7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12.Kus jumalad elutsesid? - olümpusel 13.Kes oli Poseidon
vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondi eest. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olulisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, kes julges jumalat mängida. Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed. Seepärast täitsid ka naiste osi mehed.
laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. 500,000 aastat tagasi tekkis Etna vulkaan. Alguses eraldus Etnast laava korrapäratult maakoores olevatest lõhedest. 300,000
laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. 500,000 aastat tagasi tekkis Etna vulkaan. Alguses eraldus Etnast laava korrapäratult maakoores olevatest lõhedest. 300,000
Kui Zeus seda nägi, karistas ta luike sellega, et muutis ta tähtkujuks. Luige seljas olev rist aga haihtus.Luige tähtkuju saigi sellest omale nime Suur Rist. Tähtkuju meenutab igal ööl luike, kellel oli hea süda ja kes püüdis maailma rahu tuua. Suur Vanker / Suur Karu Suurt Vankrit nim. ka Suureks Karuks, mis on ladina keeles Ursa Major. Eesti rahvaastronoomias nimetati Suure Vankri tähtkuju koos Miitsariga Peedu Vankriks, kus tähti kujutleti peremehe (Peedu), härja, vehmri, nelja ratta ja hundina (Miitsari täht). Legend räägib, et vanasti läinud talumees Peedu vankriga ja selle ette rakendatud härjaga läbi metsa. Metsast kargas välja hunt, kes tahtis härga ära süüa. Vanadel eestlastel oli töö nii au sees, et ka hunt ei tohtinud härga maha murda. Taevataat tõstis talumehe koos vankri ja härjaga hoiatuseks taevasse ning pani hundi härja kõrvale rakmeisse.
3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3.detsembril 2015 (vikipeedia). Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning, et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese
Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9
looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutleti elu inetut poolt Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Vararenes - (tellisid Medicid) Donatello skulptor(Taavat jaGattemelata ratsamonument) ja maalikunstnik; Verrochio- skulptor(Taavet ja Colleoni ratsamonument) ja maalikunstik (frescomaal, tempera, õlimaal) Masaccio- freskomeister, kes lähtub V-Rooma seinamaalist( Paradiisist väljaajamine) Botticelli maalikunstnik, maalis antiikmütoloogia
Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel. Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral. Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal.
paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada.
surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. 500,000 aastat tagasi tekkis Etna vulkaan. Alguses eraldus Etnast laava korrapäratult maakoores olevatest lõhedest. 300,000 aastat peale vulkaani teket
mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Joonis 2 Zeus 1.2 Etna Geoloogiline ajalugu Sitsiilia saare idaosas paiknev Etna vulkaan on kihtvulkaan, mis on tekkinud umbes pool miljonit aastat tagasi Aafrika laama ja Euraasia laama põrkumisel. Paarsada tuhat aastat peale oma teket oli Etna väga jõuline vulkaan. Etna tuhka on leitud isegi Roomast. 1.3 Etna purse aastal 2006
Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. · Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. · Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. · Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna",
Teater on pika aja jooksul väga palju muutunud. Tema alged ulatuvad antiikaega. Tänapäeva teatrit antiikaja teatriga võrreldes on neil omavahel rohkem erinevusi kui sarnasusi, kuigi sama põhimõte on siiani säilinud. Referaadis on välja toodud antiikteatri ja tänapäeva teatri silmapaistvaimad erinevused. 4 1. Antiikteater Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. 1.2 Teatri ehitus antiikajal Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat
Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud. Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223 Sakala mehed võtsid kinni taanlasest foogti Hebbi ja "kiskudes veel elusa Hebbi südame ihust välja ja küpsetades tulel, ja jaganud selle omavahel, sõid ära, et saada tugevaks kristlaste vastu." Ka kusi ja väljaheide näib olevat seotud neis peituva elujõu kujutelmaga, sest valiti kohta ja suunda kuhu need lasta, neid kasutati vahel ka arstimisvahenditena.
