INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega Huvitav, ekstsentriline Ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult kohmetu Pöörad vähe tähelepanu oma välimusele ja stiilile Loomulik, välisest muljest mitte huvitatud Seltskondlikult hooletu, loid, enesessetõmbunud Ootad, et sind esitletaks Neutraalne, tagasihoidlik Eemaelhoidev, kohmetu, tõrjuv, passiivne Jälgid ja hindad teisi, enne kui asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS D
Kui hääletab suur arv inimesi, on õige tulemuse saamise sanss peaaegu kindel. Näiteks kui valijaskonnas on 10 000 inimest ja igaühe puhul neist on õige vastuse saamine tõenäolisem kui vale vastuse saamine, annab enamuse otsus peaaegu kindlasti õige tulemuse. Condorcet' argument võib näida enam kui rahuldava vastulöögina Platonile. Kuid on oluline mõista, et argument töötab ainult kahel tingimusel. Esiteks peab keskmise indiviidi puhul olema õige vastuse saamise tõenäosus suurem kui vale vastuse oma (Condorcet ise oli selles osas väga pessimistlik, juhul kui tegu on suureulatusliku hääletusega). Teiseks peab iga indiviid olema motiveeritud hääletama vastavalt tema arusaamisele üldisest hüvest, mitte lähtuvalt konkreetsetest huvidest. Kui teine eeldus ei lähe läbi, oleme tagasi segaduse juures, mida eespool nimetasin segamotivatsiooniga hääletamiseks
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata. Siit jääb mulje, et
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.ekk.edu.ee süüd
hääletamisel võidab lihtsalt üks eriarvamus. Kui aga eelnimetatud ühendused on ikkagi olemas, suus tuleb nende hulka veelgi suurendada ning hoida neid omavahel tasakaalus – nii nagu tegid Solon, Numa ja Servius. Niisamuti kui loodus annab igale inimesele absoluutse võimu kõigi tema ihuliikmete üle, annab ühiskondlik leping riigile samasuguse võimu kõigi tema liikmete üle. Seda üldise tahte poolt juhitavat võimu nimetatakse suveräänsuseks. Oluline on esiteks selgesti eristada kodanike ja suverääni vastastikuseid õigusi ning teiseks kodanikel alamatena täita olevaid kohustusi neist loomulikest õigustest, mis kuuluvad neile kui inimestele. Kodanik võlgneb riigile suverääni esmese nõudmise peale kõik teened, mida ta iganes saab talle osutada. Kuid ka suverään ei või koormata alamaid ühegi ühiskonnale tarbetu nõudmisega. Üldine tahe (kui ta tahab tõesti üldine olla) pean olema üldine nii eesmärkide kui oma olemuse poolest
Ei kuula juttu lõpuni, segatakse teise jutule vahele. Kuidas võib stress tekkida nii rääkijal kui kuulajal? Ei täpsustata küsimuse sisu, puudub silm side(kogua eg ei peagi otsa jõllitama), ei olda ausad oma soovides, tunnetes. Keha keel räägib muud kui tegelik jutt. Üks räägib ,teine vaikib. 8. Lugenud läbi lk. 150 püüan ennast analüüsida enda suhtlemistakistusi. Selleks, et kliendiga hästi suhelda, pead temasse hästi suhtuma. Vahet ei ole kes ta on, ta on mulle kõige tähtsam, minu töö tegemisel. Klient on minu sissetulekute allikas, kõige õigem on alustada kliendiga juba tema sisenemisel( silm side). Kõige raskemateks klientideks minu jaoks on joobes kliendid. Nad on endist siis nii heal arvamuse, et ainult tema ja maailm. Kardan, et nad muutuvad agresiivseteks ja võivad nii mulle kui firmale moraalset ja materjaalset kahju tekitada. Olen siis nii pinges, et kõrvakuulmine kaob osaliselt st
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
järeldub et ta ei pea kõva tööd tegema. Uue LD seisukohas on see ,,ebatervislik" inimese jaoks kui ta saab midagi mitte midagi eest (something for nothing) · heaoluriik: piirab, ebatõhus, majanduslikult kahjulik, nõrgendab sotsiaalelu, palju poliitikat, pp7-12 Heaoluriik on uue liberaaldemokraatide arvates absoluutselt negatiivne, selle põhjusel et: 1. Heaoluriik piirab vabadust Uues liberaaldemokraadid toovad välja 5 aspekti kui heaoluriik piirab vabadust. Esiteks, valitsuse laienemise (expansion of government) tagajärjel vähenevad nii individuaalne vabadus kui ka individuaalne vastutus. Seega mida rohkem valitsust ehk riiki seda vähem vabadust. Teiseks, vabadus on ohus selle pärast et heaoluriigis valitseb ideaalse ühiskonna nägemine (vision of the ideal society). Probleem seisneb selles et kollektiivsete ja sotsiaalsete eesmärkidega ei ole võimalik ühisarusaamale ehk konsensusele jõuda; ei ole võimalik et kõik oleksid poolt
