavad probleeme. Leidis, et laste imelikud ja veidrad vastused mida nad annavad ei ole väärad vaid väljendavad nende mõtlemis protsesside eripära
nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse. Kokkuvõte Enno lüürikat iseloomustavad pehmed toonid, kujutluspiltide sujuv seostumine, malbe tundelisus ja sundimatu häälikumuusika, mida toetavad elamuslikud kordused. Oma luule paremikus laulab Enno kodust, loodusest ja inimestest. Ta igatsuslaulude kodu on tihti ühtaegu lapsepõlvest mälestustesse sööbinud reaalne kodu ja unistuslikku humaanset täiust, rahu ning ilu sümboliseeriv hingekodu. Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis
Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele. · serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime. Nt pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotoniini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused). Närvisüsteemi ehitus ja talitlus NÄRVISÜSTEEM (NS) jaguneb: somaatiline NS autonoomne NS (kr soma - keha) (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete,
Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000): 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil; osutab pildil õigele esemele;
- nn lõpta laulud · karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud) 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks kirjutiseks oli 1979 aastal Eesti postimehes olnud Paul Undritz´i kõne ,,Laste kirjadest" (kiri=raamat). P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada (toetub saksa eeskujudele). 1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus ta propageerib järgmisi mõtteid: * lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud, lastele kirjutamine pole mitte ,, nooruse" töö * lastele pakutud kirjanduslikud kujud peavad olema lihtsad, kuid sealjuures vooruslikud olema * keel olgu kerge ja ,,luulelise õhuga" * sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"
Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta. Rahvus läbi territooriumi? B. Anderson ,,Kujuteldav kogukond" 1983 o Selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib teostada oma võimu erinevate ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks u kapitalismi kriitika. o Rahvus luuakse meie teadvuses mingite kujutluspiltide kaudu. Neid toodavd erinevad kommunikatsioonivormid. Kommunikatsiooni eelduseks on kirjasõna plahvatuslik kasvamine ja suhtluse üldine suurenemine. o Ajalehed, raamatud, seltsid, üritused, kool. o Ideed liidavad. E. Hobsbwm ,,Leiutatud traditsioon" 1990 o Rahvused on loodud 19. saj võimule tõusnud uute klasside poolt, kes püüavad oma võimu kindlustada ja seadustada kasutatakse erinevaid rahvuslikke sümboleid luuakse illusoorne ühtekuuluvustunne.
Kommunikatsioonibarjäärid mõjutamisel? Visuaal Tähelepanu Metafoor Mõistmine Struktuur Narratiiv Mäletamine Reklaami puhul mõjutamist ei toimu, kui ei mäletata reklaami edastajat/tegijat. Tähelepanu oleks suunatud õigele asjale (kognitiivne). Visualiseerimiseks võib pidada illustratsioone, kaarte, skeeme, jooniseid, tabeleid, zeste ja kujutluspiltide vallandamist. Visualiseerimise mõju toetud topeltkodeerimisele (verbaalse ja visuaalse) ja paraleelsele infotöötlusele (visuaalset infot võimalik töödelda paraleelselt aga verbaalset vaid järjestikuliselt). Kuulmine vs lugemine. Sõnumi puhul tekib kujutluspilt aga mitte alati. Tekib seos verbaalse süsteemiga. Visuaalne psühhoteraapia oluline mis tasandil töötame. Tavaliselt on verbaalne. Püüan sõnastada, kuidas ma tõlgendan situatsiooni.
kõri, neelu, suu ja hingamislihaseid. Assotsiatiivsed väljad Laiaulatuslikud piirkonnad kukla-, kiiru-, oimu- ja otsmikusagarates; primaarsete sensoorsete väljade lähikonnas ja motoorse välja ees. Vasak ajupoolkera arutlemine, arvutamine, teaduslik mõtlemine Parem ajupoolkera kunstilooming, muusika, ruumiline ja kujundlik mõtlemine, nägude äratundmine, kõne emotsionaalne sisu, lõhnade eristamine, mentaalsete kujutluspiltide loomine ja nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3
ebastabiilsed. Nad võisid laguneda erinevateks klannideks. E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. „Imagined community“. Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad „Tasujat“, siis
Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? · Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega · Bryant ja Trabasso (1971) värviliste pulkadega katse · Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil · Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine · Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Võgotski õppimine · Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. · Luria (1959) ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld.
klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Formaalsed operatsioonid Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle.
16 E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. ,,Imagined community". Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad ,,Tasujat", siis nende
visuaalkultuuri visuaalset keskkonda, mille sees inimesed elasid võimalikult mitmekülgselt. Erinevad aspektid Visuaalkultuuri ajalugu kui uus kunstiajalugu: püüab uurida piltide tähendust omaas ajas ning väljuda anakronistlikust kunsti mõistest mis pärineb 18 sajandist. -II- kui visuaalsetel allikatel tuginev kultuuriajalugu: ajaloolaste katse kasutada senisest enam ja kriitilisemalt visuaalseid allikaid oma uurimistöös. -II- kui kujutluspiltide kultuuriajalugu: viimaste aastate katse hõlmata visuaalkultuuri uurimisse ka n-ö mittemateriaalseid pilte, s.t. mingis kultuuris ringlevaid erinevaid ettekujutusi, visioone, unenägusid jms. Saavutused On aidanud selgemini esile tuua visuaalse teabe erineva tähenduse ja toime erinevates kultuurides. Pildid pole olnud ainult vaatamiseks, vaid suurema osa ajaloost on piltides olnud tähtis performatiivne
Keel on esmane ja on võimeline kirgi ja soove pehmendama. Seega on võimalik keele kaudu konflikti lahendada. Tänapäeva kunstistiile on Lacani arvates kaks : 1. sümboolne - poeetiline, kus pole realistlikke võrdlusi ja sellele on omane metafoorilisus. 2. reaalne - metonüümiline., esikohal detailid Keel on võrk, mis katab asjade kogumi, tegelikkuse tervikuna ning sisestab reaalsuse sümboolsusesse korda. Keele funktsiooniks ei ole mitte informeerimine, vaid kujutluspiltide esilekutsumine. Psühhoanalüüsi eesmärk oleks siin vastupidine kasvatusele. See peab vabastama keele saastast ja siis korra uuesti puhastatud kujul üles ehitama. Poststrukturalism. *postmodernism Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-
· ajurünnak (mõtle nüüd, hinda lõpptulemust hiljem); · kvantiteet loob kvaliteedi, anna mõtetele inkubatsiooniaega; · julgusta mängulisust (Venelin 2007) Planeerimine a) probleemi/ülesande selge defineerimine mida tahame saavutada; b) informatsiooni kogumine, uute perspektiivide otsimine; c) mõtlemisprotsessi visualiseerimine [häälega mõtlemine, kujutluspiltide loomine vaimusilmas (forming metal images), joonised, pildid]. Mõtlemist saab arendada jagades seda teistega ja pannes kirja mõtlemisprotsessi käigu. Tegutsemine Loomingulise mõtlemise protsess algab ideest või mitmetest ideedest. Kui need on olemas mõeldakse, kas neist ideedest on võimalik kasu saada, neid kuidagi rakendada. Tagasivaade Kui loometulemus on saavutatud, ärgitavad saavutatud tulemused liikuma edasi ja
kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.
Rahvus on vaimne printsiip (Renan, Herder). Toetub minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemine = ühine minevik (võidud, kannatused), kokkukuuluvus olevikus, tulevikus ettevõtmine. Koos läbielatud sündmuste printsiip. Rahvus territooriumi kaudu. Andersoni kujutletud kogukond – selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib kasutada võimu ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks. Neil on vaja inimesi, kelle kaudu kasu saada. Rahvus luuakse meie teadvuses kujutluspiltide kaudu, neid toodavad kommunikatsiooni vormid. Kirjaoskuse plahvatuslik kasvamine. Ajalehed, raamatud. Omavaheline suhlus: seltsid, laulupidu. Kool ja haridussüsteem üheks meediumiks. Nende kaudu saadab eliit massideni uusi ideesid, rahvusluse põhimõtteid. Rahvust hoiab koos rahvusluse idee. Inglise ajaloolane Hobsbawn: rahvus kui leiutatud traditsioon 1990. Rahvused on loonud kõrgemad isikud 19.saj, kes soovivad võimu kindlustada – rahvuslikud sümbolid – illusoorne ühtekuuluvustunne
loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele. Järjestamine Kui öelda lapsele: A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Ja küsida, milline pulk on kõige pikem? Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid, samas piirbud järeldamisvõime vaid konkreetse objektiga. Russel (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil. Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks. Järjestamise etapiline areng on üsna pikka aega kestev. Küsimus: Kas nad ei saa aru järjestamisest või ei saa hakkama selle tegevusega? FORMAALSED OPERATSIOONID TÄNAPÄEVAL Ilmneb, et formaalsete operatsioonide järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane. Kaldume otsima kinnitust reeglile
kogemusega 7. Mäluvõtete õpetamine ja kasutamine: mõtestatud kordamine - motoorsete vilumuste, sõnade, faktide jm omandamiseks; vaheaegadega kordamine - seaduspärasuste, valemite, luuletuste jms õppimiseks ning kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistumisel; märksõnade, skeemide, tabelite kasutamine - mõttelünkadega teabe meeldejätmiseks; mistahes sõnalise materjali omandamiseks kujutluspiltide loomine jne Mõtlemise korrigeerimine: 1. Probleemi analüüs ja süntees: Analüüs on probleemi jagamine väiksemateks ja kergemini käsitletavateks osadeks. Osasid käsitletakse või lahendatakse eraldi. Järgmisena tuleb last suunata neid osi nii ühendama, et see võimaldaks lahendada probleemi. Süntees – tervikpildi loomine üksiklahendustest, mis baseerub analüüsioskusele. Süntees on üksiklahenduste liitmine tervikuks. Kujundamist
mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist. Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele. · serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime. Nt pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotoniini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused). isiku patoloogia Valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siin ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes, saab psühholoog aiks olla isiksuse vaimsete häirete ja hälvete alal, aidates neid ennetada. Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega
annaabi.ee 
