sotsialistide PASOK-il ja konservatiivide Uuel Demokraatial oli 300-kohalises parlamendis kokku 236 häält. Säästumeetmete vastu hääletas 43 valitsuserakondade liiget, kes kõik heideti erakondade teatel parteidest välja. Kui pöörata tähelepanu sellele, et parlamendis on kokku 300 liiget, siis olles eelnevalt kuulnud räägitavad, et Eestis peaks riigikoguliikmeid vähem olema, arvan ma, et hetkel on Kreekas neid liigagi palju, kes kõik tahavad ju palka saada. Eeltingimusteks olid miinimumpalga 22-protsendiline langetamine (alla 25-aastastel noortel taheti palka langetada 32 protsenti), vallandamise hõlbustamine ning maksu- ja pensionireform. Pange tähele, et langetatakse miinimumpalka ja noortel koguni 32 protsenti. 2015 aasta seisuga on Kreeka miinimumpalk 683,76 eurot. Sellest 32 protsenti moodustab 218,8032 eurot ja kõige väiksemaks miinimumpalgaks teeb see 464,9568 eurot. Võrdluseks Eestiga on meie miinimumpalk 2015 aasta seisuga 390,00 eurot. Eestlastele ei tundu see kuigi
Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale, Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski lahkuvad, et välisriigis tööle minna ja teenida kõrgemat palka, et oleks võimalik paremini ära elada. Tooksin võrdluseks välja, et miinimumpalk Eestis on 390 eurot kuus, Hispaanias 757 eurot kuus aga näiteks Soomes sõltub miinimumpalk alast ja valdkonnast kus töötatakse. Kõigile üldist ja ühist miinimumpalga määra pole kehtestatud. Ometigi teenib Soomes ka koristajana töötav inimene rohkem, kui Eestis mõni koolitatud spetsialist. Aga kuidas elab keskmine noor inimene Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske
Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana.
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame j
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE..........
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad s
kuidas laps tekkis. Sotsiaaltoetuste tagamist tingivad koosseisud: a) Ebapiisav sissetulek vajaduse katmine vaesus, inimesel ei ole elamiseks vajalike vahendeid, fikseerime ära minimaalsed elamiseks vajalikud tingimused ja läbi selle koosseisu üritame need katta; tavaliselt fikseeritakse seaduses kindlad objektiivsed kriteeriumid/tunnused nt neto palk, leibkond nt, kui vastab tunnustele, siis saab raha; riik garanteerib eluruumi ja raha, et minimaalselt toituda b) Haigus sissetuleku asendamine ravisüsteemi kaudu kattakse kaotatud sissetulekut, kaetakse ka nt abivahendeid; mis moodi see hakkab liikuma või realiseeruma? meil ei ole olemas haiguslikuõiguse mõistet, ei ole mõistet mis on haigus ja kuidas
ESSEE " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüp
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja kohe ma näitangi
Tere päevast ka minu poolt! Enne kui esitlusega jätkan, räägin ka paar sõna endast. Mind viidi antud võimalusega esimest korda kurssi natuke üle kahe aasta tagasi. Käisin siis veel koolis ja kooli kõrvalt tööl nagu ikka. Kuid miski mulle selle juures ei meeldinud. Mingi hetk sain ma aru, et olen liikumas täpselt mööda seda sama rada, mööda mida käisid mu vanemad. Kool, ülikool , 40 aastat tööd ja pension. Ma lihtsalt ei näinud ennast 5 päeva nädalas kellegi teise unistusi täitmas, et siis 2 päeva puhata ja uuesti alustada. See ei ole see põhjus, miks me siia planeedile sündisime. Kui mulle esimest korda seda võimalust pakuti, ei olnud mul mingit kahtlust, kas hüpata paati või mitte. Kogu idee oli lihtsalt nii loogiline. Ja mis mulle selle juures kõige rohkem meeldis, et kui ma panustan siia oma ajast 1, 2 või 3 aastat, siis see sissetulek, mis ma endale üles ehitan seda mitte keegi mult ära võtta ei saa ehk passiivne sissetulek ja kohe ma näitangi
