Viljandi 2014 Käesolevas essees on kirjeldatud ja arutletud 20. sajandil tekkinud kunstiliigist kubismist, selle tekkest ning arutletud pikemalt ühest kubismi loojast Pablo Picassost. Arutelu toetab Picasso üks kuulsamaid maale „Avignoni neiud“ (originaalis „Les Demoiselles d'Avignon“), mida on nimetatud kunstiajaloo üheks kaalukaimaks teoseks. See on üks kuulsamaid näiteid klassikalisest kunstist üleminek modernismile ja sealt omakorda ka kubismile. Modernism kunstis, kui uute kunstivoolude teke, sai alguse 20. sajandi alguspoolel, kui hakkas kaduma renessansile omane looduslähedane käsitlusviis. Taoline looduslähedus sai alguse natukene ennem vararenessanssi keskajal, saavutades oma haripunkti 19. sajandi lõpupoole. Näitena võib tuua Jean-Louis-Ernest Meissonie’i, kelle maalid olid äärmiselt värvilised ja detailsed, väga suurt tähelepanu oligi pandud just eelkõige looduse
mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Uudne võte- kollaa. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KUBISMI TUNTUIMAD ESINDAJAD Pablo Picasso (1881 1973) Hispaania päritolu ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks maalija, skulptor ja graafik e tase Kolmas tase Pani aluse kubismile ja oli Neljas tase üks kubismi pioneer Viies tase Kunsti teadmised tulid isalt 1896. aastal astus Picasso esimest korda kunstnikuna avalikkuse ette Teda peetakse neo
naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistlemata käsitlus) kui ebareaalsed (unenäolaadsed ilmed, viited primitiivsete rahvaste vormidele ja kujutamisviisidele). Ümarus naistes on asendunud teravate ja kandiliste joonte ning vormidega, mis viitab algavale kubismile Picasso loomingus. Picasso naisfiguurid seisavad vaateaknal justkui väga jõuliselt ja eneseteadlikult, pildi emotsionaalsuse loob aga pigem vorm ja värvikäsitlus kui naiste meeleolu (mis viitab eelkõige ükskõiksusele). Värving on külm, naiste nahavärvile vastandub külm vastandsinine, mis rõhutab jõulist ja dünaamilist meeleolu. Teos ei mõju rahulikuna, vaid pigem väljakutsuvana nagu tahaks naised Avignonist mingit ühist ideed väljendada ja vaatajale
ebatavalised vaatenurgad. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus ja kasutasid ära kaunist päikesevalgust Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile Claude Monet 1840-1926 Tema oli impressionismi rajaja ja peaesindaja. Mõned faktid tema kohta. Ta sündis katolikus peres aga mingi aeg tundis et ta ei usu jumalat ja ta sai ateistiks. Monet vihkas modernset kunsti. Talle ei meeldinud traditsionaalsed tehnikad. Talle meeldis kõige rohkem oma pere maalida. 30 aasta jooksul maalis Monet 250 õlimaali. Ühel hetkel proovis ta teha enesetappu, uputades end Seine'i joke, sest ta ei suutnud oma arveid maksta. Üks tema maal müüdi 2008
Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku. Üheks eesmärgiks on veel näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaz. Värvikäsitlus: värv on teisejärguline, sageli pruunid ja hallid toonid. Pablo Picasso on kubismile alusepanija ,,Avignoni neiud". Abstraktsionism-20.sajandil tekkinud kunstivool, milles ei kujutata midagi reaalset olemasolevat. Eesmärgiks on loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Väljendusvahenditeks on abstraktsed geomeetrilised ja vaba vorminguga kujundid ning värvid. Abstraktsel kujundil on mitmeid erinevaid suundi:ekpressiivne geomeetriline. Vassili Kandinskyt peetakse abstraktsionismi rajajaks. Maalid ,,valge joon" ja ,,Esimene abstraktne akvarell"
abstraktsionism. Ükski kunstivool ei püüelnud realismi poole pigem just proovis sellest võimalikult eemalduda. Värv kerkis esikohale kui meeleolu ning teose tunnetuse edasikandja. Geomeetriline abstraktsionism: Läbi geomeetriliste kujundite kujutati asju teostel. Neoplasitsism ja supermatism on sarnased eriti lihtsate geomeetriliste kujundite kasutamise tõttu. Neis mõlemas oli samuti väga limiteeritud värvikasutus. Konstruktivismile ja kubismile oli omapärane abstraktsetest vormidest eraldiseisvate objektide ülesehitamine. See kunstistiil vabastas kunstnikud natuuri järgimisest, kuid allutas nad uutele reeglitele, mis iga voolu puhul kehtisid ning mille järgi kunstnikud oma töid teostasid. Kuna põhiliselt teostati teoseid geomeetriliste kujunditega siis polnud niipalju mänguruumi.
