Jupiter - Päikesesüsteemi kõige suurem planeet (0)

Jupiter
J***** T********
Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, samuti ka viies planeet Päikesest. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal.
Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit.
Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind.  Teleskoobis  on näha heledad ja tumedad  pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles  gaas  läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva ) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab;  pilvedes  on temperatuur -140 °C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid.
Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga.
Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.
Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo ), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel andis Jupiteri orbiiter Galileo.
Kui vaadata Maalt Jupiteri, siis see on üks heledamaid tähti taevas. See on heleduselt teine täht peale Veenust ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Sellepärast peeti teda antiikajal peajumalaks – kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. Ja Jupiteri ümbritsevad pilvevööndid, mis on näha ka väikese teleskoobiga vaadates.
http://www.youtube.com/watch?v=e3fqE01YYWs