Päike (9)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Päike

PÄIKE Päike Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane Maast 149,6 miljoni km kaugusel Läbimõõt on 1,392 miljonit km Mass 1,9891×1030 kg Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks

Füüsika

3

docx

PÄIKE

Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 miljardit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi.

Füüsika

4

doc

Päike

Päike Sol Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100st biljonist tähest meie galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja

Füüsika

20

ppt

Päike

Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias  Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi  Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest

Füüsika

2

doc

Päike

Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese

Füüsika

12

pptx

PÄIKE

PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B  Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär ­ valgust tekitav sfäär -Kromosfäär ­ Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon ­ Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture

Füüsika

10

pptx

Päike

Päike Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud

Füüsika

3

doc

Päike

Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on ­26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas

Füüsika

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (9)