teised kunstnikud, näiteks Edvard Munch.) o Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. o Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest (kunstinäitus "Tramvai V", 1915) oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega kubo-futurism, mis avaldub eriti natüürmortides. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. Edukas oli Vahtra graafikas, kus lõi kaks tuntud puulõigete mappi "Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924). Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane saatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas (Johannes Barbaruse luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924). Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust, kümnendi lõpul aga lähenemist realistlikule
seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel.
värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. Impressionismi tehnikad Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal.
jpg ''Le Guittara'' "Natüürmort puuvilja ja http://crfranke.files.wordpress.co mandoliiniga" http://www.ricci- m/2009/11/juan_gris-la-guitarra- art.net//img001/350.jpg 1918.jpg 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) 8 Rober Delaunay oli prantsuse maalija, kes tegeles kubismi, orfismi ja abstraktse kunstiga. Ta alustas abstraktsionismiga ja seejärel liikus kubismile üle. Delaunay'd huvitasid väga värvid ja seega hakkas ta arendama oma stiili, mille nimeks on orfism. Ta eksperimeteeris väga julge ja kireva koloriidiga ning mängis tooni ja sügavusega. Tema kuulsaimad teosed on ,,Eiffeli torn" (1910), ,, Champs de Mrs. La Tour rouge" (1911), ,,Pariis" (1913), ,,Päike, torn, lennuk: samaaegselt" (1913), ,,Jooksjad" (1926) ja ,,Rütm 579" (1934). http://www.enciclopedia.com.pt/i
Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12. Abstraktsionismi olemus. Riik. 13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??. 14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt . 4 Sümbolismi olemus ...........oli eelkõige kirjanduslik liikumine. Ei saa pidada kunstiliigiks vaid suunaks kunstis Kunstis: erilise temaatikaga, süzeega teosed.
(kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Tpicasso suhe Olivier'iga hakkas hääbuma kui ta 1911. aastal kohtas Picasso Eva Goueli. Ta armus silmapilkselt ja kolis temaga järgmisel aastal ühisesse korterisse. 1915. aasta detsembris suri noor naine tuberkoloosi. 1916-1925 Klassitsism Nii Picasso loomingus kui ka eraelus toimusid aastatel 1916-1925 olulised muutused. Vastukaaluks kubismile, mida ta alles äsja oli viljelnud, hakkas ta joonistama maale, mille jooned ja kontuurid muutusid tähtsaiks, volüümid ja kehavormid said täiesti uue tõlgenduse. 1917. aastal Itaalias armus ta kirglikult vene soolotantsijatari Olga Koklovasse, kellega ta 1918. aastal abiellus. Sel ajal tekkis Picasso loomingus esmakordselt side fotograafiaga. Reis Itaaliasse tähendas Picassole ka tutvumist klassikaliste muinasväärtustega, nagu Rooma, Napoli ja tuhasse mattunud Pompei
Arvukalt maalidel jäädvustas ta selle linnaosa tsirkuseartiste ja veiderajaid. Et neil piltidel valistsevad roosad toonid, tuntakse ajavahemikuu 1904-06 kui kunstniku roosat perioodi. Pariisi tutvus ta maalikunstnik George Braque`i ja galerii omaniku Ambroise Vollard`iga. Viimane ostis kõik 1906.aastal kõik Picasso roosa perioodi tööd. Seljatagune kindlastatud, võttis maalija 1907.aastal ette oma esimese eksperimendi. Ta maalis ,,Avignoni neiud". Maal ,,Avignoni neiud" pani aluse kubismile,mille Picasso arendas koos sõbra Geogre Braque`iga aastatel 1907-14 iseseisvaks kunstisuunaks, millega juhatas ühtlasi 20.sajandi kunsti uutele radadele. Tema tuntumad teosed: "Avigononi neiud", ,,Akrobaat ja noor arlekiin", ,,Kaks neiut rannal jooksmas", ,,Dora Maari portree", ,,Guernica". Geogre Braque 1882-1963 Tema elu: Geogre Braque (13. mai 1882 Argenteuil-sur-Seine, Prantsusmaa 31. august 1963 Pariis) oli prantsuse kunstnik, kubismi esindaja
lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva.