Teisalt aitasid uuendused osaliselt sõjakoledusi leevendada. Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine sõjaväekohustus ja suhteliselt lühike teenistusaeg tähendasid seda, et tavakodanik sai täita oma kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu. 19.sajandi vaateid mõjutas see, et uut õiglast ühiskonda kavandasid linnainimesed. Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul kujutleti, et uus ühiskond tuleb rajada revolutsiooni teel ja selleks peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena. Etienne Cabet propageeris uue ühiskonna kehtestamist rahulikul teel, valitsemisvormiks peaks saama vabariik, kus kõik on vabad ja võrdsed. Kommunismi loomusele vastas tema arvates kõige enam suurlinnaline eluviis. 1840.aastatel avaldati teooriaid, mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest
Tähtis osa graafika. Palju musta pinda ja jõulist joont. Nt: E. Nolde (pildil), L. Kirchner Kunstirütmitus "Die Brücke" Kubism 1907.a. Prantsusmaa Ümbritseva kujutamine läbi geomeetriliste vormide. Esemed jaotati osadeks ja pandi uuesti teistmoodi kokku. Tehti kollaaze. Nt: P.Picasso "Awigoni neiud" (pilt), G.Braque Futurism 1909.a. Itaalia Kujutleti linnaelu, kaasaegsed tööd ja masina liikumist. Jäeti mulje liikumisest Vorme ja värve sulandati üksteise sisse. Arhidektuur: kavandid olid tulevikku linnadest (pilvelõhkujad, mitmetasandilised teed). Nt: G. Balla (pilt), G.Severini Abstraktsionism 1910.a. Teos on abstraktne, kui seal pole midagi äratuntavat. Nt.V. Kandinsky (pilt), K. Malevits. Naivism
kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis egiptuse kunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu puutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Vanemaid jumalaid kujutleti enamasti loomadena.Kunstis võidi neid samuti loomadena kujutada kuid enamasti kujutati neid inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Peale surma anti neile hauda kaasa eluksvajalikud esemed(kaunilt kujutatud tarbe-ja luksusesemed,teenrite kujukesi) uskudes, et neil on siis igavene elu ehk elu pärast surma
Kaksteist olümplast taevalik perekond Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi
Kõige aktiivsem tegevus on pragu Bocca Nuova ja Uues Kagukraatris, viimasest voolab jätkuvalt välja ka laavat. Etna: Kõrgus: 3329,6 meetrit Asukoht: Sitsiilia, Itaalia Tüüp: Kihtvulkaan Koordinaadid: 37° 43 46 N, 15° 0 17 E Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada.
Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekonda kuulusid: Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno). Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus
Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed inimese moodi. Kujutleti perekonnana. Elupaik oli Olümpose mägi. Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar, kes lubati Hadesele naiseks. Zeusi lapsed: Ares sõjajumal
Kasutatud materjalid:.............................................................................................................. 6 2 Homeros Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid "Iliase" looja ning et "Odüsseia" on hiljem kirja pannud tundmatu autor. Homerose poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna "Ilias" ja
mõtlemas, kas surnu elu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati stseene igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid, orjatare. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates ning silmi kujutleti ülidselt suurtena. Püramiidides asetsevatesse hauakambritesse paigutati koos muumiaga erinevad portreeskulptuurid, ehted ja muu tema vara. Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik. Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse
Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugutamise all peetakse silmas hingejõu edasiandmist. Väljaheidete puhul on oluline olnud selle suund jms, et need ei satuks kellegi halva mõjusfääri. Loomade ja olendite vere joomine toimus ka hingejõu omandamise eesmärgil. Ohverdamisel lastud verega loovutati tema hing, seega võis liha ise ära süüa.
