Petronius hoiab, kaitseb, aitab ja annab nõu Vinitiusele igal teemal. Petronius isikuna on laisk, ning tunneb mõnu rikkuse hüvedest, ning ei kasuta oma potentsiaali riigimehena ära pelgalt mitte viitsimise tõttu. Teose põhiaines saabki alguse Petroniuse heateost Vinitiusele. Vinitus armub Lygiasse (väljamõeldud tegelane), kes on lüüglaste surnud kuninga tütar, ning seaduse järgi Senati ja Rooma rahva pantvang. Lygia on pöördunud kristlusesse - usku, mis on Vinitiusele tundmatu. Pomponia Graecina (ajalooline isik) oli Lygia kasuema, ning Aulus Platius tema kasuisa (ajalooline isik). Ta oli Nero õukonna pensionile läinud väepealik, kes keeldus uskumast, et ta tütar ja naine on astunud Kristuse usku. Vinitius pöördus nõu pärima oma onu, Petroniuse käest tema kasutas oma mõjuvõimu keisri üle, mille tulemusena hoiti teda veidi aega keisri õukonnas.
1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Teekond: Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha- Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu
Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel. Ainus edukas üritus toimus aga Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha-Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks
aastate Eestis toimuv. Olemus ja saatus Peategelane Ra on väga mõtlik, analüüsiv, ümbrust jälgiv, introvertne ja nukker inimene. Seevastu Johannes on töökas, tark ja kohusetundlik - arvatavasti liigse töö pärast muretsemise tõttu mees haigestubki. Pille, Johannese laps, on väga uudishimulik, nutikas ja palju küsiv tüdruk. Samas räägib ta oma ea kohta ka väga tarka juttu. Akke on mees, kes pole endaski eriti selgusele jõudnud - ta on kõhklev, kuid samas enesekindel oma usus kristlusesse. Ta tunneb süümepiinu, kuid ei anna ometi alla ega unusta võõrast religiooni. Teose jooksul ta küll taipab, et on jäänud ihuüksi, niisamuti nagu Ra märkab, et iga inimene on maailmas omapäi. Autori sümpaatia näib kuuluvat Johannesele kui ausale töömehele, kes on tollases ühiskonnas üks üsna eriline nähtus. Ra kolib tuttava agronoomi peresse katusekambrisse elama. Aja jooksul hakkab mees aga võõrustajatest väga hoolima ning sulandub sisse nende igapäevaellu.
tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine
kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad kestsid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Liivi- ja Eesti. Kolmas ristisõda (1189-1192) Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Kolmas ristisõda oli nagu teine ristisõda läbi kukkutatud. Kuus aastat hiljem puhkes neljas ristisõda.
Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj. lõpuks olid kõik germaani hõimud peale frankide vastu võtnud ristiusu.2 Germaanlaste puhul oli tegemist hõimustruktuuriga ja kristlusesse pöördumised olid iseloomult mitte isiklikud, vaid küsimus otsustati hõimukuningate otsustega. Chlotilde mõjutusel ja oma võimu kindlustamiseks lasi Chlodovech end koos oma malevaga 496.a. ristida.3 Legendi järgi lausus Chlodovechi ristinud Reimsi piiskop Remigus kuningale:" Langeta oma pea! Põleta see, mida oled varem teeninud, teeni seda, mida oled varem põletanud."4 Ta astus ristiusku ortodokse kiriku rituaali järgi ja erines
Aja jooksul arenes välja kaks erinevat kristluse suunda üks Lääne-Roomas, teine idas. Läänes oli keskuseks Rooma linn ja keeleks ladina keel, Idas keskuseks Konstantinoopol ja keeleks kreeka keel. Keskajal kaugenesid ida- ja läänekristlus teineteisest veelgi, kuni viimaks 1054. aastal viskasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh vastakuti teineteist kirikust välja Suur kirikulõhe. Nii tekkis kristlusesse kaks peamist voolu katoliiklus (läänes) ja õigeusk (idas) 4) reformatsioon: usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik.Seostatakse Martin Lutheri nime ja 31. Oktoobriga 1517 Kristlik usk: 1) kolmainsus: Jumal on üks, aga ta eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus: Jumal-isa
Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni. N ütleb, et kui keegi suudab kaastundlikkuse üle elada, on ta tugev. Zarathustra prohvet Pärsias. Oli N'i usutegelane. Z jääb iseendaks, ei murdu kaastundmise ees. Kaastundlik moraal on iseloomulik kristlusele. N on kristluse vastu. ,,Kristlus on vaenulik füüsilisele elule, sest kristlus alavääristab ilu ja ütleb ei instinktidele." N suhtus kristlusesse austusega, sest Kristus oli talle piisav vastane. N ei sallinud ideed ,,Kristuse järel käimisest/jälgedes käimisest", siis ei taha inimene olla originaal, vaid imiteerija. N vihkas neid inimesi, kes toetasid kristlikku moraali, aga ei uskunud Jumalasse. N kasutab Kristuse väljendeid. N ütleb, et universaalset moraali pole olemas. ,,Tugev leiab ise enda moraali." N ütleb, et tõeline moraal hakkab enesejaotusest. Moraal ei saa olla universaalne, sest inimesed on erinevad.