aastal · Esimesteks vilelejateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque · Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku · Motiivide lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. · Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. · Piltide juurde kleebiti ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollaazitehnikat. · Värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallidpruunid tumerohelised ja kahvatusinised kooslused.
· Teravad, kriiskavad värvid 1912 kolis futuristlik tuumik Pariisi sealt alates algab futurism BOCCIONI ,,Inimkeha dünamism" CARRA ,,Isamaaline pidustus", ,,Suplejad", ,,Anarhist Galli matused" BALLA ,,Koer keti otsas", ,,Viiuldaja käed" SEVERENI ,,Sinised tantsijannad", ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" Liikumise edasiandmiseks kaks võimalust: · Sama objekt mitmes erinevas asendis nt ,,Koer keti otsas" BALLA · Toetub kubismile o Geomeetrilised kujundid kriiskavavärvilised mosaiigid, piirjooned hägused, liikumist andsid edasi lained, ringid, jooned, abstraktsust kanti huvitava pealkirjaga, nt ,,Kihutav auto" Skulptuur BOCCIONI · Väljendati hoogsat liikumist · Väljavenitamine · Nt" kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Inimkeha liikuimises" Kirjanduses lühikesed laused, need kandsid endas just kui karjatust või hüüet Arhitektuur
Tõusev päike", "Moonipõld" ja "Udu Londonis" · EdouartManet - "Eine murul" ja "Olympia" · Auguste Renoir -"Looz", "Akt päikese käes", "Kiik" 5. Rodini tuntuim skulptuur on ,,Mõtleja". Ta skulptuurid on omapärased, sest ta loobus klassikalistest siledatest vormidest ning tegi krobelise ja varjundirohke pinnaga kujusid. 6. Cezanne üritas lähendada looduses olevaid vorme geomeetrilistele kujunditele. Ta looming pani aluse kubismile. 7. Gaughini looming on omapärane, sest ta kasutab intensiivseid värve ja tugevaid kontuure. Ta kujutab oma maalidel enamasti Tahiti põlisrahvast ning nende kombeid ja kultuuri. 8. Vincent van Gogh püüdis oma maalidel edasi anda meeleolu ja tundeid. Ta pani aluse postimpressionismile. (?) 9. Fovismi iseloomulikud jooned: · Värvid olid väga puhtad, neid ei segatud ja need asetsesid maalil suurte laikudena. · Maalid olid tasapinnalised ja mõjusid jõuliste ja metsikutena.