taeva ning mille tipp küündib Fourth level Fifth level teispoolsusse. Keskel asuv pühamu (templitorn) on jumaluse elupaik, seal paiknes jumaluse kuju. Templi välisseinu kaunistavad taevas viibivate jumalate kujud, keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Kujutleti, et nende taevaseid rõõme ümbritsevad maised ihad. Kandariya Mahadevi tempel (kõrgus 33,2m). Click to edit Master text styles Second level Kesk-Indias Third level Fourth level Khajurahos asunud Fifth level templikompleksi 80-st ehitisest on tänapäevani
aegses Tsiilis. Ka Suurbritannias pidi Kissinger pagema keset raadiosaadet, kui jutuks tulid USA pommide all hukkunud sajad tuhanded Kambodza tsiviilisikud. Henry Kissinger kirjutab ise oma raamatus ,,Diplomaatia" järgmist:" IndoHiina poolsaarel kukkus tegutsemisjoonis, millest Ameerika oli varem välismaal juhindunud, täielikult läbi. Ameerika analüüsi kohaselt ähvardas ülemaailmset jõudude tasakaalu PõhjaVietnam, mida eeldatavalt kontrollis Peking, mida omakorda kujutleti kontrollivat Moskvast. Et ei staabiülemate nõukogul ega välisministeeriumil polnud tahtmist kolonialisti silti külge saada, üritasid nad kaitsta oma riigi moraalset palet, avaldades Prantsusmaale survet, et see lubaks tulevikus IndoHiina iseseisvust. Selle köietriki kogu koorem langes lõpuks tervenisti välisministeeriumi õlule, kes täiesti tunnistas asja keerukust, pannes oma IndoHiina programmile nimeks operatsioon"Munakoor".
ainult ei jäädvustanud rüütelkonna kombestikku ja elunorme, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja. Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal. Arturi-romaanid - kujutatakse kuningas Arturit ja tema rüütelkonda nii nagu kuuluksid need truvääride kaasaega. Artur oli neis võimas Euroopa valitseja, kelle õukond kehastab ideaalset rändrüütlite vennaskonda. Kujutleti, et kunagi ei saa täiuslikuks rüütliks see, kes pole viibinud Arturi õukonnas ega istnud sealses "ümmarguses lauas"- mis sümboliseeris rüütlite võrdudst ja vendlust (seetõttu nim ... veel ümarlauaromaanideks). Chrétien de Troyes - kirjutas palju Arturi-romaane. Parim teos "Yvain ehk Lõvirüütel".romaanis väärib tähelepanu musta lese muutuva hingeseisundi meisterlik kujutamine. Püha graal - selle algtähenduses ei ole seniajani selgust
Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid seal nirgid. Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta tuhkrult ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka aedades muttide tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi Euroopasse, kuigi esialgu väikesel arvul.(Tabel 1) Kassi ladinakeelne nimi cattus pärineb 4. sajandil elanud Palladiuselt. Skandinaavia mütoloogias peeti kassi Freyja lemmikloomaks. Kujutleti, et kassid veavad Freyja sõidukit. (Kass, 2016) 7 2.1 Kasside häälitsemine Kaslaste häälitsused koosnevad näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Kass võib näuguda inimesele kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on kassidel ühine (suuremate kaslastega on ühised madalamad helid), osa on omane üksnes kassidele, osa on õpitav. Kurrumine on alati positiivne
