Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga, 1812. aastal aga viidi ta üle teenistusse Mustale merele. kus määrti fregatt Minerva
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama, ta täpsustas ja joonistas hästi kaarte
jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. Varasem elukäik Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal, kui ta oli kümne aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.1797 1803 teenis ta mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803 1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt "Minerva" ja seejärel 1818
rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula tegi koos isa ja vennaga suure Soome-reisi.Koidula ja Almbergi kirjavahetus on säilinud ja raamatuna välja antud.See on vaimuinimeste kiriromaan.Soome-reisilt tagasi tulles kihlus ta justkui kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873.a asus noorpaar Kroonlinna,kuhu mees sai sõjaväearsti koha.Kroonlinn oli tol ajal Peterburi eeslinnaks.Koidula ei kohanenud seal,talle ei piisanud ainult pereelust ja lastest.Kogu tema abieluaegne luule on täis igatsust Eesti järele. 1873-1886,abiellumisest surmani,oli Kroonlinn Koidula kodu.Koidula ise sai kohe peale Kroonlinna saabumist aru,et tema mõistatuslikku süüd eesti rahva ees ei korva enam miski.Ta läks Kroonlinna kodu looma,lapsi sünnitama aga kõik see osutus kõrvaliseks
Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovits Kruzenstern ( ); 19. november 1770 Hagudi 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842). Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773 1837). 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani
Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks. Elukäik 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev ) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse
Adam Johann von Krusenstern oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral. Ta sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Eelkõige sai Krusenstern tuntuks enda
" ja "Mu isamaa on minu arm!". Laulupidu tekitas eestlastes tunde, otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile, olekski määratud üksnes luulele ja oma rahva teenimisele. Temaväärilist vallalist Eesti meest, kellega Koidula võinuks abielluda, lihtsalt ei olnud. 21.novembril 1871. aastal tehti avalikkusele teatavaks Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873. aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna, kuhu Michelson sai sõjaväearsti koha. 1874. aastal sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kelle nimeks pandi Hedvig. 1878. aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Oma viimastel eluaastatel põdes Koidula vähki. Ta suri 42-aastaselt, suvel 1886 ja maeti Kroonlinna. 1946. aastal toodi tema põrm kodumaale.
• Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus Looming • Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. • Kirjutas jutte, näidendeid, ajalehetekste, ka muusikat oma näidenditele. • Koidula on kirjutanud ligi 300 luuletust
mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni (1845-1905) kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis seal Lydial esimene laps Hans Voldemar kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Hiljem, 1882. aastal haigestus Koidula vähktõppe, millest sai ta võitu osava kirurgi Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on
seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik, tema loomingu seast leiab ka lastelaule. Samuti on ta meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul.
Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar
Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878
J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa!
proosatööd ja üle 300 luuletuse. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871.aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873.aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 2 Ärkamisaja tegevus
· Romantiline luuletaja · Tema algatusel sündis eesti rahvusteater ,,saarema onupoeg" oli ürituse peakorraldaja e hing · I algupärane näidend 1871.aastal esietendunud ,,säärane mulk e sada vakka tangusoola" mille moraal oli, et eestlasele on tähtis haridus · Tänu temale sai eestlasest teatrirahvas · Lõi särama I üldlaulupeo oma ,,isamaa on minu arm" ja ,,sind surmani ,, millest oli tehud laulud · Abiellus ja kolis kroonlinna · Suri 42.aastaselt, kus maeti kroonlinna ja hiljem toodi tema põrm kodumaale Tallinna · Täis pikk nimi Lydia Emilie Florentine Jannsen
Lydia Koidula Elulugu Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündis 24.detsemberil 1843 Vana-Vändras 11.august 1886 suri Kroonlinnas Lisanime ,,Koidula" sai Lydia ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobson 19. veebruaril 1873 abiellus Lydia lätlasest Eduard Michelsoniga Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes"
1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled". Teine kogu ,,Emajõe ööbik",mis ilmus 1867.aastal , pani aluse Koidula tuntusele
1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled". Teine kogu ,,Emajõe ööbik",mis ilmus 1867.aastal , pani aluse Koidula tuntusele
Koidula tundis ergast 2 huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. 1860. a-te teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. 1873.a. abiellus L.Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga ja asus mehega Kroonlinna elama,kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga,vaid ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis tihti Eestis. [3 lk.211] Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876
asutamiseni. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kui Härma asus Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Elu hilisemal perioodil elustas ta omanimelise segakoori taas, mis muutus Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Isa, kas lubad? Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?" Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10. aprillil 1850 aastal. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig.1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Looming Koidula loomingus kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled
sai ,,Hälli ääres''. 1882 haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Siis otsustas Koidula leida oma lastele kasvataja, kes nende eest peale Koidula surma hoolt kannab. Koidula surigi 11.augustil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.
