eraldi aega, vaid söödi töötades. Kui lapsed tegid midagi valesti, karistati neid füüsiliselt. Selline eluviis mõjus tugevalt nende närvisüsteemile ning oli ohtlik nende tervisele. Minu arvates oli lapstööjõu kasutamine tööstusliku pöörde üks kõige hullemaid asju. Leian, et selline asi ei ole normaalne ja see on ainult laste piinamine. Lapsel peab olema tore lapsepõlv, mida tal on hiljem hea meenutada. 19. sajandil toimus ka suur areng transpordis, eriti just raudtee areng. Raudteede ehitamine avardas inimeste liikumisvõimalusi ja see sai oluliseks osaks transpordisüsteemis, sest rongiga oli võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suurtes kogustes vajalikesse kohtadesse. Varem ei olnud see võimalik. Raudteede ümber tekkisid uued asulad ja tööstusettevõtted ning raudtee soodustas ka tööstuse arengut. Raudteede kõrval mängis olulist rolli ka veetranspordi areng. Toimus
KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige raskem oli p
uutega. Tööstuspöörde käigus toimus suur areng ka transpordis, sest tekkis vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut. Seoses auruveduri leiutamisega hakkas laialdaselt levima raudteede ehitus, mis omakorda aitasid kaasa maailmaturu kujunemisele. Puust laevad asendusid rauast laevadega , sest esimesed ei olnud enam turvalised ja piisavalt tugevad. Suured muutused toimusid ka bensiini- ja diiselmootori kasutuselevõtuga, peale mida leiutati ka esimene auto. Inimese jaoks tähendas transpordi areng palju uusi töökohti näiteks raudtee-ehituses või siis reisivõimalust erinevatesse maadesse. Ühiskonnas toimus aga ümberkihistumine, enamiku rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised kui kõige vaesemad, kes tööstuse arenedes omakorda kihistusid, sest tekkisid oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Kodanluse moodustasid haritlased. Kuna enamus inimesed olid kolinud linna, oli maarahvastik vähenenud. Linnade kiire
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstusrevolutsiooni, mis sai alguse 1760.-1780. aastail Inglismaal ja oli pöördepunktiks maailma ajaloos. Majanduses tähendas tööstuspööre üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline protsess side- ja liiklusvahendites, kudumis- ja ketrusmasinate leiutamine moodustasid tööstusrevolutsiooni tehnoloogilise külje. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ja kutsehariduse kiire kasv. Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna põllumajanduselt mindi üle masinatootmisele, ei vajatud põllumajanduses enam niipalju töökäsi kui varem. Tööstustöölise ameti pidid valima ka mitmed käsitöölised, kes ei suutnud konkureerida masinatega. Kuid üleminek ei olnud rahvale kerge. Enamusel puudu
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõime
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist senisest harjumuspärasest keskkonnast, kus inimene sai ise majandada. Samas puudusid elanikel ka vajalikud kogemused ja teadmised seo
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele
Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Eriti kiiresti kasvasid tööstuslinnad. 1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku, 1870. aastaks oli neid aga juba üle 100. Lisaks tekkisid industrialiseerimisega ka uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariat ja vabrikuomanikud. Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt. Tekkis ka töölisaristokraatia (oskustöölised). Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase. Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid ja ka tollane haritlaskond ehk intelligents. Tekkisid ka töölisliikumised, mis hakkasid tööliste õiguste eest seisma. Tänu sellele hakati reguleerima tööpäeva pikkust ja parandama töötingimusi. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaalt. Teistesse Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see enamasti alles 19. sajandil
palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal ajal lõhustatud tollibarjäärise ja sisepiiridega.) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes inglismaa tekstiilitööstuse eksport mitusada korda. TAGAJÄRJED(-) Käsitöölised jäid ilma tööta Kehvad töö- ja palgatingimused vabrikutes Sageli töötasid lapsed Linnastumine
2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed · Kiirenes ühiskonna areng · Jättis tööta käsitöölased, kes pidid · Kättesaadavaks said tarbekaubad nigela palga eest vabrikus töötama · Töölise elu-ja töötingimused tihti ka koos perega
Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. PUUVILL Tööstuslik pööre algas 1760. aasta paiku, mil Inglismaal töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. AURU JÕUD Lihtsaid aurumasinaid oli varemgi kasutatud vee väljapumpamiseks kaevandustest. Aastail 1764-1790 täiustas soti insener James Watt aurumasinat, nii et see kasutas kuumust efektiivsemalt ja suutis tööle panna teisi masinaid. 19. sajandi
laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. Transport Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750 1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne Euroopa riikides ja läbi kogu PõhjaAmeerika. 1870. aastaks oli enamik neist riikidest seadnud sisse raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud. George Stephenson demonstreeris esimest
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuutsid ühiskonda, o
masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi. Kuid samal ajal arenes ühiskond tänu masinatele kiiresti. Samuti suurendas masintootmine töö viljakust ja alandas kaupade hindu ning soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. Tööstusrevolutsioon: Tööstusrevolutsiooni ehk tööstusliku pöörde alguseks nimetatakse manufaktuurtootmise asendumist vabrikutega. Leiutati uusi ja erinevaid masinaid, mida hakati kasutama peaaegu kõige jaoks, mida varem olid teinud inimesed endi kätega. Kuid masinate ülalpidamine nõudis suuri kulutusi. Seega sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis, kui ühiskonnas oli selle jaoks piisavalt raha, kapitali ning tööjõudu. Kuna usuti, et uute leiutiste pealt võib tulevikus palju teenima hakata, siis panustati osaliselt ka nende väljatöötamisse. Masinate juurde oli vaja inimesi, kes masinatega töötasid
tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Saksamaa ühendamist ,tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine. 1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12. Loetle 1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused! 2. tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed! Positiivsed tulemused:
kvaliteediga turul kanda kinnitanud; liberaalne suhtumine lõi uuendusliku suhtumise) FR 1760 – 1860 (ei olnud nii liberaalne, rakendati nt kaitsetolle) GER/USA – 19. saj algus – 1850/1880 (et konkureerida odavamate UK/NL toodetega, seati sisse impordipiirangud) RU – 1820/1830 – 1930 (algas hiljem, sest Venemaal oli nõrk töölisklass) 33) Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis? Põhjenda! Tööstuspööre alguseks loetakse aega, kui tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene masin (Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas), ja lõpuks seda, kui enamik tööstustoodangust tuleb vabrikutest. 34) Maailma jõukeskused 1500. aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated? Hiina, Jaapan, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida. Hiina ja Euroopa taotlesid võimu toonases maailmas
Esimene raudteeliin 6 km, 1825.aasta Auto 19.sajandi teine pool, R.Diesel ja C.Benz. Liinibussid, veoautod 20.sajandi algus. Patarei A.Volta, 1800.aasta Elektrilamp T. A. Edison, 1879.aasta Röntgen 19.sajandi lõpul, W.Röntgen Elektriline telegraaf S.Morse, 1837.aasta Telefon 1876.aasta, G.Bell Kino 1895.aasta 1) Selgita mõiste industriaalühiskond. Industriaalühiskond on tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. 2) Millal ja kuhu ehitati esimesed raudteed? Inglismaale, 1825.aastal. 1830.aastatel algas raudteevõrgu rajamine paljudes Euroopa riikides. 3) Millised olulised muutused toimusid transpordis? Peale raudteede ehitamise edendati ka veetransporti, laevade abil saadi ühendust pea terve maailmaga. Leiutati auto, liinibussid ja veoautod. Katsetati ka esimesi lennukeid. 4) Mil viisil kasutati elektrit? Kõigepealt leiutati patarei, elektrigeneraator ning elektrimootor, samuti ka elektrijuhtmed
Majandus on läinud palju keerulisemaks, sest erinevad teadusharud on nii palju edasi arenenud ning majandust mõjutavad ka paljud teised teadusharud (nt. psühholoogia, poliitika jne). Seetõttu ei ole võimalik Smithi dogmasid/teooriat võimalik kasutada tänapäeval, sest neid on liiga vähe. 25) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda! Moderniseerimisaja algus langeb kokku tööstuspöörde algusega. Madalmaade ja inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon. Tööstusperioodi lõpuks peetakse 1850. aastat, kui enamus tekstiilitööstusest oli üle viidud vabrikutesse. Masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud. 26) Maailma jõukeskused 1500. Aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated? Hiina, Jaapan, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida
Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis. Pilet nr. 8 1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid. 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud, vabanemisne mõisniku eestkoste alt. Pilet nr. 9 1. Kodusõda Inglismaal 17. sajandil, põhjused ja tagajärjed. 2. Vaimuelu Rootsi ajal Eesti aladel, usk, ülikool, gümnaasiumid, B. G. Forseliuse tegevus. Pilet nr. 10 1. Viini kongress. Muutused Euroopas 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine Eestis 19. sajandi keskil
Bridgewater’i kanal Erie kanal 1767 1829 Esimene kanal Suurbritannias oli 16 580 km pikkune Erie kanal avati km pikkune ja ühendas Worsley 1821. a. See ühendas New Yorki söekaevandust Mancheste-riga. Buffaloga ja tähistas uut etappi Tänapäeval kasutatakse seda kanalit Idarannikute sadamate ajaloos. puhkemajanduslikel eesmärkidel. Raudteede ajastu 19. sajandil • Esimene raudtee inimeste ja kaupade veoks ehitati 1801 Londoni lähedale. Rongi vedas hobune. • 1814 ehitas George Stephenson esimese auruveduri. • 1825. aastal alustas tööd maailma esimene raudtee, kus kasutati vedurit. • Esimene üldkasutatav raudtee ühendas Manchesterit Liverpooliga alates 1830. aastast (40 miili). • Mõni aasta hiljem avati esimesed raudteed Belgias, Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal. • 1838.a
Bridgewater’i kanal Erie kanal 1767 1829 Esimene kanal Suurbritannias oli 16 580 km pikkune Erie kanal avati km pikkune ja ühendas Worsley 1821. a. See ühendas New Yorki söekaevandust Mancheste-riga. Buffaloga ja tähistas uut etappi Tänapäeval kasutatakse seda kanalit Idarannikute sadamate ajaloos. puhkemajanduslikel eesmärkidel. Raudteede ajastu 19. sajandil • Esimene raudtee inimeste ja kaupade veoks ehitati 1801 Londoni lähedale. Rongi vedas hobune. • 1814 ehitas George Stephenson esimese auruveduri. • 1825. aastal alustas tööd maailma esimene raudtee, kus kasutati vedurit. • Esimene üldkasutatav raudtee ühendas Manchesterit Liverpooliga alates 1830. aastast (40 miili). • Mõni aasta hiljem avati esimesed raudteed Belgias, Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal. • 1838.a
nii maaeln. kui ka linnaelan.Tol ajalkodanlastelei Pidasid piiranguid (k.a tollid, maksud) protsessi 9) pidurdavateks Mänedzeride kihi areng (suurtootmisprotsessihulk) oln.polit.õigust."Kodan.rev" said nemaad kätte.suurenes teguriteks.Toetati vabakaubandust On seotud tööstuspöörde algusega.(kui tekkivad tööstus jaosakapitali tähtsus.(tegijad) Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit vabrikud,palju käsitöökojasid,palju manufaktuure) peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja Tööstuspöörde lõpp(suurem osa · Pärast varakapit
evolutsiooniõpetusega seletas Lamark organismide arengut 4. Avastati bakterid, kuid ei osatud neid algselt veel haiguste tekkimise ja levikuga seostada. · Meditsiin: 1. Pandi alus desifintseerimisele, kuna saadi aru, miks haavad hakkavad mädanema 2. Võeti kasutusele esimese steriliseeritud kummikindad 3. Avastati uued haigused, marutõbi ja tuberkoloos ning uuriti nende leviku põhjuseid. 4. Avastati röntgenkiired ning nende abil leiutati röntgenaparaat. · Leiutised: 1. telegraafivõti 2. Bell leiutas esimese telefoni 3. Edisson leiutas maailma esimese grammofoni 4. Esimene raadio 5. Lumiere leiutas esimese kinamatograafo Kunst: · Klassitsism: 18-19 sajand. Seda iseloomustab antiikaja kujutamise viis, viilkatus ja sambad, vähe kaunistusi, lihtsus ja selgus. Maale iseloomustab joon, siluett.
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas e
Preisi tee Üleminek kapitalismi(saksa idaosa üleminek kapitalismi). Erines Lääne-Euroopa arengust sellega et feodaalne süsteem Lääne-Euroopas lagunes Teemad 22 ja 23 on puudu Teema 24 Moderniseerimisaja üldiseloomustus Suurte maadeavastuste algus (1500), üleminekuaeg aeg, kus kujunesid välja institutsioonid ning elukorraldus, peale seda olid muutused, mida enne ei olnud, tööstuspöörde algus (Inglismaa, Madalmaad). Moderniseerimisperiood ehk tööstuspöörde ajajärk. 1) majandus struktuurid: Urbaniseerumise kõrgem tase Tööstustoodangu suurem osakaal Mehhaaniliste töövahendite laienev kasv 2) üldine tööviljakuse tõus, mille taga on inimtööjõu, kapitali ja maa produktiivsuse tõus 3) organisatsioonilised muutused, mis hakkasid üha rohkem sõltuma turumehhanismist. Laienes tööjõud, eraldus töölisklass. Tööstuspööre Inglismaal/Madalmaades sai alguse umbes 1750 aastal ja kestis umbes