Selle suur pluss on ka see, et kui teha süsteem automaatseks, ei pane inimene seda isegi tähele. 50% klubi on John Templetoni poolt alustatud reegel, mille ka Roosaare on omale omaks võtnud ja soovitab kõigil sellega liituda. Klubi põhineb sellel, et iga kuu peaks kõrvale panema 50% oma sissetulekust. Selle viisi teeb nii eriliseks see, et see garanteerib rikkuse isegi siis, kui kõrvalepandud rahaga midagi teha ei oska. Teiseks sunnib see pingutama, sest kulutamiseks peab alati kaks korda rohkem teenima. Ja kolmandaks tekib ilmselt investeerimise vastu suur huvi, sest on raha, mida investeerida. Kuidas rohkem säästa ja vähem kulutada? Sageli on lihtsam õnnelik olla hoopis raha kulutamata. Näiteks ei nõua raha looduses matkamine, marjade korjamine, rattaga metsas sõitmine, meres ujumas käimine, lauamängude mängimine jne. Kui mõtteviis on õige ja me
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär.
väiksemaks kujuneb ka tema pension. Ning mõistagi kehtib ka vastupidine seos mida rohkem palk keskmist näitajat ületab, seda kopsakam saab olema tulevane pension. On selge, et 1998. aastal kasutusele võetud pensionivalem toob kaasa suured sissetulekuerinevused pensionäride seni üsna homogeenses rühmas. Mida aasta edasi, seda rohkem varasem palk pensioni suurust mõjutab ning seda enam süveneb pensionäride varanduslik kihistumine. Seda näitab ka statistika. (tabel 2) Tabel 2 Pensionärid aastatel 1996 kuni 2005 Eesti maakondade lõikes 1996 1998 2000 2003 2005 ..Tallinn 243,4 351,2 424,1 455,2 621,1 Ida-Viru maakond 257,4 351,2 392,9 450,2 696,9 Lääne maakond 250,9 318,4 428 459,4 569 Pärnu maakond 302,9 372,4 418,7 549,7 695,8 Rapla maakond 231,1 304,6 307,4 456 548,8
Tööajanormi, mis on hetkel 40 tundi seitsmepäevase perioodi jooksul, jätaksin ma samuti samaks, kuna vaid väga vähestes Euroopa riikides on see number veel väiksem. On ilmselge, et pikkade tööpäevade jooksul muutuvad inimesed vähemproduktiivsemaks, kuid tööajanormi vähendamise juures oleks mitu miinuspoolt. Esiteks mõjutaks see saadavat töötasu, mis muutuks eriti just väikeste palkade puhul veelgi väiksemaks. Kõige tugevamalt mõjutaks tööajanormi vähendamine miinimumpalga saajaid, kelle jaoks ei ole ehk niivõrd oluline näiteks 5 vähem tööl veedetud tundi nädalas, vaid hoopis nende tundide eest saadav väike, aga siiski abistav tasu. Lisaks ei ole kindel see, kas tööpäeva vähendamine näiteks tunni võrra, muudaks inimesed oluliselt produktiivsemaks. Ilmselt tuleks tuntav vahe sisse, kui tööpäeva pikkus oleks mõni tund, kuid selline spekulatsioon langeb juba utoopia kategooriasse. Seega kokkuvõttes
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem, kaalub F
sissetulekuga. Kuna aga asutakse Lõuna-Eestis, siis spetsialiseerutakse selle piirkonna vanuritel ja hoolekannet vajavatele isikutele. Antud piirkonnas on ligi 50 asutust, mis pakuvad Suvituse Hooldekodule sarnast teenust, kuid võimalike klientide arv ulatub paarikümne tuhande lähedale. Arvestades, et aasta aastalt potentsiaalsete klientide arv kasvab, siis on koht olemas turul uutele teenusepakkujatele. Klientideks on peamiselt 65 ja vanemad pensionärid, kes ei saa iseseisvalt toime tulla ja vajavad seega hooldamist ja valvet ööpäevaringselt. Ennekõike kõrgemate teenustasude tõttu oleme suunatud eakatele, kelle hoolduse eest tasuvad kõrgema sissetulekuga pereliikmed, kes tahavad et nende pere liige saaks oma vanaduspõlve veeta kvaliteetses, hoolivas kodu, kus tema heaolu on tähtis. Hind Hinna kujundamisel lähtutakse kulupõhisest hinnakujundusest. Võttes arvesse piiratud