tekitada rahvarahutusi. Jeesus arreteeriti ja mõisteti surma. Tema pooldajad uskusid et kolmandal päeval pärast hukkamist tõusis ta ülesse. Juurdlus suk et jeesus oligi messias e kristus, teda peeti jumala pojaks kes tuli maapeale jumalariigi saabumist ettevalmistama. Kristluse levik- kristlus tekkis juutide seas, ning see hakkas levima ka teistesse rooma impeeriumi teistesse riikidesse, need kes jeesusesse kui ka kristlusesse uskusid, nim kristlastex. Kristlust levitasid usukuulutajad e apostlid. Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp. Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid. Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj
ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii. Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja nii. Kõiges olid kristlased süüdi. Tagakiusud tugevndas kristluse mõju, inimesed just rohkem astusid kristlusesse. Sel ajal oli palju raskem saada kristlaseks, kõige pealt üks ühele kohtumine jas iis paari kolme inimese oma, kui oli inimene väga huvitatud ja nii siis järgnes kahe aastane kool e katehees. Kui selle aja jooksul leidis, et see talle vajalik ja usub kõike ja need inimesed nägid, et ta usub seda ja nii, siis alles ristimine. Kalamärgiga tähistasid oma kohta. Vanim kristluse sümbol oli kala. Kreeka keeles kala on ihtus. Nendes tähtedest tuli kokku mingi lause
liikmed, et hoida tõde varjatuna, kuna selle ilmsikstulek ei õõnestaks mitte ainult patriarhaalset katoliku kirikut, mis on naisi alla surunud, vaid lükkaks ümber kogu kristluse alused. Teoses esitatud väiteid Maailm on teinud tohutu vea, asendades maa-ema Jumal Isaga. Algkristlased ei uskunud, et Jeesus Kristus oli jumalik, vaid ainult, et ta oli suur jutlustaja ja prohvet. Peale Rooma keisri Constantinus Suure väidetavat pöördumist kristlusesse mõtles ta välja idee Kristuse jumalikkusest, et saavutada meeste ülemvõim ja naiste allasurumine. Nikaia kirikukogu, mille Constantinus aastal 325 pKr kokku kutsus, otsustas, millised evangeeliumid peavad Uues Testamendis sisalduma. See kirikukogu jättis välja hulga gnostilisi kirju Jeesuse elust, et kujutada teda jumaliku, mitte tavalise (ja sureliku) abielumehena. Tegelased Manuel Aringarosa - Bishop of Opus Dei
sajandi lõpupoolel. Ainus edukas üritus toimus aga Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Hingeline eestvedaja oli Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud. Kolmas ristisõda. ( 1189-1192 ) Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest
Kuidas ristiusust Kui Constantinus Suur legaliseeri ristiusu, sellest alates muutus kristlus sai massiusk? kiirest impeeriumi valitsevaks religiooniks Uue Testamenti Kuna maailmalõppu ei saabunud pärimust hakata kirja panema, kristlikud kujunemine autorid panid kirja 4 evangeeliumit, neid kokku hakati nim. Uueks Testam. Rooma riigi suhtu- Esialgu rahumeelselt, siis keiser Traianuse käsul hakati karistama kritlasi mine kristlusesse surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane 7. 8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise? *germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne *kõik germaanlased said kodakondsuse *riik laienes- polnud võimalik hallata *leegionite suur võim (keisrite vahetumine) *linnaelu ja kaubanduse allakäik *orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus
Pauluse vanemad olid diasporaas elavad juudid, siiski hoolitsesid nad selle eest, et nende poeg õpiks teiste keelete kõrval ka heebrea keelt. Iisraeli isa kohus oli õpetada oma poega lugema juba viiendast eluaastast peale. Pauluse suurepärane piiblitundmine pärinebki arvatavasti sellest, et isa oma kohustusi unarusse ei jätnud ja poega pisikesest peale Pühakirja lugema harjutas. Vanematelt sai ta kaasa veel mitmeidki juudi kombeid, mille hiljem kristlusesse mugandas. Õpinguid jätkas ta Jeruusalemmas Gamalieli käe all, kuni algas esimene kristlaste tagakiusamine. Gamaliel tegutses Jeruusalemmas rabide kooli juhatajana ja oli tollal ka variseride juht, samuti kuulus Paulus enne pöördumist variseride hulka. Nende ülesandeks oli jägida, et kõik inimesed ikka ilusti Moosese käske täidaksid. Teoloogiliselt põhinesid variserid Vana Testamendi raamatutele ja oma suulisele traditsioonile mõlemad olid võrdselt autoriteetsed
moel suhteliselt turvalist ja neutraalset näitusesaali, vaid koha, kus kehtivad traditsioonid muutsid bändi tegevuse paljude usklike sügavaimate religioossete tunnete solvajaks ja bänd blokeeris seetõttu ise oma sõnumi. 3 Kristlik muusika Kristlikku muusikat defineeriksin kui muusikat, mis väljendab kas isiklikku või ühiskondlikku (koguduslikku) uskumust kristlusesse ja võttes appi tsitaadi Hugo Lepnurmelt, lisaksin kitsama definitsiooni: ,,Kristliku kiriku muusika saamislugu on õieti liturgia kujunemise lugu." Kui aga minna liturgiast kaugemale, võiks suhtuda kirikumuusikasse kui ühte kristliku muusika alajaotusse. Saab ju kristlikku muusikat esitada kasvõi suupilli saatel, näiteks mõttekaaslastega matkal olles ja õhtul lõkke ääres, muusikategemise koht pole nii määrav
oleks peaaegu et satanist saanud, kui ta oleks reaalne persoon ja kuna ta vöitleja ja hereetik tegelikult on, sest ta israeliite kritiseeris ja neile nö “vööras” on, ehk heebreakeeles “Saatan”, aga seda ainult juhul, kui ta poleks "jahvetanud" pidevalt. Sellele möttele viitab just see moment, mil Saatan ilmus körbesse, et suunata tähelepanu vöimalusele, mis vöiks avaneda, kui aeg kunagi selleks küps oleks. See aga ei tähenda, et Saatan ainult kristlusesse kuulub, vöi Iisraeli kuna ta tänu israeliitide kultuuriarengule sündis. Ristiusu fenomen seisneb veel selles, et ta siiski kasutab oma vaenlaste vastu köiki neid meetodeid, millega neid endid taga aeti. Nagu ka blasfeemia, kahtlased tseremooniad ja praktikad, rituaalne mörv, eriti laste mörv ja kannibaliss. See strateegia areneb, mida enam areneb ristiusk üheks ühiskonna poolt aktsepteeritavaks institutsiooniks. Ja kui ta 1000a
Vooruslik inimene näeb tõde. vooruslikuks saamine võtab aega. Vooruse-eetika Vaimulikud tõlkisid antiikirjanduse ja ka tugev kristlik keskajal eetika, mis tugines piiblile. Augustinus: Arvab, et pühakirjas on kõik olemas, tuleb ainult õigesti tõlgendada. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik- kodustas Aristotelese filosoofia kristlusesse. 7 voorust vs 7 surmapattu 4 loomulikku voorust e. kardinaalsed voorused: 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õiglus need on loomupäraselt, aga on ka kolm kristlikku voorust, mis on Jumala antud: 1. usk 2. lootus 3. armastus
Meliton. Teised olid kirjanduslikud apoloogiad, mis olid pärit piirkondadest, kus ei toimunud tõsist tagakiusamist. Kristlust esitati kui tõelist filosoofiat, mis on ühendatav kreeka filosoofiaga. Väideti, et kristlased on kolmas sugupõlv juutide ja hellenite kõrval. Tuntumad esindajad olid Aristides Ateenast, Justinus Roomast, viimase õpilane Tatianos. 4) Missioonid ja imeteod ka neid peetakse oluliselt rahvamasside kristlusesse pöördumisel. 5) Tänapäeva mõtlejad on rõhutanud perekondlike sidemete tähtsust. Kogudused olid võrdlemisi avatud ning linnades tõi see kohale palju juurteta inimesi, kes tahtsid tunda osadustunnet teiste inimestega. Kristlaste tagakiusamise puhul on oluline märkida, et see ei toimunud pidevalt, vaid kampaaniatena. Enamasti kiusati taga kristlasi impeeriumi läänepoolses osas, idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64.