kooliõpetajad oma honorari. QUIRINUS Quirinusel oli suur tempel Kvirinaali künkal; on ta ju seesama vana jumal, kes on künkale nime andnud. Quirinus oli sõjajumal, kes ajapikku jäi Marsi varju, ent seeeest oli tema osaks rahvakoosolekute juhtimine, millest algselt võtsid osa sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed. Teda on samastatud Romulusega, kes oli Marsi poeg. Quirinuse templis säilitati vanast ajast pärit relvi ja Quirinuse preestes võidis neid oliiviõliga. Võib-olla kujutleti, et neis relvades peitub eriline elujõud, nuumen. MARS Roomlased pidasid ennast Marsi poegadeks. Tema oli see jumal, kes kaitses neid Itaalia poolsaarele sisse rännates. Mars oli ka see, kes juhtis uue põlvkonna väljarännet, kui inimesed ülerahvastumise tekkides oma elupaikad jätsid ja teistesse kohtadesse asusid. Marsi nimi on meie ajani säilinud praeguses Campo Marzios, mis vanasti jäi linna piirist välja, ja sealt on Mars mõistagi pärit, sest ta kaitseb riiki
.............4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas
HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi. Galilei kehvalt sisustatud töötuba Paduas. Hommik. Andrea, majapidaja poeg, tuleb klaas piima ja väikese saiaga. 1) Galilei näitab Andreale üht riistapuud, mis kujutab tähtede liikumist ümber maa, nagu seda vanasti kujutleti. Andrea on sel hetkel alles kümne aastane. Ta räägib talle, et varsti saabub aeg, kus selgub, et tegelikult Maa polegi maailma keskpunkt, vaid et tegelikult pöörleme hoopis meie ümber Päikese. Andrea uurib, et miksta öösel peaalaspidi ei ole, kui Maa pöörleb. Galilei selgitab seda näitena õuna abil, et kui ta seisab selle peal ning see tagurpidi pöörata, et kas ta seisab ss pea peal. Sisse astub Ludovico, kes soovib hakata Galilei õpilaseks. Proua Sarti käib Galileile
töökas ja kannatlik põlluharja, kes leppis nigela toidu, lihtsa elamu ja rõivastega (Spence 2000). Valitsejate kasutada oli ka järjest kasvav orjade hulk, keda kasutati näiteks püramiidide ehitamisel, nad olid elavad tööriistad (Alpatov 1973). Polüteism VanaEgiptuse usk oli polüteistlik, austati kümneid jumalaid, keda armastati: jumalaid kummardati iga päev, neile toodi ohvreid ja nende auks püstitati templeid. Vanemaid jumalaid kujutleti eelkõige loomadena, kunstis omistasid nad omale looma peaga inimese keha, sellised on näiteks krokodillipäine vetevalitseja Sobak, lehmapäine rõõmu, muusika ja tantsu jumal Hathor. Egiptlased ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutab endast inimese peaga püha lõvi kuju. Ajapikku kujunesid kõige tähtamateks jumalateks antropomorfsed Osiris, tema abikaasa Isis ja Amon, kellega seostus päikesejumal Ra. (Kangilaski 2003)
Vana Kreeka usndid Vana-kreeka ajalugu hõlmab ligikaudu 6000 aastat kestnud arengu, mis algas esimestest paiksetest,maaviljelusel põhinevatest asulatest ja lõppes Kreeka alistumisega Roomale.Sellest ajast 2000 viimast aastat on ainult seotud kreeka keelt kõneleva rahvaga Kreeka jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud .Neid kujutleti ühe suure perekonnana kes elas Olümpose mäel Kreeka põhja piiril. Jumalad võisid liikuda ja neid oli väga väga plaju kuna kreeklased võtsid üle jumalaid ka teistelt rahvastelt. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud, kuid siiski
Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud. Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti
esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2
lavakujundusteni. Stiili ja teema otsustasid sageli pildi ülesanne, aga ka kavatsetud raamistus. 4.3. Perspektiivi leiutamine Lineaarperspektiiv, matemaatiline süsteem kolmemõõtmelise ruumi kujutamiseks kahemõõtmelisel tasapinnal, oli välja töötatud Firenzes 15. sajandi alguses. Brunelleschi tõestas oma printsiibid, kuid teine arhitekt ja kirjanik, Leon Battista Alberti, sõnastas esimesena reeglid, mida kunstnikud võisid järgida. Alberti süsteemis kujutleti pildipinda avatud aknana, millest vaadatakse maalitavat maailma. Ta näitas perspektiivse, malelauaruudulise sillutise loomist pildiruumi, kus eemalduvad paralleeljooned esindavad nägemiskiiri, mis viivad vaataja silmast ühe punktini kaugustes. Kohta, kuhu kõik kiired kokku jooksevad, tuntakse koondumisepunktina ning see paikneb otse vaatepunkti vastas. Üksainus vaate-punkt tähendas, et nüüd saab kunstnik kontrollida ja suunata, kuidas pilti vaadatakse. 4.4. Maastiku esiletõus 15
TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj
üksteisest sõltumatult sarnase sammu igapäevaelu piiratud tegelikkusest kujutluste loomiseni Universumist kui tervikust - sünnivad inimühiskonna esimesed kosmoloogilised arusaamad. Esimestena võimaldasid luua maailma tervikpilti, ja sellega astuda üle igapäevaelu kitsaste raamide, müüdid. Seejuures lähtuti sageli Taevast ja Maast kui kahest elusolendist. Aja jooksul asendus see kaksikpilt suhtumisega loodusse kui ühtsesse organismi, keda esmalt kujutleti mingi loomana, hiljem omistati talle aga inimlikke jooni. Esimeste müütide iseloomulikuks jooneks oli seejuures kõige igapäevase ja tavalise piiramatu laiendamine kogu maailmale. Kosmoloogilised vaated kirjeldasid inimese enda eelajaloolist elu-olu, mis oli mõtteliselt laiendatud kosmilistesse mastaapidesse ning veidi kohendatud vastamaks pildi kogu Universumit haaravale olemusele. Nii arvasid näiteks vanad hiinlased, et Maa on lameda ristküliku kujuline. Maa kohal, toetudes
6. Milline linn on selle maakonna keskus? 7. Mille poolest see linn veel maailmakuulus on? 5 3. TÜLIÕUN (vanakreeka mütoloogia) Rubens. Parise kohtumõistmine. Rahvusgalerii, London Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas
uurimistöös” ☼ kuidas kasutada erinevaid visuaalseid ja ainelisi allikaid mineviku uurimisel “Visuaalkultuuri ajalugu: Lääne tsivilisatsioon 18.–21. sajandil” ☼ mitmekesisus: esimene ülevaateteos visuaalkultuuri ajaloost Euroopas (varauusajast tänapäevani) Michael Camille (1958–2002) ☼ “Gooti kunst” (1995) - uus visuaalkultuuri kunst Euroopas, võttis erinevaid vorme erinevates valdkondades ☼ “Gooti iidol: ideoloogia ja pildiloome keskaja kunstis” : kuidas kujutleti teisi, võõraid visuaalse teabe suur juurdekasv, mida kasutati intensiivselt kirikliku ideoloogia juurutamisel ☼ “Pilt serval: keskaja kunsti ääred” : komme, joonistada käsikirja äärele, miks oluliste tekstide juures lubati joonistada, miks seda lubati teha. dialoog eliidi ja rahvakultuuri vahel, tekst - eliid, joonistused - rahvakultuur. serva joonistused - rahvakultuur saab servadel tegutseda
moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polis`e õnnelikkus tema liikmete õnnelikkuste mehhaaniline summa. Võiks ütelda, et Platoni riigikäsitlus on holistlik (vt. 3. teema). Samas tuleb silmas pidada, et kui Platon kõneleb õnnelikkusest, siis on mõistagi kõne all eudaimonia – hästi-toimetulemine elus tervikuna. Klassikalise aja kreeklaste jaoks ei kätkenud see mõiste endas veel privaatse ja ühiskondliku sfääri vastandust. Indiviidi hästi-toimetulemist elus tervikuna kujutleti millegi sellisena, mida oli võimalik saavutada vaid selle kaudu, et osaleti õnnestunult oma ühiskonna elus. Viimane eeldas aga seda, et oleks olemas hästikorraldatud ühiskond. Oma õnneliku polis`e mõistega pidaski Platon arvatavasti silmas ühiskonda ja riiki, mis tänu lõhestavate vastuolude puudumisele ja ühtsusele toimib tervikuna ilma tõrgeteta. Niisugusest ühtsest ja hästitoimivast polis`est peaksid mõistuslikud indiviidid Platoni
