Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvamusi, kõiges, tagamõte, narkootikumid, silmis, ilul, parajasti, hingelähedane, pakkuv, kole, hirmus, olend, jääma, ümbritsevast, kaos, teoksil, kogeb, asjana, pattu, kardab, hoolivus, tooma, paljudele, illegaalne, narkootikumidest, mõnu, iseloomule, blond, hindab, erilisust, konkurentsKui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt ning sellega seosnevaid tegureid. Üsna levinud väide on, et inimesed näevad ilu erinevalt ja sellele ei saa üldse vastu vaielda. Kõige pealt tuleks ära defineerida sõna ilu, et mõista, mida need inimesed siis erinevalt näevad. Ilu all mõistetakse tajutava objekti omadust või omaduste kombinatsiooni, mis tekitab meeldiva aistingu. Need objektid on siis vastavalt isikud, olendid, esemed, vaatepildid jne. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika. Esteetika ongi siis filosoofia har
et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus negatiivne. Seega piisab vaid ühest negatiivsest arvamusest, et seada ilu eksisteerimine küsimärgi alla. Kui ühe inimese arvamuse põhjal on mustad kassid ilusad ning teine inimene väidab vastupidist, siis kas mustad kassid on ilusad või mitte? Kindlasti on siin tegemist ka uskumuste ja uskumistega, kuna must kass on teada- tuntud halva õnne tooja. Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõningate arvamused küll mingil määral ühtivad, kuid täiesti ühest arvamust ja arusaama on raske leida. Arvan, et selline suhtumine on täiesti õigustatud, kuna iga inimene ongi unikaalne ja ainulaadne oma mõtlemiselt ja arvamustelt ning mitme vaatenurga teada saamine annab meile ettekujutuse üldisest arvamusest. Kuid kui puudub ühene arvamus ja arusaam ilust, siis mida peetakse iluks ja kas siis on
Kirjas LXXIV väidab, et targa inimese teod on enesega kooskõlas ja sobivuses. Ta on harjunud ning rahulik mõeldes enda surmale, sest see tuleb ju paratamatult, seetõttu ei suhtu ta traagiliselt ka teiste surma. Lähedaste surma taludes on tema hingeseisund sama, mis enda surma oodates, sest ta valitseb ennast ning näeb maailma üldisemalt. Mina arvan, et lähedase kaotus mõjutab ja masendab igat inimest, samas ei oska ma öelda, kas Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde. Kindlasti oleks mentaalselt kergem ning lihtsam minna eluga edasi, kuid arvan, et mitte midagi tunda ning ükskõikseks lähedase inimese kaotuse korral jääda pole võimalik. Seneca ei mõista hukka igasuguse kaasaelamise ning leina lapse kaotuse puhul, pigem väidab ta, et seda tuleb teha mõistusega, tasakaalukalt ning enesele kindlaks jäädes, mitte liiale minnes, ei tohi lasta segada sellel oma elu. 36
. ). Heliteos, kus pole helisid, siis kas ta ikka on heliteos? Ainult väline vorm, nagu konsterdisaalis ette kandmine, annab meile aimu heliteosest. Võimustaatus- kui pargis oleme 9 minutit vaikselt, ei pea me seda heliteoseks. Heliteoseks teeb selle asukoht- objektile antav teatav vaimustaatus, ta on teistele presenteeritud. 20 sajandil räägiti veel, et kunstiteos ei pea olema enam terviklik ja ilul pole standardit, mille puudumisel ilu võiks muutuda inetuks. Paljud kunstnikud ei tegelegi enam iluga, vaid millegi hoopis tähtsamaga. Enamikel juhul on tegemist poliitiliste või kunstiteoreetiliste sündmustega. Romantismist küsitakse, et mis teeb kunstiteose originaalseks ja kuidas seda saavutada? Originaalsust aetakse segamini unikaalsusega. Unikaalsus on kordumatus, mingisuguse empiirilise eseme omadus olla erinev kõikidest teistest empiirilistest esemestest
Ilu on subjektiivne Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle. Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva. Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja paluks igaühel nimetada omadusi, mis on ühe grupiliikme ju
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Ka Aristotel
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja toodud keha vormid ning jooned nagu oleks reaalsed inimesed betooniga üle valatud. M
Väga palju kujutati maalidel sõjasituatsioone, millest ei saanud kunstnikud ei üle ega ümber. Kui varem maaliti põhiliselt loodust ja oldi sellest mõjutatud, siis nüüd asendus see kunstniku tunnete väljendamisega ning püüeldi originaalsuse poole. Seepärast olenes nüüd kõik kunstnikust endast. Kui tema mõttemaailm otsis kõike koledat, siis väljendus see ka tema teostes. Selline oli näiteks Edgar Degas, keda kutsuti mürgiseks meheks, kuna ta otsis kõiges koledaid asju. Seda on näha näiteks tema maalis ,,Tantsutund.", kus ta maalis baleriine väga koleda nurga all. Kuid sellisele küsimusele on väga raske ühemeelset vastust leida, et kas kunst kaotas huvi ilu vastu, sest ilu peitub vaatajate silmades ja kunst ei peagi olema ilus. Keegi ei saa tõmmata selget piiri ilu ja koleduse vahel. Sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. On
Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing). Ilu sõltub objekti osade suurusest, suhtest, kuidas nad omavahel klappivad, nende koostööst. (objekt on terviklikult ilus, siis tema sümmeetrilised osakesed peavad ka ilusad olema). Harmoonia on peitud hinges, hing on püha/ jumalik -> hing on ilus, sellepäarst see, mis on lähim ja meeldib meie hingele, see on harmoonilime, see on ilus.