Postimpressionism (ld. post pärast) ei ole vool ega stiil, on pigem rahvusvaheline kunstiliikumine, tahe luua uut kunsti. Tänapäeva moodsa kunsti ajalugu algab postimpressionistidega. Postimpressionismi olulisemad esindajad panid aluse 20. saj. kunsti olulisematele arenguliinidele: Vincent van Gogh ekspressionistlikule suunale; Paul Gauguin monumentaalsele stilisatsioonile (süntetismile); Paul Cezanne geomeetrilisele vormianalüüsile, kubismile. Sümbolism oli kunsti- ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasid (tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati
a.maailmanäitusele Hispaania paviljoni välja valiti. Pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama. Picassot ei saa ainult kubistiks nimetada. Oma pika elu jooksul oli tal erinevaid loomeperioode, kus ta maalis klassitsistlikus, sürrealistlikus või kubistlikus laadis. Oma elu lõpuks oli Picassost saanud rahvusvaheline staar. Picasso suuremõõtmeline teos "Avignoni neiud" sai pöördepunktiks tema loomingus ja pani aluse kubismile. Maalil on kujutatud viis prostituuti, ning puuvilju nende ees laual. Picasso maal "Avignoni neiud" sai tema sõprade poolt sügava halvakspanu osaliseks, mistõttu see teos pea kümneks aastaks ateljeenurka seisma jäi. Šokeeris mitte see, et kujutatud oli väljakutsuvates poosides prostituute, vaid pigem see, kuidas neid oli kujutatud. Kuigi Picasso oli suurepärane joonistaja, oli ta sellel maalil korraga muutnud
väljendada liikumist. 1910 aasta manifestis nõuti maalikunstis loobumist nt aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult tervaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt. Kuulsad: Giacomo Balla (Koer keti otsas); Carlo Carra (Anarhist Galli matused); Umberto Boccioni ( Inimkeha dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni; arhitektuuris Sant'Elia (lennujaam ja raudteevaksal). Teine futurismi levikoht peale Itaalia oli Venemaa (ühiskonnal ja vaimuelul oli kõige rohkem ühist). Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning püüti ühendada Vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele
fragmente kõige erinevamatest reaalsustest maalis. Lamba pea, selle kontuurid loomas ruumi lüpsmisestseenile, majad ning inimesed peapeal seismas, proportsioonid seismas vastu kogemustele on seatud assotsiatiivsetele joontele ning kujutavad reaalsust mis asub nähtavast maailmast kaugemal, kujuteldavas maailmas, kus mälestustest saavad sümbolid. Sest kõik detailid maalis on võetud mälust. Kunstnik on end kubismile kasulikuks teinud, mis asetab suurt rõhku kindlale ilmele , et luua autonoomne maailm, mis põhineb vaid tema enda psühholoogial. ,,Pariisis oli mul viimaks ometi võimalik väljendada seda kulinaarset rõõmu, mida ma olin vahest Venemaal tundnud rõõmu mu lapsepõlvemälestustest Vitebskist," kirjutas Chagall. Mitte varem kui Pariisis leidis ta võimaluse avada oma sisemine maailm, oma õnn, oma igatsus lapsepõlve maailma järgi.
üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile lõuendipind ilma nähtavate pintslilöökideta). (Rööbiti impressionismiga uurisid uusi maalimisviise ka teised kunstnikud, näiteks Edvard Munch.) Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. KUBISM Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju
Picasso ,,Istuv naine", Braque ,,Portugallane". Skulptuuris Constantin Brancusi - objektide individuaalne väljanägemine, ,,Lind ruumis", Aleksander Arhipenko. Futurism: päritolumaa on Itaalia. Esimene futuristlik manifest oli 1909. aastal Pariisis, avaldas F. Marinetti. Tähtsamad esindajad on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Gino Severini. Kujutavas kunstis 2 teed: 1. ühel pildil kujutada sama objekti mitut asendit, objekt kujutatud enam-vähem realistlikult. 2. toetuti rohkem kubismile. See suund oli ka skulptuuris ja arhitektuuris. Ka Venemaal oli innukaid futuriste kubofuturism. Abstraktsionismi tekke ja levik: paljusid tolleaegseid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks. Abstr. rajajaks peetakse Vassili Kandinsky't. 1910. aastal maalis ta oma esimese abstraktse akvarelli. Tema ümber kujunes Saksamaal rühmitus ,,Sinine ratsanik", mis panigi aluse kunstivoolule. Prantsusmaal kujunes samal ajal konstruktiivne/geomeetriline abstr
kohustuseks kasutada võimalikult teravaid värvikombinatsioone, et mõjuda jõulisemalt kui seda andsid edasi senised värvid. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks valikut. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitmes erinevas asendis, pilti enam-vähem realistlikult väljendades. Sellist futuristliku teost võib ettekujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks. Teine võimalus toetus rohkem kubismile. Nähtav maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks, kuid ei ehitatud kokku tasakaalukalt nagu tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide liikumistunne oli palju sugestiivsem, kuid teisalt lähemal abstraktsele kunstile.
aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky poolt. Vassili Kandinsky piltidel kordunud sinise hobuse motiiv sai Der Blaue Reiteri sümboliks. Suprematism on 1913. aastal Venemaal tekkinud abstraktse maalikunsti suund. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. FUTURISM 1909 Itaalia, noorte algatus, uue ja vana kunsti kontrast, manifest, kriiskavad värvikombinatsioonid, ajastu dünaamika, liikumise kujutamine (toetudes kubismile või kujutada sama objekti järgnevaid asendeid) F.T.Marinetti: futurismi isa/ G.Balla „speed sound“ U.Boccioni(skulptor) Venemaal: kubofuturism, vastanduti Peterburi euroopalikusele, L.Popova „varahommik“ KUBISM 1907 NAIVISM 19.saj lõpp 20.saj algus primitiivne, lapselik suhtumine, loojateks hariduseta asjaarmastajad, Ei järgita perspektiivi-, anatoomia-, kompositsiooni- jm nõudeid (Henri Rousseau „unenägu,
dünaamikat, tuleb kujutada motiivi arengut ajas; tuli kasutada erksaid värvikombinatsioone (mõjuvad jõudsalt). Kõlavad plaanid olid valmis, kuid kunstini ei jõutud. Selleni jõuti alles 1918. aastal Pariisis (sest enamik on kolinud kunstipealinna, tutvunud uuenduslike kusntivooludega, leiavad sealt tuge ja saavad futurismiga tegeleda). Tähtsamateks esindajateks on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Giacomo Balla, Gino Severini. Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom.kujudega). Annavad töödele imelikud pealkirjad: Auto dünamism, Tulistav kahur, Trammivaguni mürin tungib tuppa, Soomusrong lahingus.
Inimene on tihti sünge ja karikatuurse ilmega, et edasi anda ühiskonna seisundit või indiviidi hingeelu. Tegeleti palju graafikaga, mis pidi samuti väljendama kirglikult inimeste tundeid. Maal: Ernst Ludwig Kirschner Karl Schmidt-Rottluff Emil Nolde Oskar Kokoschka Egon Schiele Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga mitmelt küljelt. Analüütiline kubism säilitas looduslike esemete põhibaasi, kuid nende valik oli äärmiselt piiratud (majad, puud, eriti natüürmordid). Vajalik oli eseme kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järjest väiksemaks. Peamiseks väljendusvahendiks olid pinnad jooned ja mahud. Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama
sõjast tingitud soki üleelamiseks. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Kuigi dada rikastas kunsti mitmete uute võtetega (nt ready-made) on dadaistide loomingus raske leida mingeid ühendavaid vormielemente. Dada ei seadnudki oma eesmärgiks uue kunsti loomist, dada eitas senist kunsti, irvitas selle üle, seejuures oli dadaistide viha suunatud mitte ainult klassikale, vaid ka moodsa kunsti vooludele ,eriti kubismile ja futurismile. Ometi oli rida dadaiste otseselt välja kasvanud futuristlikkust pinnasest. Dadaistide looming lähtus eelkõige kubistide ja futuristide pärandist, milles oli püütud arendada abstraktset laadi ja kollaazi. Nt Jean Arp, olles algselt vaimustuses Picasso ja Delauney töödest 1915 hävitas kõik vanad maalid ning alustas täiesti uue, abstraktselt geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas kollaazi, vahel aga saagis kujundi välja puust
Saj teise pooleni. Kubis mi ole mus: k õike kujutati ge o m e etriliste vor mide kaudu. Kubis mi aluseks sai C ézanne`i kuulus lause, et looduses p õhinevad kõik vor mid keral, koonusel ja silindril. Kubistid v õtsid ese m e justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või ini me st püüti kujutada sa maaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: a) Paul C ézanne ` kunst (ta suri 1906, 1907 oli Pariisis tema suur näitus) b) neegriskulptuur c ) naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: a) taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) b) perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline c ) vor mid on nurgelised, teravad d) koloriit on tagasihoidlik e elistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine. Teemad: portreed, natüür mordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente. Uudne v õte kollaaz. Se e on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide j ms kleepi mine.