Thori austati igal pool mujal Norras ja samuti Islandil, mis tegi ta panteonis tähtsaks jumalaks, samaväärseks Odini või tema armastatud pojaga. Odini ja Thori jumaldajateks olid viikingid, kes seilasid välismaale. Kohanimed ja esemed viitavad sellele, et paljud varajased jumalad jäid Thori ja Odini austajate poolt nendele alla. Viikingite mütoloogias on näiteks vanemad, erru läinud sõjajumalad ka pooleldi viljakusjumalad ja kohalikud kangelased. Neid kujutleti tavaliselt haavatutena. Kui kristlus viikingiaja lõppaastatel võimust võttis, hakati isegi Odini kirjeldama kui vana, vigastatud meest, kelle võimed olid kadumas. 8.1 Odin Skandinaavia sõdalaste soositud jumal Odinil oli maailma loomisel tähtis osa. Paljud Odini loo seigad tunduvad rajanevat surmarituaalidel ning inimohverdustel. Odin torkas endal ühe silma välja, et saada teadmisi. Ta riputas end maailmapuu okstelt alla, et saada teadmisi ruunidest
viib meid veel kaugemale tõelisest ideaalsete ideede maailmast. ARISTOTELES peab mimeesist ka inimese õppimisvõime juures vajalikuks protsessiks ja omistab kunstile veel muidgi positiivseid omadusi ( moraali jutustav, julgustav, tabudest vabanemine, vigade tunnistamine). Keskajal jätkus kunstniku roll olla hea jäljendaja ja vahendaja. Kunstnikud olid käsitöölised. Mida võibolla, et eristuvat tehti oli see, et kujutleti, millisena võib Jumal näha maailma ja siis omakorda kujutati seda, kui Jumala projektsiooni. Kunst aga ei erinenud kuidagi maailmast endast. Maailma nähti üldse illusoorsena, ega arvatud, et mingisugune tõde selle sees peitub. Kunstil lasub küll teatav vastutus, kuid ühtlasi on selles palju vabadust, kuna niikuinii on kõik üks illusioon. Tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil, tehniliste arengute, liikumisvõimaluste paljususe ja
Renesanssi ja humanismi tekke põhjuseks Itaalias oli majanduslik jõukus, mis kogutud sajandite jooksul Esile kerkis Firense - linna valitses meeditsite suguvõsa - nad väärtustasid vaimsust, kultuuri ja kunsti Ka paavstid toetasid renesanssi ja humanismi Hakati hindama inimese keha ja hinge harmooniat ehk tervikut - inimene on jumala loomingu tipp Hakati hindama antiikaja ellusuhtumist ja elu nautimist Oluliseks said antiik autorid, kelle seisukohti võis vaidlustada Inimesi kujutleti loomutruult, kaunite ja töiuslikena Kunstnikud õppisid tundma anatoomiat Võeti kasutusele perspektiiv Dante Aligreeli (1265 - 1321) - maailm koosneb põrgust, puhastustulest ja paradiisist Petrarka (1304 - 1374) - avalikult hinnatud poeet Johvani Pocacho - Dekameron Florenzo Vallia - Humanistlik õpetlane, ei pooldanud Aristootelese ületähtsustamist, piiblit võib arvustada Niccolo Machienelli - Poliit, filosoof ja politoloogia rajaja, valitseja - kuidas riki valitseda
silbi järel. Rüütliromaanid räägivad armastusest. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaanidele muistsed keldi müüdid ja pärimused (nt ,,Tristan ja Isolde"), mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur (pärit 5. või 6.saj). Arturi- ehk ümarlauaromaanides oli 8-silbiline paarisriimiline värss. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda, nagu nad kuulunuks truvääride kaasaega. Kujutleti, et täiuslikuks rüütliks ei saa see, kes pole viibinud Arturi õukonnas, istunud tema ümarlauas see sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Levisid graaliromaanid peategelane Perceval tahab ümarlauda pääseda. Rüütli armastatu on tavaliselt abielunaine (nt Arturi-romaanis abikaasa Gueniévre). Armastus on maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu, piiratud
annaabi.ee 
