ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas.
Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
Enam ei olnud kõik seotud vaid kirikuga. Rikkad valitsejad ja linnaelanikud tellisid kunstnikelt endast portreesid ja maale, et oma varast rõõmu tunda ja uhked elamuid kaunistada. Üha rohkem hakati inimesi maalima ka looduses. Kõike üritati kujutada võimalikult tõetruult, sõltumata pildi teemast. Suurim edusamm renessanssi kunstis oli kindlasti proportsioonide tekkimine. Enam ei nähtud midagi halba ja ebasündsat ka inimese alasti kujutamises. Samas selle juures püüti kõike teha nii nagu see inimese silmale paistab. Loomutruudus ja looduslähedus said kunstnikele peamiseks eesmärgiks. Renessanssi ajal ei olnud põhiliseks teemaks ainult kirik, telliti ka endast maale. Üks keskaja piiblilugu kujutav pilt. Jutustuste järgi Sierra Foothillsis tehtud portree naisest lapsega. Tekkisid proportsioonid ja inimesi kujutati rohkem värskes õhus.
· Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675)
võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike ja lihtsa süzeega, aga pani mõistma patsientide südamevalu ja tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli väga tabav, sest see kurjus ja vastikus ahvides oli ülimalt hästi välja toodud. Kogu lavastuse kujundus oli minimalistlik, mis mulle meeldis. Tegelased ei liikunud vaid laval, aga ka pealtvaatajate seljataga ja laes oleval rõdul. Olid teistest etendustest väga erinevad heli- ja valgustusefektid mis lõid lavastusele omapärase õhkkonna. Lavastuse pealkiri “Ajuloputus” sümboliseeris seda, kuidas üks raske ja sügav sõltuvus võib
seda, mida nad enda ümber nägid. Kunstis kõige tähtsam tõde, objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Prantslane Jean Francois Millet (1814-1875 kujutas eelkõige talupoegi. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli Gustav Courbet (1819-1877). Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane
kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR
pakuvad lugemisrõõmu ka tänapäeval. Under oli keskne liige "Siuru" rühm, mis toetas eelõhtul Eesti iseseisvuse uus kirjanduslik liikumine, näiteks ekspressionismi ja futurism. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar ja Hedda. 1906. aasta lõpul pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Suri 25
tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine "kalamees, 18489." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean-François Millet[zan fransuaa millee] (1814-1875). Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. kuulsaim töö on "Õhtupalve,, Eiras inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- lugupidamisega. ,, Viljapeade korjajad " Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud
Aastaks 1500 ekr oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstatiüsna kiiresti pärast matuseid.Vaaraod otsustasid kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi- valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi. Esimesse kuuluvad vaaraode ja jumalate kujud. Need on pidulikud, suursugused tardunud. Tavaliselt kujutatakse neid istuvate või seisvatena. Teise grupi moodustavad lihtinimeste, teenijate figuurid. Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamastimingit tööd tegevana. Egiptuse maali-ja reljeefikunsti nim. Pinnakunstiks, sest iseseisvaid maali polnud, ära värviti reljeefsed pinnad. Nn, Egiptuse poos
Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid
tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel leidus alati aega oma küla tegemistel silma peal hoida. Siinkohal võib Rehepappi kõrvutada ka Koiola Aotõiviga Indrek Hargla raamatust, kes samuti pühendas rohkelt aega Eestimaal 4 müsteeriumi lahendamisele ja oli oma olemuselt Rehepapile sarnaselt väga avatud olemise ja otsese ütlemisega.
kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes "Lageda taeva all" (1930) ja "Kivi südamelt" (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus "Mureliku suuga". Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M
Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma pandud vaaraod ja nende kaasad vaatavad oma jumaliku ilmega, hoides käsi ühteaegu pehmelt, aga karmilt enda kõrval. Selline stiil valitsejate kujutamises kestis üle kolme tuhande aasta. Erinevus skulptuuris ja tasapinnases kujutuses ilmus vaarao Ehnatoni valitsemise ajal. Kujutatavad valitsejad olid nagu haigeks jäänud. Neid kujutati kiduralt ja naiselike vormidega, samas ei puudunud siingi majesteetlikus. Viimast väidet tõestab kõige paremini Ahet-Atoni linnast leitud Nofrete maailitud portreebüst, mille järgi peetakse kujutaud naisterahvast ajaloo kaunimaks naiseks. Egiptlased oskasid hästi kujutada inimkeha proprtsioone.
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6)
sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui oma kolmandat last
ühekordne tegu, vaid midagi igavest. 25. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? Vaaraode skulptuurid olid eriti ranged, suursugused, üldistatud, süngelt ja üleinimlikult toredad. 26. Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Kujutati tavaliselt istuvas või seisvas poosis. 27. Mis on kaanon? Kirjelda. Kaanon on eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks. Kasutas moodulina väikest küünart inimeste kujutamises. Kujutatav on väike, elav, puidust ja värvilised. 28. Kuidas kujutati lihtrahvast? Lihtrahva kujud olid loomupärasemates asendites ja neid kujutati ka erinevates asendites, neid oli vaja vaaraode hauakambritesse, et kui vaarao maale tagasi tuleb, siis on tal teenijad olemas. 29. Mida tähendavad sõnad ,,polüteism" ja ,,monoteism"? Polüteism tähendab mitme jumala kummardamist, monoteism aga ühe jumala kummardamist.
ehete ja soenguga Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud SKULPTUUR KLASSIKALINE AJAJÄRK Klassikaline ajajärk: Kreeka klassikaline ajajärk (480-323 eKr) tähistab kunsti ja kultuuri õitseaega Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Inimkeha realistlikus ja samas idealiseeritud kujutamises jõuti täiuseni. Skulptoreid huvitas anatoomiline täpsus, kuid samas võis täiusliku keha kujutamiseks tegelikke proportsioone muuta. Kujude näod on rahulikud ja tõsised Sageli toetuvad skulptuurid keharaskusega ühele jalale, teine jalg on vabalt kõrval. Sellise asendi nimi on kontrapost SKULPTUUR HELLENISTLIK AJAJÄRK Hellenistlik ajajärk: Hellenistlik ajajärgul (323 - 27 eKr) levis kreeka kultuur Egiptusesse ja Lääne-Aasiasse ning
teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Kasutatud: http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo Väike Entsüklopeedia Pildid Jean Baptiste Simeon Chardin Rokokoo ajastu naine
näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras. ,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke. Oma populaarsuse on ta aga saavutanud suuresti ka kontrasti mõjul, milline oli kreeka skulptuur arhailisel ajastul ja kuidas see muutus ekspressiivseks ja liikuvaks inimeste kujutamises, nagu näha ,,Laokooni" grupis. 4 ibidem Kirjandus 1. Vaga, Voldemar. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999). 2. Britannica Academic Edition. Laocoön. [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#ref46 935] 04.01.2013 3. Dinsmoor, Anastasia. What is the Laocoön? [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] 04.01.2013
Põhikooli (IX kl.) õpilase ühe tunni õppematerjal: Valguse ja varju märkamine Johannes Vermeer´i kahte maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaesiselt ja kätelt. Foto 1
aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad olid ta natüürmordid. Erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Antonie Watteau Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil.
Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) - Tema maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, samas mitte vulgaarsed ega toored. Kuulsad muusikud rokokoo stiilis Jean Philippe Rameau Louis-Claude Daquin 5 ROKOKOO Romantiline Inglise park Teemajake Sanssouci lossipargis Rokokoo mööbel Rokokoo stiilis naine
Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse, nende miimika tabamises ja loomuliku elurõõmu kujutamises. 2
Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Erinevusi on inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid sõnum on ühesugune. Ainus oluline erinevus oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, aga Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu. 6. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks sai 10. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena. Mõned metroojaamad meenutavad barokk-kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist.