tüüp on „manipulation“. Siin inimene kasutab teiste inimeste nõrkusi, ei räägi otse, vaid püüab peita oma tõelisi kavatsusi ja mõtteid. Siia hulka võivad kuuluda täiesti erinevad inimesed – õpetajad või poliitikud, vanemad või ettevõtjad, sõbrad või vaenlased. Üldiselt, selleks inimeseks võb olla igaüks, kes oskab manipuleerida ja tahab kedagi oma kasuks kasutada. Aga igal juhul juhib see inimene, kellel on võim. Ning kui alluv ei täida selle inimese soove, siis temal võivad tekkida süümepiinad, hirm. Pealeselle ta võib kaotada oma mainet või saada mingeid sanktsioone. Üldjuhul, kõik need tagajärjed panevad inimesi tegutseda. Niikuinii, Lukes’i võimu käsitlus on natuke teistsugune. Ta arvab, et võim on võimalus luua või saada mingeid muutusi. Kuigi mõned arvavad, et seda ei ole piisav ning ma kuulun nende hulka ka. Muutuseid võib käsitleda paljudest erinevatest seisukohtadest. Muutuda võib nii ühiskonna, kui ka enda oma harjumusi
Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks. Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt
ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: Õlakehitused Pilkkontakti vältimine Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: Kahtlev kõnemaneer Segane eneseväljendus Enda ärakasutamise pakkumine Avaliku konflikti vältimine (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) On aga inimesi, kes sõltuvad teiste inimeste soovidest ja nõudmistest sedavõrd, et ei ole oma käitumises enam piisavalt iseseisvad. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist.
Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast pole olemas üht ja ainuõiget stiili. Kõige tähtsamad viis stiili on: 1. Vältimine Vältimise korral püütakse konfliktiga tegelemisest hoiduda. Sageli kasutatakse formaalseid õigustusi, näiteks: mina teen oma tööd ja see ei ole minu asi. Selle stiili puhul tõmbutakse eemale, ei tulda kohale, välditakse teemat, ollakse vait. Vältimise korral ei arvestata enda ega teise osapoole huvide ja eesmärkidega. 2. Kohanemise Kohanemise puhul ollakse väga tähelepanelik teise osapoole suhtes, ent oma eesmärki ei peeta silmas
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
-ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus). -lobitöö kontroll -ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia.
suuremat kunsti. Matkida iha, rõõmu ja õndsat rahuldust - seda oskust ei ole kõigile antud. * Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. * Ära valeta, siis pole vaja sõnu meeles pidada. * Mitte püstijäämine pole tähtis, vaid see, et suudad pärast iga kukkumist üles tõusta. * Ära maadle seaga! Te mõlemad määrite ennast ära, aga üksnes temal on lõbus * Loomulikult läheme põrgusse, aga esimese klassi piletiga * Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres *Iga inimese uksele koputab õnn vähemalt 1 korra,kuid vähesed oskavad ukse õigel ajal avada. * Vaata peeglisse, sealt saad kõige kiiremini teada kuidas sinusse suhtutakse.
Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; 7 b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine)." (Liias, R.) Erinevad arvamused ja huvid, kui nad välja öeldakse, neid kaalutakse ja nende üle diskuteeritakse, võivad viia täiesti uute arusaamade ja loominguliste lahendusteni. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Konstruktiivne tüli on suhteid hoidev, aitab kohaneda ning vastastikku kompromisse tehes üksteisest paremini aru saada nagu peale äikesevihma on õhk puhas ja värske.
-ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus). -lobitöö kontroll. -ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia.
ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: pilgu suund, pea asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ning sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Turuiidolid on inimeste ja ühiskonna seos, suhted ja ideed mis levivad koos suhtlusega. Siin suurt rolli mängib keel ja selle arusaamine, sageli segatud, mis muudab kõiki. Teatriiidoleid kirjeldavad teadmised mis me saame teooriatest, filosoofiast ja ideoloogiatest, ja mis me kasutame valesti. Kuid meie ei suuda nendega vaielda. 5. Descartese arvamuse järgi oli tarvis leida uue meetodi. See uus meetod sai neli reeglit. · Esiteks tuleb tõeks pidada ainult seda, mida on ise selgelt nähtud (mõistetud). Minu arvamus: Selleks et poleks põhjust pärast kahelda, tuleb uskuda ainult sellesse mida oled ise näinud ja tunnetanud, ainult seda võib pidada tõeliseks. Ei tasu uskuda teiste inimeste arvamusele. Näiteks geomeetria ülesanne lahendamisel uuri ise mis vigur see on, ära usu teistele, kes võivad sind segadusse panna.
