pärats uhke rääkida, kui palju ta lendas. Jõudes ukse juurde, pani ta plehku. 5. Võitja tehti kindlaks kiviviske ja vägikaikaveo järgi. 6. Sõrmuse kaotas Ilmaneitsi. Üheteistkümnes lugu 1. Ta hakkas laudu käsitsi viima, sest ei näinud paate. 2. Sorts tegi lauaveo raskemaks nõidudes Peipsi peale laineid. 3. Sorts varastas öösel mõõga ja pillas selle jõkke, kui üritas sealt üle hüpata. 4. Kalevipoeg jättis mõõga jõkke, kuna ta arvas, et on piisavalt tugev ka ilma selleta. 5. Kalevipoeg seadis mõõgale needuse, mis ütles, et ta lõikaks jalad alt sellel, kes teda on kandnud. 6. Kalevipoeg kohtus koduteel väikese mehikesega. Kahekümnes lugu 1. Kalevipoeg tahab jätta vara labalapsele ehk puhtast abielust sündinud lapsele. 2. Need sõdalased tulevad koju, kes on rivis keskel. 3. Sõtta mindi raudriietes rüütlidega ehk ordurüütlitega. 4
See mis kusagil kaugel põhjas toimus, oli Eurooplastel ähmane ettekujutus (info liikus hobustega, aeglaselt). Kroonika, mis anti välja Liivi sõja ajal. Esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles.
Maarja Magdaleenat. Kirikutega on seotud paljud legendid, mis sageli on üsna sarnased. Eks kirikute suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter
Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde
.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal
asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha
Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud. Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" Esmeralda; Quasimodo; Claude Frollo Shakespeare ,,Hamlet" Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida kes on kaks kuud varem surnud. Troonile on tõusnud vana kuninga endale kõige koledama kuninga või kuninganna
hoolde ja läks ise külla kassi jaoks piima otsima. Lisete läinud, pääses ka kassipoeg Jürka suurest peost minema ja hoolimata pingutustest ei õnnestunud Jürkal teda kätte saada. Lõpuks hakkas ta seina lõhkuma, et kassipoega kätte saada, kuid siis jõudis Lisete tagasi ja meelitas kassipoja piimaga peidust välja. Järgmisel päeval, kui Lisete parajasti kassipoega piimaga toitis ja Jürka seda pealt vaatas, tuli nende õuele Kaval-Ants või nagu Jürka ja Lisete teda tundsid - sulane. Kutsus Jürkat ja Lisetet Kaval-Antsu tallu, et loomadest rääkida. Seal paljastaski Kaval-Ants oma identiteedi ja ütles, et tegi seda ainult sellepärast, et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast
Lageda talu vastu. Samas oli ka Lauritsa vend Asmund valmis Metsa talu endale lunastama. Ühel päeval ütles Andres oma naisele, Ragnfridile, et Krisiina peab ikka Metsa talu ära nägema. Varahommikul hakkasid Kristiina ja Laurits reisiseltskonnaga minema. Teel lõunasse peatusid nad Hamaris, kus Kristiina tutvus vend Edvniga. Vend Edvin tutvustas Kristiinale ümbruskonda. Nad käisid veel pooleli olevas kirikus, kus vend Edvin pühapilte maalis. Kirik oli vapustavalt ilus, mitte midagi sellist, nagu neil Silis oli. Seal olid kõrged võlvid ja suured vitraazidega aknad. Vend Edvin jutustas Kristiinale mitmeid piiblipõhiseid jutte, kus peitusid säärased tarkused nagu ,,mitte keegi ega mitte miski ei saa meile halba teha, peale selle, mida me kardame või mida me armastame" ning ,,põrgutuli ei põleta, kui inimene ei igatse jaheduse järele, ja ta ei tunne valu, mida tekitavad usside nõelamised, kui ta ei tunne igatsust rahu järele
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest
Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused Suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks
- Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud - Andrese ja Krõõda vestlus: ,,Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?", ,,Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei midagi." (raamatu pealkiri, lk 142) - Aaseme Aadu soovitas Andresel Pearule ise peksa anda, aga Andres ei võtnud teda kuulda ega oma naist ka, tahtis siiski asja õiglaselt ja avalikult ajada, ei tahtnud Pearu pärast valelikuks muutuda - Lasi sauna-Madisel uut kraavi ehitama hakata, mis voolaks otse jõkke, et ei peaks enam naabriga kiskuma, Jussi abiga saadi järgmiseks sügiseks kraav valmis
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismus
Nad vaidlesid seal veel omavahel ja vahetasid oma arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid paremaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal ajal nad kuulsidki Karinit uksetaga lastega rääkivad ja ta tuli tuppa. V Karin tuli tuppa ja hakkas kohe oma isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse
Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest
Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga. Miina mõtted olid peale poole aasta juba nii sassis ja segamini, et korraleajamiseks enam lootust ei võinud olla.Pool aastat ja kaks kuud tagasi oli Miina käinud eidega teise kihelkonna kirikus, kus õpetaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast võttis. Kirik oli
Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha
Bronislawa võis tuberkuloosipisikuid sisse hingata siis, kui ta hoolitses oma sugulaste Przemyslawi eest, kes sellesse haigusesse suri. 1872 saadeti Bronislawa välismaale. Arstid uskusid, et kliimamuutus, värske õhk ja puhkus on parim ravim. Bronislawa sõitis koos oma vanima tütre Zosiaga kõigepealt Austria Alpidesse kuurorti ja seejärel Lõuna- Prantsusmaale Nice'i. Zosia käis Prantsuse koolis, kus tal läks väga hästi. Kahjuks ei muutunud Bronislawa tervis paremaks. Poolas tundsid teised lapsed emast ja õest kohutavalt puudust. Bronislawa õde Ludwika aitas neil majapidamises niipalju kui suutis. Asi läks veel halvemaks siis, kui nende isa kaotas 1873. Aastal kooli abijuhataja koha. Venelased polnud teda kunagi usaldanud. Nüüd pidid Sklodowskid kolima uude koju, mille Wladyslaw muutis Väikesest internaatkooliks. Just sinna tulid Bronislawa ja Zosia selle aasta sügisel tagasi. Ruumid olid ülerahvastatud, sest maja oli täis koolipoisse
Linda- Leemeti ema, üleliialdav, hooliv nagu vanemad ikka. Vanaisa (Tölp)- Kange, vaper, realistlik, hull, käsitöös osav, vana kuid äärmiselt tugeva rammu ja võitlus oskustega Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik Põhja Konn- Majesteetlik, hirmuäratav, hõõguv. Röks (Taaniel)- Tuulepüüdja Möigase poeg, kristlik, siiras, kastraat ja mitte Möigasele meeltmööda käitumsiega. Möigas- Karm, seikluslik, vana kool, sõbralik Jaakop, Andreas- Juhmid, eksiteel rumalaks saanud, võitlejat neis pole. 7. Põhisündmused, süzee Mehe kes teadis ussisõnu lugu algab lõpust, ehk kogu lugu räägitakse tagantjärge selle juhtumisest. Lugu algab metsast siis ühesõnaga kus peategelane Leemet tutvustab meid ussisõnadele ja nende väe demonstreerimiseks kutsub enda juurde põdra kuid teisel minna laseb. Siis hüppame aga aastakümneid tagasi Manivaldi matustele kelle põletus
kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama
Pooltargument: Kremer oli heategija, sest andis Tõnule vastu piimaäri, millest Tõnu oli unistanud ja Mari sai elada mugavat elu mõisas. Näide: Tõnu tegi kõrtsis kõigile välja näidates, et ta on nüüd rikas ja Mari käis linnas ning ostis omale ja lastele ilusaid riideid, mida ta enne ei saanud osta. Vastuargument: Kremer ei olnud heategija, sest ta lõhkus selle tehinguga Prillupi pere ära. Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest. d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik? Hinda asjaosaliste teguviisi moraali seisukohalt? Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik, kuna nad tahtsid vastu Mari tahtmist seda tehingut teha ning tehingu tulemusena vallandati eelmine piimamees Jaan, kes sai oma tööga hästi hakkama
talvel. Millal selle jutu tegevus toimus? Mis aastaajal? Mis ajal päeva jooksul? Miks sa nii arvad? Kus toimus meie jutu tegevus? Kes olid meie jutu tegelased? Mis meie jutus juhtus Ukuga? Alati pole jutus meile kõik ära öeldud. Peame ise natuke juurde mõtlema. Kuidas meie lugu lõppes? Mida lapsed tundsid, kui kodu poole läksid? Lõpetamine Milline on sinu arvates huvitav lugu?Mis Vahvad juhtumised, selles loos peaks olema, et seda oleks põnevad huvitav kuulata? tegevuspaigad, Aga missugune on igav jutt, mida ei taha huvitavad tegelased. kuulata? Miks ei saa mõnikord jutust aru? Võlurid, nõiad,
jõudis linna. Seal kohtus ta Martaga, kes kellega koos ta ootas paati. Marta ütles, et paat oli ikkagi tulnud ja tema naine ja laps olevat üle sõitnud. Taavi läks tööle vabrikusse ja seal haudus ta põgenemisplaani kevadeks. Kuid kevade jõudes tulid ka kontrollid ning Taavi ei pääsenud põgenema- ta võeti kinni. Temast prooviti informatsiooni kätte saada, pekstes, kuid kasutult. Seega pandi ta vangi mitmeks kuuks. Vahepeal oli sõda lõppenud ning hakati taas vange üle kuulama. Taavi oli jäänud nende kuudega nõrgaks ja kiduraks. Ning ainukest lootust sisendas talle vangikongides üks vana taat, kes andis oma toidu Taavile. Ülekuulamisel mõtles Taavi välja plaani ning põgenes. Otsides endale teised riided ja uue peakatte asus ta teele Piibu Eedi kodutallu, kus ta kohtas Piibu Eedit ennast. Temalt kuuldes, et tema naine ja poeg ei pääsenudki üle mere oli ta väga sokeeritud. Üheskoos Eedi ja Leonardiga asusid nad metsa varjule.
Puhvetis oli praegusel silmapilgul punahabe üksinda, ikka endiselt letil rõõtsakil, nagu võiks ta ainult nõnda oma piibu suitsu õieti maitsta. ,,Esimest korda meil?" küsis ta Indrekut nähes. ,,Esimest," vastas poiss sõnakehvalt, sest ta tõttas välja. ,,Kaugelt?" ,,Üsna kaugelt." ,,Talnamaalt?" ,,Sealt poolt jah." ,,Kooli?" ,,Selleks sai ikka tuldud." ,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse." ,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut huvitama. ,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad
Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama
(Laugus: 1960). Tänavuseks kevadkülviks lasi Stalingradi traktoritehas välja miljonenda traktori... 19. aprillil arutati Palamuse külanõukogus, kuidas on külviks valmistunud kolhoosi II brigaad (Õun: 1960). Maisi hakati külvama kampaania korras. NL peasekretär N. S. Hrustsov oli käinud Ameerikas 1959. aastal ja nägi seal rikkalikke maisipõlde. Kuna Ameerika on enamjaolt samal laiuskraadil kui NSV Liit, arvas ta, et maisikülvi saaks siingi teha. Majanduslik põhjus oli viljapuudus ja lisaks taheti Ameerikast parem olla. Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid. Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest. 1960
Marie Under elas aastatel 1883 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa
keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide,
11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