Õpetajaid oli väga erinevatest ühiskonna klassidest. Nagu ka praegu Eestis oli ka romantismiajastul õpetajate sissetulek väike ja nad olid sunnitud tegema ka mingit lisatööd ning maakohtades tegelesid enda elatamiseks ka ise põllumajandusega. Romantismiajastu lõpuks oli pea kõikjal Euroopas tekkinud kooli kui institutsioon. Selles instutsioonis tegutsev õpetaja oli saanud erialase ettevalmistuse ning tema üle kehtis kohalike võimude kontroll ja järelvalve. Õpetaja elutingimused olid küll endiselt halvad, kuid olukord polnud enam nii ebakindel, kui varem. Mulle huvipakkuvad olid ka erinevad õpteamismeetodid, mis levisid romanitismiaja koolides. Üheks nendest oli vastastikkus õppe süsteem. Sees seisnes põhimõttes, et õpetajatelt otse said koolitust ainult parimad õpilased, kes peale seda pidid ise klassi ette astuma ja oma teadmised õpetajate järelvalve all ülejäänud rühmadeks jaotatud õpilastele edasi andma. Selle süsteemi
Lapseid oili kergem distiplineerida ja kontrollinda. Kui ütled lapsele tee seda ,ta seda ja teeb. Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile. Masinad aitasid põllumajanduses, tootmises, kaevanduses ja transpordis. Ja igatähes see tegi suurt mõju igapäevaelule. Masinad aitasid inimestele paljudes ja erinevates valdkondades. Tööstuslik pöörekujundas ümber kogu ühiskonna. Üheks oluiseks tuemiks oli transpordi kiire areng 19 sajandil: ehitati välja raudteed, rajati uusi kanaleid, veeteedel ilmusid aurikud, sajandi lõpu sai alguse autode tootmine, mis oli omakorda tohutu mõju inimeste elukorraldusele ja majandusele. Näiteks andis suuremahuline raudteede, vedurite, vagunite ja aurikute ehitus olulise tõuke raua- ja terasetööstuse arengule. Kõige kiiremini arenesid loodusteadused füüsika, keemia, bioloogia ja arstiteadus. Just neis valdkondades tehtud avastused edendasid kõige enam
välja 2 olulist seadust: 1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse; b) linnavalitsuse etteotsa valiti linnapea. c) kehtis varanduslik tsensus. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist? 1) Raudteed olid ühenduses ka välismaa linnadega; kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist, sai toorainet vedada. 2) Avardusid kaubanduse võimalused maailma turgudega, saabuvate transiitveoste tähtsus suurenes. 3) (Linnadesse tuli juurde uusi inimesi)
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid
sajandil. Kõige olulisemad tehnoloogilised arengud, mis globaliseerumist soodustasid, olid transpordi-ja sidevaldkonnas. Parandati kanalite läbilaskvust, teede kvaliteeti, rajati palju uusi. Võimaldasid vedada rohkem kaupa, liikuda kiiremini. Revolutsiooniliseks osutus aurujõu kasutuselevõtt raudteel ja laevanduses, Inglismaal algas raudteeajastu 1820 ja sealt liiguti edasi USAsse, sealt omakorda raudteede rajamisega tervesse maailma (Eestis 1870) – raudtee võimaldas haarata suuri alasid ja elavdada turgu. Arenes ka veetransport, Languedoci kanal (Atlandist Vahemerre), Suessi kanal, Panama kanal. 1880ndatest laevaliinid Inglismaalt USAsse. Aurulaeva tõttu langes kandmise hind ja suurenes maht. Auto kasutuselevõtt – 19.saj lõpp, võimaldas individuaalset liikumist. Õhutransport – vendade Wright’ide lennuk 1903, võimaldas läbida pikki vahemaid veel kiiremini, kuigi sobis väiksema koguse transpordiks.
romantism. Romantismi iseloomustab kõige rohkem julge ja vaba tunnete väljendamine. Romantismi mõjul tekkis ka historitsism - ehituskunsti suund, mis jäljendab ajaloolisi stiile. 26. Tööstuslik pööre Euroopas Seoses industrialiseerimise algusega 19. sajandi keskpaigas kujunes tähtsaimaks majandusharuks tööstus, mille alusel hakkasid ka muud tööstusharud kiiremini arenema ja põhjalikke muudatusi läbi viima. Industriaalühiskonna arengule aitas kaasa raudtee areng, samal ajal hakati laialdaselt kasutama ka elektrit ja ka sidepidamisvahendeid. Põllumajanduse tootlikkus suurenes oluliselt tänu kombainidele ja traktoritele, inimesed õppisid puu- ja köögivilju säilitama. Paljud inimesed kolisid linnadesse, kuhu rajati veevärk ning kanalisatsioon. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes ka suurriikide konkurents, tekkis imperialism e. suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. 27
ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore. Füüsika vallas oli tähtsamaks avastuseks elektri kasutuselevõtt, sest kasutatakse seda ju meie igapäevaelus ju väga laial tasandil. Leiutati esimene generaator, elektrielement, mis sai oma elektrienergia keemilisest reaktsioonist. Juba 19. saj ehitati esimene elektromagnet ja elektrimootor. 4 Hakati ka suurendama uurimistöid looduses, nimelt ei olnud varem loomade kohta kindlaid andmeid üles tähendatud, kuid 18 saj esimesel poolel hakati süstematiseerima ka looma- ja taimeriiki. Loomad ja taimed jaotati perekondadesse ning neile anti ladinakeelseid nimed
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