Arhailine naeratus. Edasiminek aga seisneb kujude vabas, ilma toeta seismises, ka käed pole vastu külgi surutud, vaid ripuvad vabalt. Tehniliselt kasutati ka materjali liitmist, alati polnud kujud tahutud ühest suurest kiviplokist. Arhailisest ajajärgust on enim alasti noormeeste ja maani riietes naiste kujud. Sel ajajärgul sai alguse ka suuremõõduliste pronksskulptuuride valmistamine. 5. saj e.m.a toimus murrang Kreeka skulptuuris. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus, kujudest kadus jäikus. Esile kerkis looduslähedane laad, lahendati nn. kontraposti probleem. Kujud ei seisnud enam vaid sõjaväelalsikus valveseisangus, vaid võisid ka nõjatuda rohkem ühele jalale või olla keerukates poosides. Inimkeha erinevates poosides kujutamine nõudis kunstnikelt mitmete probleemide lahendamist. Skulptorid mõõtsid inimkeha, uurisid lihaste pingestatust erinevates poosides. Kuulsaim teos sellest ajast on Myroni ,,Kettaheitja" ,
Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest
Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbizoonlased aegamööda tunnustust. Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814- 1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree
maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. . Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ANTOINE WATTEAU (1684-1721) 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. Tema joonistus oli kõrgetasemeline oma piltidel esinevate figuuride ja maastiku maalimisel oli ta alati kasutanud looduse järgi tehtud joonistusi.
Suurim gooti kirik ehitati Milanosse. Skultpuur. Ülesanne oli rahvast usuliselr harida ja kasvatada. Rahvas oli kirjaoskamatu, sp pidi skulptuur olema jutustav ja ilmekas, andma edasi eisu. Anatoomiline õigsus oli teisejärguline. Romaani skulptuur kohmakas. Nagu Mesopotaamias, kujutati ebaloomulikult habet ja juukseid. Kuid emotsioone andis hästi edasi, nt Kristuse kannatusi. Usuga seotud kõik. Gooti skulptuur Realismisuunaline areng, avaldub eelkõige nägude kujutamises. Mõnikord tehti kindlate isikute portreid. Figuurid olid pikemad ja saldeamad. Kõige tuntumad skulptuurid kuuluvad Prantsuse kõrggooti kirikutele. Romaani ja gooti maalikunst olid omavahel ühtsemad kui skulptuur. Keskaegsest maalikunstist annab hea ülevaate miniatuurmaal raamatuillustaratsioonid. Seinamaale vähe alles. Eriti uhkelt old maalitud raamatu esitähed, mis pidid andma vihje jutu sisule. Gooti ajal tekkis emsakordselt pärast vanaaega uuesti tahvelmaal
lugu.10"Dekameron"Ideeks armastus loos räägitakse milleks on inimene võimeline ja milliseks see tunne muudab. Teemadeks munkade liiderlikkus, kohtunike ära ostetavus, inimeste patud, nõrkused. Eraeluliste seikade kujutamine: armuiha, armukadedus, abielu rikkumised, petmised meeste ja naiste vahel. Loodus kui ülim väärikus. Ei ole kinni maise ja taevalikkuse võrdlusmomendi kujutamises. Segab ülimat poeetilist stiili rahuliku mahlaka keelega. õigustab maist armastust, kui ülimat inimpüüet. · NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond.
tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne.
· Väike formaat. Second level · Kunstnikud võistlesid Third level Fourth level esemete, rõivaste ja Fifth level mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. · Piltide aineks on mõni jutustus. Jan Steen. Ristsed. · Tihti oli see satiiriline või moraliseeriv, vahel ka peidetult pikantne. Peamised zanrid - Olustikumaal Click to edit Master text styles · Jan Vermeer van Delft Second level Third level (1632-1675)
Nt: indiaani keeles pole kahte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid tuulepuhumine. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seega kummalgi juhul on ettekujurus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. N2: eestlased ütlevad: "Ta sai koera käest hammustada", teistele rahvustele tundub see kummalisena, sest see kes hammustada sai, oli koera lõugade vahel, mitte käte vahel. Maailma kujutamises on ühisosa maailma keelte vahel kindlasti suurem sellest, mis neid eristab.
kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad. Natsionaalsotsialistide vaadete aluseks oli rassism ja sellele toetudes väideti, et moodne kunst on ,,rassiliselt alavääruslike inimeste eneseväljendus". Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt
sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Raamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui oma kolmandat last
Mille sünnipaigaks ta oli? Nad püüdsid funktsionistliku arhitektuuri ja disainiga liitunud abstraktse maalikunsti abil luua uut keskkonda,mis muudaks ka ühiskonna paremaks. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. 9.Kus tekkis konstruktivism 1920. aastal? Mida see sisaldas? Tekkis Venemaal, kuulsaim konstruktivist oli Vladimir Tatlin. Kunst ei tohtinud olla üksik näituse-või luksusese. Kunst pidi aktiivselt osalema esmete tootmises, miitingute kujutamises ja konstruktivistlikes momentides. 10. Kes oli funktsionalistliku arhitektuuri rajajaks Prantsusmaal? Charles Edouard Jeanneret, kes sai kuulsaks Le Corbuseier´ nime all. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja, Pariisis elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. 11. Millise kunsti rajajateks olid Pariisi koolkonna kunstnikud? Milline põhimõte valitses kunstis? Mis oli tähtis?
sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese sisemaailm, tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid romantikud loodust, mida nad pidasid täiuslikuks Jumala kunstiks. Inimene oli nende arvates osa loodusest. Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu.Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti.Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism eestis.
omavad ning koos nendega moodustub üks täiuslik tervik, millele ei saa midagi lisada ega midagi ära võtta seda kahjustamata. Selle ajajärgu kujudel võrreldes arhailise ajastuga kujutatakse keerukamaid liigutusi, ka on kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust". Hakatakse kasutama ka kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. KLASSIKALINE ARHAILINE Hellenistlik kunst Vana-Kreeka kunsti perioodidest viimane- on väga mitmekesine. Seda sel põhjusel, et kui Makedoonia 4. Sajandi II poolel e.Kr. Kreeka linnriigid alistas, võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi ning Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäigu
"Õlleretk Schleusingenis", "Öö ja päev", "Seitse venda", "Margareta" "Seitse venda" (1870) kujutab 19. sajandi esimese poole külaolustikku, selle tegevus toimub Lõuna-Hämes. Teose peategelaseks on seitse Häme venda, kelle igapäevaelu kaudu avab kirjanik soome talupoja loomuse ja elulaadi ning külakogukonna suhted. Kirjaniku kõige suurem õnnestumine seisneb teose peategelaste seitsme venna karakterite ja loomuomase käitumise kujutamises. Vendade iseloomud on erinevad ja mitmetahulised. Neist kõige riiakamaid ja karmimaidki iseloomustab soe süda ja õiglane meel. Õiglustunne on see, mis aitab vendi ka ühiskonnaga kohanemisel. WILLIAM MAKEPEACE THACKERY (1811-1863) Sünd Indias, Calcutta jõuka koloniaalametniku perekonnas. Pärast isa surma saadeti Inglismaale, pandi Charterhouse'i ülikooli. 1829. a läks Cambridge'i ülikooli õigusteadust õppima. Elas Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Weimaris
võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. saj klassitsism ja elektika. hooned kavandati hiiglaslikuna 7)nimeta eesti 2 tähtsamat kunstiõppeasutust. Tartu kunstikool pallas, tallinna riiklik kunstitööstuskool. 8)milliseid avangardistlikke mõjusid oskad vabariigiaegsete kunstnike juures leida? 9)kes oli selle aja silmapaistvaim graafik?Arno Brekker. 10) millistesse tüüpidesse võiks jagada 30
m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Skulptuur: 7.-5- saj e.m.a. Sirge ja tardunud seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid. Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron, Polykleitios ja Pheidias. Olulised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", reljeefid ja skulptuurid Parthenonis, erinevaid jumalaid kujutavad skulptuurid. Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see
Uurin ainult renessansi kunsti. · Töö ülesehitus Töö koosneb 3 peatükist. Lisatakse 3 pilti. 1. Antiik kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Maalikunsti tehnika kohta ei ole täit selgust, eelistatuim menetlus oli enkaustiline e. maalimine vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Väga levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud.Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste
erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. Kore 5. sajand e.m.a. 5. sajandi alguses toimus kreeka plastikas murrang. Selle sajandi esimest poolt võib nimetada arhailise stiili üleminekuks nn. klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Järjest rohkem loodi vabalt seisvaid figuure. Kadus ka tinglikkus, mis oli iseloomulik idamaade ja osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine. Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend, kuid see valitses arhailise aja skulptuurides. 5. sajandi alguses hakkavad aga sündima
(nt pall) või pikk ja muutuva kujuga asi (nt köis) · Kui antakse valida sinise köie, kollase köie ja sinise kepi vahel, küsides, mis kuulub sinise köie juurde. Pakuvad navaho lapsed selleks kollast köit, seostades selle kuju järgi, kuid inglise lapsed valivad selleks sinise kepi, määratledes kokkusobivuse värvi järgi · Mõlemad lapsed saavad siinjuures aru nii kujudest kui ka värvidest Keel ja mõtlemine · Maailma kujutamises on ühisosa keelte vahel kindlasti suurem kui erinevused · Suuremad erinevused mõtlemises on tingitud pigem sellest, mis viisil keelt mõtlemiseks kasutatakse
revolutsioonisüdmused ja sõjalised võidud. Hoolimata erinevustest antropoloogias ja sõdurite mundrites, olid teoste sõnumid põhiliselt ühesugused. Peamised kangelased, eriti skultuuris, olid jõulised, üliarenenud muskulatuuriga, karmid ideaalkangelased. Teise maailmasõja ajal kujutati vaenlaseid kui poolloomalikke koletisi, enda sõjamehi kujutati aga õilsate kaitsjatena, et suurendada inimeste patriotismi. Ainus suurem erinevus Saksamaa ja Nõukogude Liidu kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli lubatud kujutada alasti inimkeha ning mõnikord võis teos olla isegi erootilise varjundiga, NSV Liidus, aga oli alasti keha kujutamine tabu. Kunst Saksamaal 20. sajandi algusel Saksamaal levinud ekspressionismi lõpetasid 1933. aastal võimu haaranud fasistid. Natsionaalsotsialistid väitsid, et moodne kunst on "rassiliselt alaväärtuslikele inimeste" eneseväljendus. Hea kunst sai olla ainult selline, mis riigijuhtide meelest aaria rassi väärikust ja mehemeelt tõstis
mõõdistatud kaardid kui praktilised moodused maapinna ja füüsilise geograafia esitamiseks. Need mõlemad muutused panevad küsimärgi alla tavakohase kaardistamise koos selle selektiivsuse, värvide, koodide, märkide ja esteetiliste tavadega. Näiteks riig ametlikud fotograafilised kaardid, mis on enamjaolt toodetud sõjaväe või riigiametnike poolt ja märgistatud vastavate riigisümbolitega, on harjumuspäraselt loodud riiki esindama. Kolmas oluline muutus ruumilises kujutamises on infotehnoloogia, mis on arenenud jõudsalt kolme viimase aastakümne jooksul. Infotehnoloogia on oluline abivahend, tänu millele jõuab otsitav teave meieni kiirelt, täpselt ning tõetruul kujul. Näiteks on juba praegu väga lihtne välja printida USGS'i topograafilist lehte, mille mõõtkava ja katvust on võimalik kohandada just enda vajaduste järgi saab muuta erinevad koordinaate ja muid andmeid. Tegemist oleks kui liikuva kaardiga. Sellist teenust
koerad. Kuidas keegi täpselt luuletust tunnetab ja omaks võtab, sõltub juba sellest, millised tajumisetundlad elu kellelegi kasvatanud on ja milline on lugeja enese suhe selle nii salapärase tundega nagu armastus. Luuletus kogumikust ,,Lõige", millel puudub pealkiri ning luuletus ,,Aeg" on mõlemad Kareva loomingud, kus armastust on kujutatud salapärasena. Peale nende kahe luuletuse kohtab salapärasust armastuse kujutamises ka Kareva luuletustes nagu ,,Tsurr armastus!" ja ,,Üle kuristiku," mis on mõlemad ilmunud kogumikust ,,Päevapildid" just nagu täna analüüsitud luuletus ,,Aeg". Kõik need luuletused on Doris Kareva esikkogust, mis tõttu seisneb armastuse salapära kujutamine selles, et armastust just kui veel kartakse ning ei saada aru veel täpselt, milline armastus tegelikult on ning mis ta endaga kaasa toob. Doris Kareva 2007. aastal ehk 29
pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. Peamised zanrid: portreemaal: FRANZ HALS Sidus portreed olustikulise tegevusega, oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal: Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. REMBRANDT Harmensz van RIJN Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulp ja anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, publik hakkas
annaabi.ee 
