`Izobrazitelnaja dejatelnost rebjonka kak forma usvojenija sotsialnogo opõta` Muhina.V.S, Moskva, `Pedagogika`, 1981 `Vosniknovenije isobrazitelnoi funktsii risovanija`, lk. 101-113 Refereerinud Üliõpilane: Ants Aasmets, AÜ, 3 k., SOPH Küsimus sellest, kuidas lapse kritseldused paberil omandavad kujutletava karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat. Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida joonistamise arenemise seaduspärasusi. Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid seda ka selgitada
maksimaalselt 37 m. Laius (väravajoon): vähemalt 26 m, maksimaalselt 28 m. Kõik piirid on 8 cm kuni 10 cm laiad ja on sinist värvi. Piir olema paindlik ja hästi vastupidav, kuid ei tohi kahjustada mängijate jalgu. Need piirid peavad olema kindlalt kinnitatud ja fikseeritud väljaku igast nurgast ja keskelt spetsiaalsete kinnitusvahenditega ning kinnitatud värava postide külge kummist rõngaga. Karistusala Karistusala kujutletav piir asub 9 meetrit väravajoonest kujutletava keskjoone poole ja tähistatud mõlemast otsast kollaste lippudega, mis asuvad väljaspool väljakut. Kujutletav penalti löögikoht asub karistusala kujutletava piiri keskel mõlemast väravapostist võrdsel kaugusel. Lipud Iga väljaku nurk on tähistatud tömbi otsaga painduvast, vastupidavast ja ilmastikukindlast materjalist postiga, mis on kaetud plastikkestaga ning mille otsas on punane lipp. Kollane lipp on asetatud kujutletava karistusalajoone mõlemasse otsa ja kaks punast lippu
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED
1. Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon või selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha Pöörlemine-liikumine ümber oma kujutletava telje Võnkumine-perioodiline liikumine, kus keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda Resonants-nähtus, mis tekib, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõnkumise sagedusega Harmooniline võnkumine-keha liikumist iseloomustab sin või cos funktsioon Laine-võnkumise edasi kandmine ruumis Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonnast, mille laine on juba läbinud
Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse väljaehitusega magamistuba koos kujutletava pika koridoriga , millele järgnes söögituba ja väike elamuresidents. Muusikalist poolt arendas Urmas Lattikas, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset saatemuusikat, mis võis süvenenult näidendile isegi kuulmata jääda. Heliliselt võimendati naise etteloetud repliike, mida näitleja Prikk luges näiliselt naise kirjutatud kirjadest. Üldiselt ei olnud vajalikkust ka rohkematele
"Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises
Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust.
Maa on ümmargune. Seda on paljude aastate jooksul tõestatud faktidega. Seda tõestasid nii kosmonaudid, kes käisid kosmoses ja ise oma silmaga nägid seda, kui ka pildid, mis on Maast kosmoses tehtud. Teine näide planeetidega seotud: Maa tiirleb tiirleb umber päikese. Seda on tõestatud ma arvan tuhandeid kordi. See lihtsalt on nii. See on loodus. On olemas faktid, mis tõestavad seda. Kolmas näide samal teemal: Maa pöörleb umber oma kujutletava telje. Nii tekkivad ööpäevad. Kõigil kolmel näitel on olemas palju fakte, mis tõestavad seda kõike. Üks näide ka natukene tavalisem: Inmene vananeb. See on avastatud juba miljoneid aastaid tagasi, kui inimene üldse tekkis maakeral. Inimene nii sünnib, kui ka sureb. Ning seda teevad kõik inimesed. See on avastatud mitte loodud. Loomisega on veel selliseid juhtumeid, et inimesed ainult arvavad ,et nad loovad tõde, kuid tegelikult nad loovad valet
elektromagnetkiirguse kujul. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava telje 2536 päevaga. Päike on umbes 4.5 miljardit aastat vana. MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Tiiru ümber Päikese teeb 88 Maa-päevaga. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Merkuur asub päikesele 3 korda lähemal, kui Maa
Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit
4. nimeta mõni tuntud impressionistlik maalikunstnik. Mis oli tema lemmikteema ? Cezanne, Vincent van Gogh, Gaugini 5.mis on Rodini tuntuim skulptuur ?milles väljendub tematööde eripära? "mõtleja" ta skulptuuride pinnad olid krobelised mis püüdisd ka liikumist, andis edasi inimese tundeid ja läbielamisi 6.Mis vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme ? Mis kunstiliigile pani tema loominguga aluse ? Püüdis taandada kõik kujutletava geomeetrilistele vormidele, Kupismile pani aluse 7.Milles seisneb gaugini loomingu omapära? mida ta oma maalidel kujutab? värvid on erilised, kasutas põhitoone, huvitav värvikäsitlus. Lemmikteema, kaugete maade inimesed, looduslikud kultuurid 8.Mida püüdis oma maalidel edasi anda Vincent van Gogh? miskunstivoolule pani ta oma loominguga aluse? püüdis edasi anda emotsioone, pani aluse ekspressionismile 9.Mis olid fovismi iseloomulikud jooned ?
väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. -Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid Merkuur Veenus Merkuur on Päikesele kõige Veenus on Maaga peaaegu lähem ning kõige väiksem ühesuurune ning meile lähim Päikesesüsteemi planeet. Ta planeet (minimaalne kaugus 42 asub Päikesele umbes 3 korda milj. km). See on nii hele, et on lähemal kui Maa. Merkuur on taevast kergesti leitav.
Kuna inimese olemus ei vaja kohta ega materiaalset eset, siis ei vaja inimene eksisteerimiseks ka keha ja isegi kui poleks keha, jääks hing ikkagi selleks, mis ta on ja inimene oleks olemas. Olen Descartesega nõus. On inimesi, kes ei tunneta oma keha, Näiteks olen kuulnud inimesi olevat aastaid koomas, nad mõtlevad, aga neil sel hetkel puudub keha, näiteks istuvad kamina ees, ehkki reaalselt lamavad nad haiglavoodis, aga koomas olles tunnetavad end kamina ees kujutletava kehaga. Samas on inimesi raske haigusega, kellel puudub aju, mõistus mõtlemine. On vaid keha, mis vaja hapnikku ja toitu ja vett. 5. Descartes pidas reegliks seda, et kui me mõtleme selgelt ja täiesti distinktselt, ehk mõtleme, mõtlemata sellele, et me üritame millelegi mõelda see kõik on tõeline ehk tõde. Ainuke raskus seisenb selles, et selgeks teha millal me mõtleme distinktselt ja millal ei. autor rõhutab just loogilise mõtlemise tähtsust. Et õigeid järeldusi teha,
60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda. Nende relvade kasutamist tuli õppidaja nii toimuski vist kunagi esimene ( treeningutund ), kus noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama. Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel
meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Lähtudes päikesest on planeetide asukoha järjestus just selline: Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Ta kannab kreeka antiikjumala Hermese (Rooma Mercuriuse) nime. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal
.................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut............................................................................................................................... 3 Romantism.........................................................................................................................4 Eduard Bornhöhe...............................................................................................................7
Maal. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Kui vaadata Maalt Jupiteri, siis see on üks heledamaid tähti taevas. See on heleduselt teine täht peale Veenust. 3 Koostis Nagu kõigil hiidplaneetidel, nii ka Jupiteril, puudub tahke pind. Läbi teleskoobi on näha heledaid ja tumedaid pilvevööndeid, mis tiirlevad eri kiirustega ümber planeedi.