Piinati: kõik hambad tõmmati välja. Atribuut: tangid, hambad, Patroon: hambaarstid, hambavalu dorothea 4 saj. neitsist märter. Atribuut: puuviljakorv, roosid, pmts laskis end ristida ja siis püha vaim läks tema sisse ja ta oli ilus. jee barbara Neitsi ja märter, kuigi ta loo usutavus on kaheldav, mingi teema välguga igaljuhul. Atribuudid: torn, palmioks, välk Patroon: sõdurid, matemaatikud, inimesed, kes kardavad välku katariina pööras teismelisena kristlusesse. Pööras palju tuttavaid usku. Määrati läbi piinamisratta surma, aga kui katariina ratast puudutas, lagunes see ära, siis võeti niisama pea otsast. Atribuudid: ratas, mõõk, Patroon: tüdrukud, käsitöölised, noateritajad Anna Maarja ema. 3 korda abielus. Atribuut: laps, raamat, uks, Joakim Patroon: emad, vanavanemad, rasedus, jne. peaingel Miikael - inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Atribuut: tiivad.. ingel ju
mida loetakse kuni tänapäevani. Manilus - Uskumus, mille alusel on maailmas läbi ajaloo toimunud võitlus hea, spirituaalse valguse maailma ning pimeduse jõudude vahel. Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise
vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budaismi või kristlusesse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Äravalitud rahvas Äravalitud ei tähenda, aga nende meelest mingeid eesõiguseid või õnne vaid hoopis kannatusi ja leina. Eelkõige on kannatuste all mõeldud pidevat tagakiusamist teiste rahvaste poolt ning mitmeid kordi kodumaa vallutamist ning omalt maalt välja saatmist. "Äravalitud
vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budaismi või kristlusesse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Äravalitud rahvas Äravalitud ei tähenda, aga nende meelest mingeid eesõiguseid või õnne vaid hoopis kannatusi ja leina. Eelkõige on kannatuste all mõeldud pidevat tagakiusamist teiste rahvaste poolt ning mitmeid kordi kodumaa vallutamist ning omalt maalt välja saatmist. "Äravalitud
Ainus edukas üritus toimus Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem vallutati veel Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. KOLMAS RISTISÕDA 1189-1192 Islami konsolideerumise käigus tõusis etteotsa al-Din, ta vallutas Abbassiididele Egiptuse ja sai neilt sultanitiitli. 1187.aastal hõivas ta kaitseta jäänud Jeruusalemma. Kolmanda ristisõda ajendiks oligi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Inglismaa kuningas Richard I Lõvisõda ja Prantsusmaa kuningas Philip II Auguste.
Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad komber, võib võtta üksikisiku saatuse ja selle ära rikkuda. Kristlus vaenulik füüsilisele elule, alavääristab üldist loomulikku moraali kuna ütleb ei instinktidele. Kristlus kohandab inimesi ümrbitsevate tigimustega. Inimene peaks ise olukordi, keskkonda muutma. Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei saanud aru neist, kes ise polnud kristlased, kuid toetasid kristlikku kultuuri. Sai aru, et ei ole olemas universaalset moraali. Tugev loob ise moraalikoodeksi, mille järgi ta elab. Tugev on üle mõistetest ,,hea" ja ,,halb". Kasutab kahte jumalat: Apollon ja Dionysos. Vastandab need kaks maailmapilti: apolliline (kutsub
saanud dramaatilise kogemuse osaliseks lahingus Milvia silla juures, pärast mida ta Rooma keisriks sai. Ta olevat vaadanud päikesesse enne lahingut ja näinud valgusest risti selle kohal, kreekakeelsete sõnadega " " ("selle all valluta". Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele panna see kristlik sümbol (Kreeka tähed ja ). Lahing võideti. Ei ole teada, kas ta siis ka kristlane oli, igatahes läbib tervet Constantinuse valitsemise aega soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele. Lääne-Rooma impeeriumi langemine
Madalmaades jaŠveitsis innukad. Rõhuasetus pisut teine – tahtevabaduse küsimus. Oluline see, et humanistide ringidest tulevad mitmed luterlikud reformaatorid, eesotsas Philipp Melanchton. Lisaks hakkab Luther palju kirjutama. 1520. aastal ilmub olulisi jutlusi jm tekste: jutlus, mis kõenelb headest tegudest, mida peetakse reformatoorse eetika varaseks peamiseks dokumendiks, kus Luther näitab 10 käsu alusel uut usu ja heade tegude vahekorra määratlust. I ja ülim heategu on usk kristlusesse. Samal aastal esitab ta reormatoorse programmi, rebib maha katoliku kiriku kolm müüri: vaimuliku võimu ülimuslikkus ilmaliku ees, pühakirja tõlgendamine üksnes paavsti meelevallas, konsiliaarne kord. Luther leiab, et ristimise läbi on kõik kristlased vaimulikus seisus, mida tuntakse üldpreesterlusena, see annab luteri kirikus suurema vabaduse jumalasõna kuulutamiseks, alustades sellest, et jumalasõna võib kuulutatud või jutlusevormis teha ka ilmik.
NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav. Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval usklikeks. Uuspaganus ehk esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil, liikumised loodi 20. sajandi I veerandil. Leedu usutegevus struktureeriti kristlikule tavale, Eesti oma taarausundile. 4. Kogukonna religioosne suhe loodusega (kandunud osaliselt ka kristlusesse): Pühad lätted/allikad, mis on religioosselt austatud Vahel on allikal sakraalhoone, mis on ettenähtud supluseks allikas või on allikas piiratud aedikuga Allikavesi = elus vesi, ei jäätu ka talvel Allikavee austamise kombed erinevad suplemine lubatud/keelatud, lubatud vaid ühe kindla anumaga vee võtmine jms. nt. Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas) Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas
pihtimustest. *) ,,Tahte vabadusest" *) ,,Kolmainsusest" *) ,,Jumala riigist" ehk ,,Decivitate Dei" peetakse Augustinuse tähtsaimaks teoseks. Ajendatud gootide poolsest Rooma rüüstamisest, mis oli Roomlaste jaoks täiesti erakordne jube kogemus, sest sajandite jooksul polnud keegi neid enne rünnanud. Koosneb 22'st raamatust. -) Augustinus on esimene kristlik filosoof ja mõtleja, kes toob kristlusesse sisse kõrg- filosoofilise lähenemise - peetakse kristliku filosoofia rajajaks ning kuni skolastikuteni midagi uutset rohkem ei tule teistelt filosoofidelt. -) Oma mõtlemises on ta teistest ajas kõvasti ees, mõeldes kategooriates, milleni inimesed jõuavad alles 19. sajandil. -) Augustinus leiab, et kõige olulisem valdkond, millega tegeleda ongi religioon, jättes väga väha ruumi kultuurile ja ilukirjandusega, sest leiab, et kui teadmine on vaid teadmise
kaudu, et nad muutuvad kuidagi koomilisteks, naljakateks, veidrateks. Sanaseid jooni Eesti gootika tekstidega võib leida ka ,,Väikeses palveraamatus" ja raamatus ,,Surmaminejad lasevad tervitada". Üks on seondu kristliku veidra maailmakujutlusega ja teine sisaldab enesetapjate kirju. Väike palveraamat tegeleb taaskord väga intensiivselt kristluse teemaga, aga siin näidatakse selle äärmust, tänapäeva usuvooludega seotud isikuid ja seda, kuidas sellesse fanaatilisse kristlusesse kiinduvad küllaltki rumalad või mitte väga kõrge haridustasemega inimesed. See raamat sisaldab sisuliselt kaks lugu, mis saavad keskel kokku, seda võib ükskõik, mis otsast lugema hakata. Ka see on kristlusele vastanduv. Selle veidra uskuma hakkamise teekonna kõrval on ka armastama hakkamise liin omamoodi väga veider armastuslugu. Selle raamatu teeb naljakaks see naiivsus, millega inimesed jumalasse usuvad.