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia, millele liitumine pole esialgu positiivset mõju avaldanud, on probleeme organiseeritud kuritegevusega ja korruptsiooniga, samuti on need riigid teistest liikmesriikidest oluliselt vaesemad (nt Bulgaaria miinimumpalk on 1435 krooni). Liikmeksvõtmine on pigem tekitanud taandarengu. Euroopa Komisjoni hiljutisest raportist selgub, et neis riikides puuduvad süüdimõistvad otsused kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades ning samuti teevad komisjoni murelikuks Bulgaarias toime pandud palgamõrvad. Kuigi Bulgaariale ja Rumeeniale määrati Euroopa Liiduga ühinemisel kindlad tähtajad, pole nende kohtusüsteemi reform viimase kuue kuu jooksul andnud mingeid tulemusi. Peamiselt teeb komisjonile muret
mugavam oma igapäeva ellu sobitada. Põlvasse ja Tartusse on juba kauge ja tülikas käia. Siin on mul võimalik ka koduvisiite teha, mis eristab mind suurtest salongidest. Tarvikud ja tooted saab spetsiaalsete kohvritega kaasa võtta ning transportida saab mind elukaaslane. Praegu on küll Roosisalongis pediküür-maniküür tööl, kuid tema käib vaid korra nädalas ja näo-kehahooldust, depilatsiooni ning jumestust üldse ei valda. Väga hädas on pediküüriga ka pensionärid ja vanad hooldekodus. Saan vajadusel ka nende juurde koju või hooldekodusse käia, sest paljud ise ei liigu. Ettevõtte omanikuks hakkan mina ise ja alguses pakun teenuseid üksinda. Roosisalongis rendin pinda maksumuses 40 eurot kuus. Kui tööd koguneb ja soovi on, plaanin maniküür- pediküüri lisaks tööle võtta. Edaspidi veel ka massööri oma meeskonda võtta. Varem ei ole ma ettevõtjana küll töötanud, kui nüüd olen läbinud ettevõtluskoolituse ning ise palju
Pilet I Võrdsus ja vaesus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti) *suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega . *absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina *elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist 2. Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks? Mida nendega mõõdetakse? (4p) Lorenzi kõver - kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede
mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia, millele liitumine pole esialgu positiivset mõju avaldanud, on probleeme organiseeritud kuritegevusega ja korruptsiooniga, samuti on need riigid teistest liikmesriikidest oluliselt vaesemad (nt Bulgaaria miinimumpalk on 1435 krooni). Liikmeksvõtmine on pigem tekitanud taandarengu. Euroopa Komisjoni hiljutisest raportist selgub, et neis riikides puuduvad süüdimõistvad otsused kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades ning samuti teevad komisjoni murelikuks Bulgaarias toime pandud palgamõrvad. Kuigi Bulgaariale ja Rumeeniale määrati Euroopa Liiduga ühinemisel kindlad tähtajad, pole nende kohtusüsteemi reform viimase kuue kuu jooksul andnud mingeid tulemusi. Peamiselt teeb