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise ka
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas
Uuteks märksõnadeks paindlikkus ja olukorraga arvestamine. 90ndad õppiv organisatsioon. Keskkonna muutused tingivad muutused organisatsioonis. Ettevõtted mõtlevad juba ise proaktiivselt on uuenduselikud, et ei jääks ajale ja tehnoloogia arengule jalgu. Oluline on, et organisatsioon ise annaks ja looks võimalusi, et inimesed õpiksid ja et kommunikatsiooni kaudu õpetataks ka teisi. Isiklik meisterlikkus mida mina saaksin teha, et olla edukam. Mõttemudelid mõtlema kaasa ja suhtuma kriitiliselt. Kaitsemehhanismid, milled me ise oleme loonud. Piirangute teooria Igas süsteemis on piirang. Selle indikaatoriks on see, et ülesanded on täitmata. Majandusse tuleb pudelikaela termin. Juhi ülesanne on pudelikael tuvastada ja lahendada. Juhid peavad leppima sellega, et aeg-ajalt osa inimesi passivadki niisama jõude seni kuni pudelikael on lahendatud. 2. Loeng. Juhtimine muutuvas keskkonnas. Kodutööd kantakse ette (powerpont- ok aega 10 min).
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste suhtes Suurim
laske neil tegelda asjade töödega üle ega määrake kontrollimisega. võimatuid täheaegu. VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) ... sütitada nende entusiasmi ... nõudke neilt liiga palju ja ergutage neid suhtlema, detaile ega eeldage, et nad kõik asju uurima ja teistega läbi lubatu ka täidavad. rääkima. KUJUNDAJA (KU) ... olla salliv ja abivalmis, ... sundige neid tegema kui nende kärsitus isiklikke otsuseid ega pidage
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
-ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus). -lobitöö kontroll. -ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia.
parandada inimeste elu. Vaieldi selle üle, mis on uute teadmiste allikaks. Selles küsimuses tekkis kaks seisukohta: 1. Empirism pidas uute kogemuste allikaks kogemust. 2. Ratsionalism pidas uute kogemuste allikaks mõistust. Kerkis esile ka tõe probleem. Uusaja ratsionalism Rene Descartes (1596 1650) elegantne mees, peetakse ka geomeetria leiutajaks. Tema eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, millele on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, nagu 2 x 2 on 4 ja teiseks nad on üldkehtivad. Süstemaatilise kahtlemise meetod Kõiges, milles saab, tuleb kahelda. Ta ei kahtle teadmiste võimalikkuses, vaid senise teadmise kehtivuses. Ta ei ole skeptik (vaatleb ja uurib, aga jätab otsuse tegemata), vaid kahtlemine on talle abivahendiks, kahtlemine on vahend uute teadmiste leidmisel. Nõudis vabanemist autoriteetidest, sest läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks.
Teadmine peab olema põhjendatud, nö pime usk ei saa olla teadmine. Põhjenduseks võivad olla viited faktidele, aktsioomidele, definitsioonidele, reeglitele. Põhjendus peab olema korrektne-veatu. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum , kus pole kas tõesust või uskumust või õigustatust. Kas leidub juhtumist kus on tõesus, uskumus ja õigustatus, aga pole teadmist. Esiteks: väide, et teadmine on uskumuse üks liike, tähendab ühendada ühendamatut. Usk ja teadmine ju välistavad teineeist. Oletame, et keegi küsib, kas ma usun et 2+2=4 . vastata võiks muidugi, et ma ei usu-ma tean seda. Teiseks: isegi juhul, kui usk ja teadmine ei välista teineteist, on ikkagi täiesti mõeldav olukord, kus ma tean, kuid ei usu. Oletame, et ma võidan loteriiga miljon krooni. Ma ei suuda seda uskuda, kuid ometi tean et see on nii.
Üldine avalikkus kõik inimesed 2. Hääletav avalikkus valijad 3. Tähelepanelik avalikkus jälgivad infot 4. Aktiivne avalikkus osalevad arutelus Avaliku arvamuse funktsioonid: Sotsiaalsed: (ühiskonna tasandil) Demokraatliku otsustamise tagamine Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised: (isiku tasandil) Isoleerituse vältimine, side teistega Kaasosalisuse tunne ühiskonnas Manipuleerimisvõimalus Laastav mõju püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta Avaliku arvamuse poliitiline roll Avalikkussfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekivad kujutlused võimalikest valikutest Avalikkus kui riigivõimu testimise/reflektsiooni keskkond Avaliku arvamuse subjektid: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