Naaseb Kopenhaageni. "Kordus" - kirjutab Regina loo südamelt ära. Koos kihlusega katkestab suhted maailmaga. End tuleb vabastada, vaid siis on võimalik kõik mitmekordselt tagasi saada. Regina abiellub Schellingiga. Järjest mitmed filosoofilised teosed: "Hammustused" - vastuhakk Hegelile. "Hirm" - pattulangemisest. "Elutee staadiumid" - vastuolu eetilise ja religioosse inimese vahel. "18 ülesehitavat kõnet" - kristliku kirjanduse pärleid. "Harjutamine kristlusesse" - radikaalseim. Mida õnnetum eraelus, seda viljakam loova mõtlejana. "Mõnigi mees on mõne tütarlapse läbi geeniuseks, pühakuks saanud, aga mitte tütarlapse läbi, kelle ta kätte sai." Heidab kaasaegsetele ette, et nad ei tegutse oma eksistentsiprobleemides, vaid liiguvad tühisuses, ei seo ennast kellegagi püsivalt. Kristlus ei ole midagi loomulikku, millesse sisse sündida. Asetab meid valiku ette - kas see või teine. Kiriku ja Uue Testamendi vahel kuristik. Terav
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel.
armust) ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. Neljanda sajandi jooksul sai kristlusest religioon, mis omistas kristlike eesmärkide nimel riigile negatiivse ja suurel määral repressiivse rolli. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega11. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud
imperaator andis armu. Dostojevski saadeti 4a sunnitööle ja 6a sõdima. Kandis karistust Siberis. Tervis pidas vastu, sai hulga huvitavaid kogemusi. Nägi erinevate sotsiaalsete rühmade esindajaid. Valdavalt olid poliitilised kurjategijad aadlikud, kriminaalsed kurjategijad aga lihtinimesed. Lihtinimeste suhtumine aadlikesse oli tõrjuv, halvustav. Kui tõid ohvriks oma karjääri ja üritasid nii ühiskonda parandada, pahandati. Lihtinimesed olid säilitanud usu kristlusesse. Nägi palju kannatust. Asumisel olles ka abiellub, naisel oli poeg ja põdes tuberkuloosi ehk tiisikust. 10a möödudes pöördus tagasi Peterburgi. „Märkmeid surnud majast“ Kõneleb sunnitöö oludest. Kujuneb välja irratsionaalse inimese tüüp, kelle tegevust mõjutavad instinktid ja ihad. „Alandatud ja solvatud“. 1866 „Kuritöö ja karistus“ Esmane plaan oli kirjutada joodikuperest, aga sellest kasvas uus idee.
asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud
aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajajaks sai baski päritolu aadlik Ignatius Loyola (14911556). 1521. aastal sai ta sõjateenistuses olles raskelt haavata: kahurikuul purustas parema jala reieluu. Valesti kokku kasvanud luud murti uuesti lahti ning jalga venitati pikemaks, mis tollastes oludes ei erinenud palju piinamisest. Kogetud kannatused viisid Loyola usulise ärkamiseni. Ta loobus kogu oma varast ning suundus Pühale Maale moslemeid kristlusesse pöörama. Tõdedes, et misjonitööks napib tal teadmisi, pöördus Loyola tagasi Hispaaniasse, et astuda ülikooli. Sattunud vastuollu inkvisitsiooniga, lahkus Loyola Prantsusmaale ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis panigi aluse jesuiitide ordule. Jesuiitide ordu oli üles ehitatud rangele hierarhiale. Selle eesotsas asus eluaegne kindral, ,,must paavst", kel oli ordu üle absoluutne võim. Tema kõrval seisis admonitor, manitseja, kes hoidis iga kindrali sammu kriitika all
4.3.Poleemika kirikuisadega 4.3.1. Kirikuisad Jung sätestab, et loomaks moraalset ,,mõõtkava" on psühholoogilises mõttes tingimata vaja tõsiselt võtta nii head kui kurja. Siinkohal tekib kohe konflikt kirikuisadega, Augustinusest alates kuni Aquino Thomaseni välja. Kirikuisade väide oli, et kurjal puudub iseseisev substants ehk olemine ja kuri on lihtsalt hea moonutus või selle puudumine (privatio boni). Kuidas Augustinus sellisele järeldusele jõudis? Kuna ta viibis enne kristlusesse pöördumist pikka aega manilaste hulgas, siis oli tema esmane maailmavaade neile vastavalt äärmuslik dualism. (Manilased teatavasti uskusid, et universumis on tegevad kaks võrdse jõuga jumalat ning puudub kõikvõimas Kõigekõrgem. Inimhing on samuti lahinguväli, kus kaks loomust, hea ja kuri, omavahel võitlevad.) Augustinus jõudis juba enne manilaste hulgast lahkumist 73
annaabi.ee 