riigid (vm üksused) tegema koostööd ja loobuma isiklikust (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest. 48. Tõõjõud- On 15 aastased ja vanemad inimesed, kes on registreerinud töötuna. Tõõjõu hulka ei loeta neid inimesi, kes ei tööta ega otsi tööd. 49. töötud- Inimesed, üle 15 aastased, kes tahaksid töötada, aga ei suuda tööd leida. 50- Hõive- inimesed, kes töötavad. Protsendimäär elanikkonnast, kes töötavad. 51. Tööd mittesoovivad isikud. Pensionärid, lapsega kodus emad. 52. Töötuse määr töötud x 100% /tööjõud 53. Kui aktiivne elanikkond kasvab, mis juhtub töötusemääraga kasvab 54. Tõõjõu pakkumine Kui palk läheb madalamaks, siis nõudlus tööjõu järele suureneb. Madalam palk alandab tootmise omahinda ja ettevõtted saavad langetada toodete hinda. Hinna langus suurendab nõudlus ja see omakorda viib ettevõttete laienemiseni, mis tõttu ettevõtted laienevad ja värbavad siis uusi töötajaid 55
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? M
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Sellise palga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
omavahelist koordineerimist, info edastamist ja kontrollimist kas liigutakse samas suunas; 3. Planeerimine kui analüüsimine – planeerimisel analüüsitakse suurt infohulka organisatsioonisisese kui organisatsioonivälise olukorra kohta. Saadud tulemusi saab juhtkond kasutada strateegia koostamisel; 4. Planeerimine kui arendamine – planeerimise käigus esitatakse palju ebamugavaid küsimusi ja kaheldakse olemasoleva töökorralduse tõhususes, mis omakorda sunnib juhte rohkem mõtlema ja tegutsema. Personali planeerimisel vajalikud tegevused sõltuvad paljuski planeerimise ajasihist, eristatakse pikaajalist, keskpikka ja lühiajalist planeerimist (vt allolev tabel). Tabel 1. Ülesanne. Paigutage tabeli all kaldkirjas toodud tegurid vastavasse veergu (pikaajaline planeerimine, keskpikk planeerimine, lühiajaline planeerimine) Personali pikaajaline Personali keskpikk Personali lühiajaline
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama tükipalk makstakse sel juhul , kui ettevõte on huvitatud, et tööline teeks rohkem tööd. On töötulemustest sõltuv palk, mida makstakse tehtud tööde või toodanguhulga eest. Siin peab garanteerima kindlast miinimumpalga, mida makstakse ka väiksema tegeliku tulemuse eest. tulemuspalk eeldab ettevõtte arengut ja edukust tagavate ülesannete täitmist. See on juhifondist makstav lisatasu, mis põhineb individuaalselt püstitatud eesmärkidel, mitte igapäevasel töötulemusel. jõulupalk makstakse võimalusel kõikidele töötajatele, kes on töötanud ettevõttes terve aasta, seostatakse töötaja väärtusega, vastavalt põhipalgale ja tööl oldud ajale.
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
04.2004 määruses nr 94. Nimelt sätestab vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamise korra paragrahv 3 punkt 3, et Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse taotlejale ühekordselt ja makstakse välja koos 7 vanemahüvitisega. Vanemahüvitise esimene väljamakse tehakse aga pärast sünnituslehe lõppu, mis kestab 140 päeva. Praktikas tähendab see sageli seda, et ema, kelle tavapärane sissetulek ületab miinimumpalga saab sünnitushüvitist miinimumpalga järgi. Selle summaga, mis pärast maksude mahaarvamist teeb täna ligikaudu 1500 eurot, tuleb tal hakkama saada viis või kuus kuud, et siis saada see hüvitatud vahe koos vanemahüvitisega. Inimeste jaoks tekitab see sageli majanduslikult raske olukorra mitmeks kuuks. Seda aga just sel ajal, kui sageli on palju väljaminekuid ning tahaks keskenduda oma Imega koosolemisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