1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Nagu kõigil hiidplaneetidel, nii ka Jupiteril, puudub tahke pind. Läbi teles- koobi on näha heledaid ja tumedaid pilvevööndeid, mis tiirlevad eri kiirustega ümber planeedi. Peamised ained, millest Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb on : vesinik (70%), heelium (27%). Vähesel määral leidub veel etaani, ammoniaaki, metaani, fosfiini, veeauru. Jupiteri atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles
Third level Fourth level Fifth level KUST SAAB PÄIKE OMA ENERGIA? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomituumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt Päikese sisemuseks. Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine: Faktid päikese kohta Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava telje 25-36 päevaga. Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. Oma sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub selleks, et särada veel umbes 5 miljardit aastat. Lõpuks tarvitab ta ära kogu oma vesiniku ja sellega toimuvad radikaalsed muutused mis võivad olla hävitava toimega Maale. Päikese pinna temperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
4.Alumkantaraad Kus mõnedes kaardiprojektsioonides ei ühti projektsiooni poolus geo poolsusega ja nende projektsiooni pooluseid ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja teatud piirides prognoosida maailma toimimist. Avastused loodusteadustes: heliotsentriline maailmapilt- maailm pöörleb ümber oma kujutletava telje ja ümber Päikese; avastati mehaanika põhiseadused, gravitatsiooniseadus ning rakendati neid taevakehade liikumise puhul + tekkis ka uus filosoofia koolkond RATSIONALISM. Kõigepealt tekkis valgustus Inglismaal, seda valgustusajastut nimetatakse ka eelvalgustuseks, kuna seal sündinud uued ideed ei jõudnud akadeemilistest ringkondadest kaugemale. Inglismaal algas valgustusajastu peale Kodusõja lõppu ning empiiriline
sumeritel oli võitlusstseene, nt silinderpitsat, millel on kujutatud Gilgameshi härja ja lõviga maadlemas, kuid samas on need kuidagi "pehmemad" ja muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid
a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus. Pärast Trotski kõrvaldamist läks jäme ots riigis Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada, surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest.
ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). · Hüpnoos on teadvuse seisund , mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele. Seisund on pealtnäha sarnane unele, aga pole sama ,mis uni. Rakendatakse meditsiinis ja psühhoteraapias. · Hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi- hallutsinatsioon nt vestelda kujutletava inimesega · Kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik hüpnoosi ajal toimuva, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale · Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad. · Hüpnootilist tundlikkust mõjutavad tegurid... a
ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja
nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui
Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest) 24.Maa pöörlemistelje suuna muutused. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 25. Seismilised lained, lainete liigitus. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike
Sisuliselt riisuti kollektiviseerimise käigus talupojad paljaks ning neilt riisutud vahenditega hakati teostama Stalini hoopis olulisemat unistust, industriaalriiki, mis võiks luua endale kaasaegse tehnikaga varustatud moodsa sõjaväe. Sõjaväge läks tarvis selleks, et teostada maailmarevolutsiooni, mis sisuliselt tähendas maailmavallutust. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Enamik Lenini kaaslasi ja 1917. aasta enamlastest riigipöörde korraldajad hukati. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite
Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma piirata; kui tegevus on riigile kasulik, on kõik vahendid lubatud. 92) Mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus 93) Kujutletava ideaalriigi (utoopia) vastand. 94) Rebaseromaan 95) Valm 96) Selgust, lihtsust, vormitäiuslikkust rõhutav kirjandussund; ranged reeglid. Esmalt levis Prantsusmaal. 97) Rüütellikkus, võitlus õigluse, aususe eest; omakasupüüdmatus.
Veenusel pole kaaslaseid. 5 3. MAA Maa on suuruselt viies ja järjekorras kolmas planeet Päikesest. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka või Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maal on pisut piklikum orbiit ja kiirem pöörlemine kui Veenusel. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Maa koor on oma paksuselt varieeruv, olles õhem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuum koosneb peamiselt rauast, vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust. Maakoor koosneb peamiselt ränidioksiidist ja teistest silikaatidest. Maa pind on väga noor
Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja päeva vaheldumine? Maa liigub pidevalt. Ta pöörleb ümber kujutletava telje. Maakera pöörlemine põhjustab öö ja päeva vaheldumist 24 tunni jooksul. Samal ajal tiirleb Maa ümber Päikese. Aastaaegade vaheldumine ongi põhjustatud Maa tiirlemisest ja sellest, et Maa pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kraadi võrra kõrvale kallutatud. Selline kalduolek põhjustab aastaaegade vaheldumise. 4. Kuidas tekivad Kuu faasid? Kuu tiirleb ümber Maa mööda ümarat ellipsit, mille ühes fookuses asub Maa. Kuu kaugus Maast kõigub 356 000- 402 000ni
Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. 19. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem
Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse
5. AGRESSIIVSUS · Agressiivsus on käitumisviis,mille eesmärgiks on kahju tekitada.See ei ole terviklik haigus ega sümptom,vaid selle taustaks võib olla mitmeid eri tüüpi tegureid.Agressiivsuse ilminguks on kaklemine või kiusamine,omandi rikkumine ja julmus.Tähtis agressiivsust põhjustav haiguste rühm on psüühilised haigused,eriti skisofreenia ja muud seisundid,millega kaasneb luulusid ja hallutsinatsioone.Patsient võib üritada end kaitsta kujutletava jälitaja vastu või viia täide kuulmishallutsinatsioonide kujul antavaid käske. 6. STRESS 6.1 Haigused ja stress Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Kindlasti olete kuulnud öeldavat kellegi kohta, et ta suri murest ja hingevalust
hüpnotiseerija korraldusi; 2) tähelepanu muutub endisest valivamaks hüpnotiseeritav keskendub ainult hüpnotiseerija korraldustele; 3) hüpnoosiga kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime inimene võib arvata end viibivat ajaliselt ja ruumiliselt kaugetes kohtades; 4) hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi vestelda kujutletava isikuga, kes istuks justkui tema kõrval. Ta ei kontrolli, kas olukord on tegelik; 11 5) sageli esineb hüpnoosijärgset amneesiat: kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik, mis temaga hüpnoosi ajal toimus, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub vaid varem sisendatud signaali peale (1).
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid:
Erinevused d) Sisemiselt omaksvõetud moraalireeglid või mitte Roll sotsiaalses elus Säilitab lähisuhteid sotsiaalset toetust, õhutab suhteid parandama, käitumist heastama. On egoismi ja enesekesksuse vastand. Motiveerib moraalselt käituma Süütunde puudumine seosed antisotsiaalne käitumine häbitunne seos viha, agressiooni ja teiste süüdistamine.ˇ häbitunne ähvardus minale- mina tuumale (personaalne lüüasaamine), reaalne või kujutletava auditoorium, moraalinormid pole olulised, tagajärg-vältimine, põgenemine. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 3. Vastutus Vastutusse olemus Sotsiaalne vastutus tähendab kahte asja: a) Kindlustada teiste heaolu igapäevaelus- teiste eest hoolitsemise komponent- seotud empaatiaga b) Tegutsemine oma eesmärgi täitmise suunas ilma teiste õigustatud ootusi rikkumata ühiskonnas- interpersonaalse harmoonia komponent, seotud süütundega Autonoomia
aidata paremini mõista usu sisus toimuvat. Üheks usu võimalikuks määratluseks on käsitleda usku kui jumalatunnetusega seonduvat enese- ja maailma mõistmise viisi. Usk tähendab seda, kuidas inimene mõistab ning seletab iseennast ja ümbritsevat elu seoses oma tunnete ja arusaamadega Jumalast. Selles tähenduses on usuline kriis jumalakujundi ja usulise kogemuse kriis, raskus enese ja maailma mõistmisel, vastuolu olemise ja seletuse vahel, pinge kogetava ja mõistetava vahel, ebakõla kujutletava ja reaalse vahel. Usuline kriis kui loomekriis Usuelus esineb olukordi, kus mingi usuline seisukoht, kogemus või tunne vajab sügavamat läbitunnetamist või selginemist. Selleks võib olla näiteks küsimus Jumala armu ja inimestevahelise vägivalla kokkusobivusest, vastus isiklikule kannatusele või soov mõista müstilist usulist kogemust. Kriisi elatakse üle kui probleemi, hingekitsikust, millele otsitakse usulist lahendust.