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamin
G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
jäid teose jooksul samaks, sest tema vananemine toimus tema enda portreel. Eespool mainisin Doriani puhast hinge ja südametunnistust. Need omadused tegid läbi suured muutused. Peale lord Henry õpetusi hakkas Dorian halvasti käituma ning linnas hakkasid tema kohta liikuma inetud kuulujutud, mis vastasid ehk tõele, kuna Dorian neid tagasi lükanud ei ole. Tema südametunnistusele laskub ka üks mõrv. Nimelt viha hoos tappis Dorian Basili, kuna süüdistas kõiges halvas toimunud enda portreed ning selle oli ju valmistanud Basili. Samuti mainitakse teoses mitu korda, et Doriani portree on kui tema südametunnistus, sest igakord kui Dorian tegi mingi patu, siis oli seda koheselt tema portreel näha. Teose lõpuks oli portree muutunud jubedaks, seega muutus järeldab, et Doriani südametunnistus oli muutunud mustaks, teisisõnu tema hing oli rikutud. Dorian ise oli rikutud. Kõigi nende muutustega ja õpetustega muutus ka Doriani suhtumine nii ellu kui
esindavad naise ikooni: moraalseid püüdlusi ühiskonnas ja teiselt poolt on pilt süütuse embleemist. http://hompi.sogang.ac.kr/anthony/Love.htm Trubaduurid esimestena hakkasid kirjutama luulet, kus mees alandab ennast naise ees, et ta armastab tugeva imetusega. Nendes luuletustes mees pakkub ennast nagu naise teenijana, elada tema pärast. Asi pole abielus, kuna sageli see naine on juba abielus. Siis kõik Euroopa riigid hakkasid kirjutama suhetest naise ja mehe vahel. Naise ilul oli selline võim, et see võis tuua mehele kas surma või elu, sõltuvalt naise vastusest (positiivne või negatiivne). Kõige hämmastavam on parodoksaalne terminoloogia; luuletaja nagu naudiks oma õnnetuse väljendamist. Armastus on nii suurepärane, et isegi kõik pettuused, mis tulevad sotsiaalsest ebavõrdlusest ja võimatus koos olla ei saa seda tunnet nõrgendada. Valu kasutatakse psühholoogilise relvana,et naine annaks mehele alla. Dante.
mitmesugused objektid. Nt ring või kolmnurk aga ka hoomamatud nähtused nagu ilu, õiglus või hüve. Siinse maailma elemendid või olendid või nähtused ehk näiva tegelikkuse elemendid on ideede ebatäiuslikud jäljendid või varjud. Selle ideede maailma ja näilise tegelikkuse maailma suhtest räägib Platoni koopa võrdpilt. Vt slaide. Ilus kuulub ideede sfääri ja on tabatav mõttetegevuse kaudu. Ilu ei ole tajutav meelte kaudu. Selle järgi saadakse ainult ebapuhtaid ja segaseid arvamusi. Platon rõhutab ilu ideedesfääri kuulumist. Ilusa idee vastuhelk on ainult kaunistes asjades. Kaunis võis olla ka hing või headus või hellus, tõde. Lõpuks sulab kõik ühte Platoni arvates. Loovad kunstnikud ja jäljendavad kunstnikud Platoni arvates. Esmakordne looja on loov kunstnik. Jäljendav kunstnik on see, kes selle loomingu vaatajani, kuulajani viib ja vaataja mällu üritab söövitada. Näiteks etleja või esitaja, rapsood, kes Homerose tükke ette kannab on
· Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas". Millised tõlgendused on sellega kooskõlas? · Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu · Mõeldud on ainult keha olemasolu · Mõeldud on ainult hinge olemasolu · Mõtlemine on millestki teadlik olemine · Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine · Mõtlemine on mõistetega opereerimine. Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad
Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud koguvad ainult fakte, oskamata nendega midagi peale hakata, ning ratsionalistid toetuvad vaid endas peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". *Hume tugines empirismile Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks."Inimene on valge leht". 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, ?Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine.
vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ÜKS KATSE SELETADA TEED Therress Teid on palju. Neil kõigil on oma iseloom. Nad algavad ja nad lõpevad. Kuid kus on ne algus ja lõpp, sellele küsimusele ei oska me alati vastata. Nagu ka küsimustele, millal valmis esimene tee ning kelle jalg seda teed esimesena puutus?