1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupoeg". Võib öelda, et eesti teater sündis Koidula eestvõttel. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869. 1873. aastal abiellus Koidula saksastunud lätlase Eduard Michelsoniga, kes sai sõjaväearsti koha Kroonlinnas. Lahkumine Eestist mõjus Koidulale rusuvalt, ta püüdis seal ühiskondlikku tegevust jätkata, kuid pere eest hoolitsemine nõudis samuti aega. Kroonlinna. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda, tütar Anna Emilie. 1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas.
Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa ja perekond kaotas oma mõlemad , ning kolis algul Kuressaarde , hiljem aga Antsla lähedale Vaabina mõisa . Mõned aastad hiljem asus Fabian Gottlieb õppima Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse , kus tema nimi venepärastati Faddei Faddejevits Bellinsgauzen'iks . Ta õppis seal peaainetena ka moraalifilosoofiat , õigusteadust ja itaalia ning ladina keelt . Põhjalikumalt käsitleti veel matemaatikat ning mereteadust . Noorel Bellingshausenil oli tahtejõudu ja pädevust , ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja merereiside kirjeldusi ning omandas huvi geograafia vastu kogu eluks . Bellingshauseni esimene reis
Pärnusaksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga. Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar.Luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus ta töötas isa abilisena. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965. Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Teosed ja looming Koidula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus,
1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Koidula oli ärksa loomuga: ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene
aastal Prnu saksa krgema ttarlastekooli. Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub Prnus. "Vanemuise" seltsis oma nidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Srane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.
Seejärel aitas ta isal toimetada ,,Eesti Postimeest". Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Lydia Koidula suri 1886.aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Lydia Koidula oli oma aja suurkuju, romantiline isamaalaulik
aastate teisel poolel kujunes Koidulast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja Eesti luules. Ta tõusis silmapaistvale kohale kujunevas Eesti kultuurielus tänu hoogsele osavõtule "Vanemuise" seltsi tegevustest, pidev luuletuste ja juttudega esinemine, kirjavahetus Soome ja Saksa literaatidega. 1873. aastal abiellus Lydia Koidula Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga (1845-1907) ning asus koos mehega elama Kroonlinna. Kuid ka Venemaal elades ei kaotanud ta sidet kodumaaga. Ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis sageli Eestis. Kuid kestev eemalolek kodumaistest oludest ning ühekülgne informatsioon omastelt muutsid oluliselt Koidula väljavaateid ning mõtteviisi. Koidula tervis halvenes äkitselt 1882. aastal. Oma viimased eluaastad veetis ta võideldes vähktõvega. 11.augustil (30. 07.) 1886. aastal ta suri. Kirjanik maeti Kroonlinna, kuid tema 60.
Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. Miina Härma oli Tartu Helikunsti Seltsi esimees ja "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetajaKuigi vahepeal oli Tartu muusikaelu kiiresti arenenud, polnud ikka võimalik leida rahuldavat töökohta, sest sõja tõttu puudusid õpilased. Alles 1917. aastast sai ta muusikaõpetaja
* Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luuletusi, mida avaldas peamiselt "Eesti Postimehes". 1874 sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans- Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu "Waino-Lilled"
koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Koidula isa Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena.
Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867). Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luuletusi, mida avaldas peamiselt "Eesti Postimehes". Lydia Koidula suri 43 aastasena 1. aug 1986 vähki. tema põrm maeti Kroonlinna, 1946 korraldati selle ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa.
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube
a sooritas ta Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Pärast seda hakkas ta aitama isa ajalehe "Perno Postimees" juures. Oma kirjanikunime "Koidula" sai ta kirjaniku Carl Robert Jakobsoni käest, kestema kirjutusi avaldas. Sageli hüütaksegi teda "koidulaulikuks." 1873. aastal kolisid Koidulad Tartusse Tiigi tänavale elama. Koidula abiellus samal aastal Tartus lätlase Eduard Michelsoniga, kes oli erialalt sõjaväe- ja naistearst. Seejärel asus ta koos mehega Kroonlinna elama, kuhu mees oli saanud sõjaväearsti koha. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kes elas vaid nelja-aastaseks, kuna suri leetritesse. Kahe aasta pärast sündis Lydial Tallinnas tütar, kellele pandi nimeks Hedvig.Hedda, kes suri 1941. aastal. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega Breslaus, Strasbourg`is ja Viinis. 1878. aastal tuli Viinis ilmake ka teine tütar, kes sai nimeks Anna ning kes suri 1965. aastal. 1884. aastal sündis tal veel üks poeg
1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga reisinud Saksamaale, (oma tütre Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. 1882 aastal haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie
oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert – selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. M in a Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Kahjuks võimaldasid sealsed orelid üpris piiratud repertuaari. Repertuaari korduvust ongi Miina Härma puhul kõige rohkem kritiseeritud.
ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Kasutatud kirjandus: http://miksike.com/documents/main/referaadid/koidu la_maili.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/2teem a/kirjandus/lydia_koidula.htm
kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Kuigi esimesed kirjanduslikud katsetused on pärit ajast kui Koidula veel Pärnus elas, siis rohkem hakkas ta luuletuste kirjutamisele aega pühendama Tartus elades. 1873. aastal abiellus Koidula sõjaväearsti Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidulal ja Michelsonil oli 3 last, Hans Voldemar, Hedvig ja Anna. Hans Voldemar sündis 1874. aastal, kuid suri nelja aasta pärast leetrite tõttu. Esimese tütre Hedvigi sünnitas Lydia Koidula 1876. aastal Tallinnas ning teine tütar Anna sündis 1878. aastal Viinis. Lydia Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. aastal toodi luuletaja põrm Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule.
perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal.. Alles 1894. aastal, mil toimus viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias . Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis 3 (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. 9. veebruaril 1939 sai ta esimese naisena Tartu Ülikooli audoktori kraadi
2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig. Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa. Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal Anna läheb Itaaliasse Firenzesse. Tema surmast pole midagi teada. Neljas laps Max sureb nurisünnitusel. Kui Koidula isa Jannsen saab halvatuse läheb ta oma poja Eugeni juurde elama
aastat hiljem tema õde. Koidula sai vähktõvest jagu. ▪ Uueks löögiks tema tervisele oli emakssaamine 1884 kui sündis ja suri tema poeg Max. ▪ Sellel järgnes õnnetus, kui Koidula keldriluugist läbi kukkus ja palgist kinni haarates rebenes tema operatsioonist jäänud värske haav. Koidula viimased aastad ▪ 1885 viibis Koidula ravil Saaremaal.Nad elasid koos lastega haigla lähedal. ▪ Kui Koidula hakkas paremini tundma, mindi heade lootustega tagasi Kroonlinna, kuid seal avastati Koidulal uuesti vähikolded. ▪ Koidula suri 11. august 1886 ja matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. ▪ Koidula ümbermatmine toimus 1949. Peale surma ▪ Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski oli täis sooje järelhüüdeid. ▪ Kui kogu pärandus jõudsi Koidula tütre Hedwig-i kätte, leidis ta sealt palju Koidula käsikirju, millest kokku sai üks Koidularaamatukogu. Koidula ausammas Pärnus
Adam Johann von Krusenstern - 19. november 1770 Hagudi mõis 24. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse.
11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule. · Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. · Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed · Raamatud · Luuletusi · 1866 "Vainolilled"
jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid: Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungemburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas polk on Addinali mõisas Kunda raudtee juures. Laidoner 13. jaanuaril 1919 käis "Lennuk" Narva jõesuus luurel, kus püüdis lõksu puksiirlaeva "Narova" mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid Riigiküla suurtükipatarei, Hungemburgis oleva 50
Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku teatri üks asutajaid. Peale abiellumist kolis Koidula Kroonlinna. 4. Jannsen -Oli koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Asutas Pärnu Postimehe, Tartu Postimehe ja hiljem Eesti Postimehe. Asutas Vanemuise ja oli üks Laulupeo organiseerijaid. 5. Hurt - Osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumises. Koidula looming - Eesti muld ja Eesti süda. Sind surmani Mu isamaa on minu arm Kreutzwaldi looming - Kalevipoeg Vina-Katk(Viinakatk) Lembitu
korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin; Wales´i printsi neem; avastati Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; Unalaska; Kalifornia rannik; Havai saared. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naases Kotzebue 1818. ,,Rjuriku" ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi 18231826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda.
Kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga Eesti teater sündis 1870. aastal Tartus, kui etendati Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg“ Näidendid „Saaremaa onupoeg“, „Kosjaviinad“, „Kosjakased’’,„Säärane mulk“ Koidula stiil arenes jutukirjanikuna, sest ta lapsed surid Ta abiellus ja tal sündis kaks tütart ning kaks poega Koidula suri 11. august 1886 Kroonlinnas Kirjanik maeti algselt Kroonlinna, kuid 1946 aastal toodi ta põrm Tallinna, sest Eesti oli kirjaniku kodumaa
annaabi.ee 