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)
välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega 28. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). V: Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 29. Seismilised lained, lainete liigitus. V: Seismilised lained - Maa sisemuses levivad võnkumised, mille on põhjustatud maavärinad või kunstlikud tegurid Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad:
Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid. Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid, ioonid, aatomid) moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri: toimub vaid teatud võnkumine tasakaaluasendi ümber. Need tasakaaluasendi punktid moodustavad kujutletava ruumilise kujundi – KRISTALLIVÕRE on mudel. Kristallivõred klassifitseeritakse osakeste geomeetrilise paigutuse põhjal - aluseks võre sõlmpunktide sümmeetria 230 kristallivõre tüüpi - 32 klassi - 7 kristallisüsteemi Polümorfism – sama aine võib esineda erinevates kristallvormides. Isomorfism - erinevatel ainetel ühesugune kristallvorm (tingimused: sarnane ehitus, lähedased ioonide mõõtmed) Sulamid - Tekivad vedelas olekus üksteises lahustuvate ainete tahkumisel
Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus. "Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje (23, 5 ). Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks e. põhja- ja lõunanabaks.Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises
sarnasus kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. hea jätkuvus kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist. sümmeerilisus ühtekuuluvana tajutakse neid objekte, mis kujutletava keskpunkti suhtes sümmeetriliselt asetsevad. ühine saatus tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas. hea terviklikkus objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri. mineviku kogemus objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega.
Kaks siseelundkonna sümptomit: iiveldus, puhitus, oksendamine 3. Üks seksuaalsümptom: frigiidsus, erektsioonihäired 4. Üks pseudoneuroloogiline sümptom: koordinatsiooni, tasakaaluhäired, halvatus või piiritletud nõrkus, neelamisraskused, uriinipeetus Hüpohondriline häire ehk hüpohondria On püsiv hõivatus ideest, et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus. Patsiendid esitavad püsivalt kehalisi kaebusi või on ülemäära mures välimuse mõne kujutletava puude pärast. Normaalsed aistingud või välimust tõlgendab patsient kui haiguse märke. Diagnostilised juhised: 1. Püsib veendumus ühe või mitme raske kehalise haiguse esinemises, kuigi korduvad uuringud ei kinnita somaatilist alust või püsib mure oletatava kehalise defekti pärast. 2. Püsib vastupanu arstide veenmisel, et ei ole ühtegi kehalist haigust ega defekti 3. Veendumus ei ole luulu ega düsmorfofoobia Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon
Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega. M(F1) = F1*l Sisejõude mingi konstruktsioonielemendis läbiva pinna ulatuses määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal ,et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti Mis on koonduv jõusüsteem? tasakaalus. Koonduvas jõusüsteemis kõikide süsteemi moodustavate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.
jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). Hüpnoos - ... on teadvuse seisund , mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele. - Seisund on pealtnäha sarnane unele, aga pole sama ,mis uni. - Rakendatakse meditsiinis ja psühhoteraapias. - Hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi- hallutsinatsioon nt vestelda kujutletava inimesega. - Kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik hüpnoosi ajal toimuva, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale. - Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad. Hüpnootilist tundlikkust mõjutavad tegurid: - Hüpnoosile allutakse kergemini, kui ise soovitakse hüpnoosi ja usaldatakse
Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad koguaeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss,
180,0°W) magnetilisest lõunapoolusest (koordinaadid 85,9°N; 147,0°W) on vaid umbes 455,9 km pikki meridiaani mõõdetuna. Maa pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga (23°24’ ≈ 0,4084π rad). Kuu on Maale ainus looduslik kaaslane ning kõige lähem taevakeha. (Tõe huvides olgu siiski nimetatud, et aeg-ajalt satuvad Maale lähemale üksikud väikeplaneedid – asteroidid, samuti sabatähed ehk komeedid). Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine. Lisaks pöörlemise ümber oma telje, tiirleb Maa ümber Päikese, tehes täistiiru ühe aastaga. Aastaks loetakse ajavahemikku ühest kevadpunktist (kus ekliptika lõikub taevaekvaatoriga) järgmiseni.
Ajas muutumatud koormust nim staatiliseks, suuruselt suunalt või asukohalt muutuvat – dünaamiliseks Viimase tähtis alaliik masinaehituses on vaheldub koormus , mille väärtus või asend konstruktsiooni suhtes muutub perioodiliselt. 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Sisejõude mingi konstruktsioonielemendis läbiva pinna ulatuses määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal ,et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus. 24. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nimetatakse lõikepunna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu. Pinge dimensioon on seega jõud / pindala, mõõtühikuna kasutatakse Pa (N/m2) või MPa. Masinatehnikas kasutatakse ka N/mm2, mis võrdub Mpa-ga. 25. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele?
annaabi.ee 
