Lydia Koidula (0)

Lydia Koidula
Referaat
Õpilane:
Juhendaja :
2011
Sisukord
Sissejuhatus, töö tutvustus
L.Koidula elulugu
Teosed, looming
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
See referaat käsitleb Lydia Koidula elu, tema teoseid ja loomingut, mida iga eestlane teab ja armastab .
L.Koidula elulugu
Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnusaksa tütarlastekoolis.
1862 .a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga. Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar.Luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta „ Perno Postimehe“ juures, kus ta töötas isa abilisena. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.
Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna
kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule.
Teosed ja looming
Koidula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kuntslikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletustes väljenduv ehe isiklik tunne.
Ühtekokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust. Temalt eluajal ilmunud luulekogud - „Waino-lilled“ ja „Emmajöe Öpik“ –sisaldavad neist ainult väikest osa. Mõlemad raamatud on ilma autorinimeta.
„ Vainulilled “ (1866)
Sellest raamatust on pärit näiteks „Kodu“ („Meil aiaäärne tänavas...“), „Sügismõtted“ („Juba kase ladvalt lehed langevad...“) ja „ Kaugelt koju tulles“. Peamiselt sisaldab raamat saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletusi loodusest, Jumalast ja kodust.
„Emajõe Ööbik I“ (1867)
See kogu pani aluse Koidula tuntusele. Raamtu kaanel on ilmumis aasta 1866. Nimelt trükiti kaas juba valmis, ent raamat ilmus siiski alles 1867. aasta suvel. Viivituse põhjustas Koidula soov avaldada vähemalt mõni luuletus uues kirjaviisis. Selles küsimuses oli ta kahe tule vahel: tema isa kasutas jäjekindlalt vana kirjaviisi, Kreutzwald võitles kirglikult uue eest. Koidula läks siis kompromissile ja kasutas ühes raamatus mõlemat kirjaviisi.
Hiljem koostas Koidula ka „Emajõe ööbiku“ II osa, kuid see jäi ilmumata.
Koidula teater
Lydia koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti keel oli lavalaudadelt esimest korda kõlanud küll juba sjandijagu varem ning rambivalgust oli näinud mitu läbini maakeelset etendust, ent need olid mõeldud sakslastest publiku meelt lahutama .Eest näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastal, kui „Vanemuise“ seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng „Saaremaa poeg“, ühe saksa jandi mugandus. Koidula oli selle ürituse hing ja peakorraldaja: tema kohandas teksti, aitas näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavdamiseks paar laulu ning saatis neid lava taga klaveril ühesõnaga tegi kõike peale näitlemise – tol ajal peeti naiste esinemist teatrilaval sobimatuks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu „Säärane mulk“.
Kokkuvõte
Lydia Koidula on isamaalaulik ,kes tõi uut eesti kirjandusse. Ta on eesti kirjandus kõige tuntumate isamaaluuletuste autor.
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/2teema/kirjandus/lydia_koidula.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
„Vanem eesti kirjandus“ kirjastus „Koolibri“, 2005