Karin Lutsul(1904-1993) süvenes huvi värvi ja faktuuriefektide vastu. Eduard Ole(1898—1995) loobus geomeerilistest kompostioonidest ja hakkas kasutama piimja koloriidiga figuraalkompositsioone. Osadele kunstnikele, eriti noorematele imponeeris maastik. Adamson- Eric, Aleksander Vardi ja Kaarel Liimand. Lillemaaliga tegeles Kristjan Teder. Karl Pärsimägi matkis Matisse´i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust. Uusasjalikkus: Kubismile ja abstraktsionismile vastukaaluks taheti kunstis näha jälle äratuntavaid asju. Võrdlemisi vaba ümberkäimine vormi ja ruumiga, kuid mitte romantilise enesepaljastuse, vaid sotsiaal- ja inimesekriitika tegemise eesmärgil. Esindajad Wiiralt, Arkadio Laigo, Natalie Mei, Lydia Mei, Paul Müller, Art deco: nimi leiti alles 1960-ndate keskpaiku. Kõikehaarav dekoratiivne stiil. Võidutses 1925.a Pariisi dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitusel. 1
aastat. Roosa perioodi maalidest nt ,,Tüdruk pallil". Picasso Cezanneiliku perioodi maaliks peetakse tema üht tuntuimat ka kubismi kõige rohkem mõjutanud maali ,,Avignoni neiud", kus on ta mõjutatud ka neegriplastikast, tähelepanu väärivad just maali 2 parempoolset naist. Picasso peitis oma teost ning näitas seda ainult oma ateljees, seal nägi seda ka Braque, kes sattus selles vaimustusse. ,,Istuv naine" kubismile iseloomulik püüd kujutada objekti mitmest küljest. Braque tegeles natuke aega ka fovismiga, kuid seda kõigest 2 aastat. Hiljem pöördus ta kubismi poole ning tema tuntuimad tööd on ,,Majad Estaques", ,,Tütarlaps kitarriga", ,,Portugallane." Kubismi edasine areng: algset kubismi nimetati analüütiliseks kubismiks, kus objektid lõhuti väikesteks kuubitaolisteks tükkideks. Koloriit enamasti hallikas, põhiliselt kujutati maju, puid ja natüürmorte esemetena
vajaduste vahel. 1980ndad – Haacke jätkas kogu 1980ndate jooksul oma suuremõõtmelistes installatsioonides ja maalides laiaulatuslike uuringutega, mille sihtmärgiks olid korporatsioonid ja muuseumid. 1990 – Haacke vastuoluline maal: Sigaretiga Kauboi, mis pööras Picasso teose ‘’Mees kaabuga’’ (1912-1913) umber hoopis sigareti reklaamiks. See töö oli reakstsiooniks sellele, et Phillip Morrise ettevõtte sponsoreeris 1989-1990 MoMA Kubismile pühendatud näitust. 10. Louise (Josephine) Bourgeois (25. Detsember 1911 – 31. Mai 2010) Prantsuse-Ameerika kunstnik, tuntud oma suuremõõtmeliste skulptuuride ja installatsioonide poolest. Tegeles ka maalimise ja graafikaga. Teostes on tunda sürrealismi, feministlikku kunsti. Suhted isaga ei olnud kõige paremad, ta kasutas seda ära ka oma loomingus. Huvitus paljudest teemadest, neist põhilised on: 1)kodune elu ja perekond “Femme Maison” (1946-47)
annaabi.ee 