(KÜSIMUS: Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?) Antiigist alates kuni romantismiaja välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Ilul ja esteetikal Vanas-Kreekas polnud iseseisvat tähendust, see tulenes teistest kvaliteetidest, nagu vooruslikkus jms. Periklese valitsemise ajal oli kunst võimu teenistuses. Kujutamisviis arvestab vaataja perspektiiviga ning nõuab sealjuures visuaalse kunsti vaatamist teatavalt kauguselt, distantsilt. Delfi templi seintel on väljendatud nelja põhimõtet: 1) õigeim on ilusaim! 2) pea piiri! 3) põlga ülbust! 4) mitte midagi liiast! Kreeklaste müütilises maailmapildis valitsevad aga 2
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5
& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
,, Kas elu on ilus? ,, Kindlasti arutlevad paljud inimesed teemal, et kas elu on ilus?Ja tavaliselt on nii, et niipalju kui on erinevaid inimesi on erinevaid arvamusi, sama ka selle teema juures. Küsi mis inimese käest tahes, nad kõik oskavad natukenegi erinevalt vastata. Niisiis kui küsida inimese käest kas elu on ilus, siis vastatakse tavaliselt oma tujude põhjal. Kui inimesel on hea tuju siis ta vastab arvatavasti, et elul pole väga vigagi. Ent kui inimesel on tuju kehv või tema meelt masendavad paljud probleemid, siis ta kipub ikka vastuseks esitama küsimuse, et mis see elu üldse väärt on kui me koguaeg kannatama peame
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Zeus halastas neile,
Dekadents -19saj lõpul tekkis romantismi ja naturalismi segunemisel. Kujutab allakäiku, hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg, elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme
7.Millise romaani liigi alla paigutaksid loetud romaani. Ainestiku järgi . Seda võib lugeda kui armastusromaan kuna lugu räägub palju armastusest. Aga minu arust on see rohkem tragöödia, kuna peategelane on jõhker ja halastamatu. Kirjutamisviisi järgi. Psüholoogiline. Kuna see jutustab peategelase ja teiste hingeelust. Proosa Lühivormid Tuglase marginaalid. Kuidas mõtleb Tuglas inimesest. Tuglas motleb inimesest väga mitmepalgeliselt. Tema jaoks on inimene ilus, armas, kole ja hirmus. Ilus on kogu elu kui ilusalt teda elada. Sünd, elukäik kõik muu ja isegi surm. Kuid kole ja hirmus on inimeste juures nende ahnus. Teame ju et kõik sõjad ja rahutused tekivad üldjuhul ahnusest või siis lihtsalt inimesed on lollid ja see on Tuglase meelest inimeste juures kole ja hirmus. Viimases tekstis muidugi on kõik positiivne kuna kummardab inimesi kes hävitamise asemel hoopis ehitama või taastama hakkab. Tammsaare miniatuur. Sõnasta miniatuuri idee.
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................................................................................5 3.3 § 365...............................................................................................................................5 3.4 § 366........
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? T
tähtsate tegelastega, kuna siiski domineeris seisukoht, et inimkeha on patune ning pole midagi väärt ilma hingeta. Seevastu tema mõte, et ,,Ilu iseenesest ei ole kunsti eesmärk, aga on eduka kunsti paratamatus", võis täiesti paika pidada, sest kuna haritustase polnud kuigi hea ning ühiskonnas olid kas väga vaesed või väga rikkad inimesed, oli luksusesemete kasutamine üpris piiratud hulgale inimestele omane. See aga tähendas, et loodi parajasti vajalik ning tehti ese nii, et ta oleks vastupidav, aga ka ilus vaadata, kuna kasutati igasuguseid nikerdusi ning ornamente (juhul kui loojaks oli kunstimeelega inimene). Aquino Thomase seisukoha järgi aga polnud ilus isegi mitte kristallhaamer, kuna oma funktsiooni, vaatamata ilusale välimusele ning hinnalisele materjalile, ta ei täitnud. Seega, ese pidi olema esteetiliselt ilus, kuid samas ei tohtinud kaotada ta oma otstarvet, sest see oleks selle omakorda teinud inetuks
annaabi.ee 
