Paleoliitikum (0)

PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg
*ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas)
Esimesed inimese eelkäijad - Tšaad - u 7 miljontit aastat tagasi
Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi
Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja.
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased).
Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid , metshobused jms) aga ka kiskjaid .
CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944)
LASCAUX ' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
ALTAMIRA koobas - maalingud u 15 - 10 000 aastat vanad - asub Põhja-Hispaanias. Sealt leiab nn ''Altamira makaronid '' - pikad lainelised jooned (ilmselt lihtsalt värvimäng), laes suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879 . a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud.
Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest.
Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast)
Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad.
Kunsti tekkimine:
Põhjuseid võib olla mitmeid:
MAAGIA- seotud religioosse maailmaga
viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust.
jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn.
TOTEMISM - usuti , et inimesed pärinevad loomast /linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud.
PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks.
MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid)