Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinkselt. Nüüd
takistatakse kogumast ülearust. 4a) Kui suuremale osale kogukonnale mingi vaade ei meeldi, ei anna see õigust sekkuda nende ellu, kes seda omavad. Mõisted Vabadus väliste takistutste puudumine soovide teostamisel Ühiskond isikute rühm, kes teeb koostööd teatavate ühiste eesmärkide nimel Õiglus asjade seis, mis tekitab kõige vähem kadedust Füüsiline takistus loodusest tulenev takistus Ühiskondlik takistus seadused, normid Kriitika Hea kriitikana tooksin välja, teksti selguse, kus oli teema üldjoontes hästi arusaadavalt ära seletatud. Oli natuke ka selgusetuid kohti, aga see tuli võibolla vähesest süvenemisest, kuna mõte hakkas juba teksti alguses oma rida ajama siis teksti keskmist osa oli raskem hoomata ja see jäi nagu ühe mullina rippuma. Lõpu osas oli jälle konkreetselt ja hästi arutletud. Palju näiteid oli ka, see on hea. Küsimused Mis on parem, kas vabadus ja tühi kõht või vabaduse puudumine ja täis kõht?
Mõisted Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited Minu arust pole Jumala, ehk keegi kelle eksistentsi me peame tõestama ja mis ise on juba kaheldav, kaasamine seletamaks meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. Kriitika Halva kriitikana tooksin välja järjekordselt jumala, sest arvan ikka, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kui ignoreerida mu eelnevat lauset ja oletada, et nii on õige siis jäi ikkagi minu jaoks jumala olemuse tõestus ebapiisavaks. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimused ,,Kui me mõtleme täiesti selgelt ja distinkselt, on kõik tõeline"
vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on see kes ei pea vastutama. Grupis tahavad kõik liidrid järgida. Liider
põllumajandustoodete hindade tõusu ja teiselt poolt suurendaks põllumajanduslikku põhivarasse investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad.
seda üldjuhul just negatiivses mõttes. Välja võib tuua sellised kõige tavalisemad asjaolud nagu testitava enesetunne ja tervis ei ole testimise hetkel kõige paremas korras, testi täitjal ei ole erilist huvi testi vastu ja ümbritsevad olud ei lase piisavalt keskenduda (Allik jt., 2002, lk 209). Väga lihtsalt võib testi tulemusi mõjutada ka sellised väikesed asjad nagu tühjaks saanud pastakas või koju ununenud prillid (Valk, s.a.2). Kriitikana võib märkida ka naiste ja meeste ,,ebavõrdne" seis testimisel. Nimelt on uuringute tulemustel leitud, et naiste testide tulemused jäävad alla meeste tulemustele. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevus ei ole aga väga suur ning mitmed uurijad seostavad seda meeste keskmiselt suurema ajuga. Siit võib tõmmata paralleele tüdrukute ja poiste ning täiskasvanute vahel. Kuigi laste intelligentsus on alles arenemisjärgus, on siiski tendents, et tüdrukud on
Tajfel'i uuringud on näidanud, et kui inimesed on veendunud, et grupidesse jagatud inimesed on mingil määral sarnased (näiteks kunsti eelistuste poolest), siis eelistatakse enam enda gruppi (antakse rohkem punkte). Oma grupi eelistamine säilib ka olukorras, kus gruppidesse jagamine on toimunud täiesti juhuslikult, näiteks mündi viskamisega (viimases olukorras ei ole osalejatel alust arvata, et nad on grupikaaslastega mingil kindlal moel sarnased). 6. Hirmu juhtimise teooria on kriitikana välja toodud järgnevat; Nii a kui c Hirmu juhtimise teooria (terror management theory) Lisaks kategoriseerimise mudelile püütakse gruppide vahelisi suhteid seletada ka hirmu juhtimise teooriaga, mille kohaselt on üheks olulisimaks motiveerivaks jõuks hirm surma ees. Et kontrollida seda hirmu, võtavad inimesed omaks kultuurist tuleneva maailmavaate, mis pakub lühiksele elule mingisuguse tähtsuse (selliseks maailmavaateks võib olla nii usk kui ka teatud sotsiaalsed normid)
Glasnost- ehk avalikustamine oli 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika.Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist nõukogude ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kommunistliku partei kontrolli mõningast kärpimist. Keelamis- ja kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas tsensuur oma avalikkusele teadmatuks jäävas tegevuses, hakati rohkem kasutama parteilist järelevalvet, mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina.Laulev revolutsioon hõlmab aastail 19871988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.Rahvarinne -Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem
saiavargus, kuna mehel oli kõht tühi. Naine mõistis teda ning pidas meest endaga samaväärseks inimeseks. Samas peremees ei proovinudki mõista põhjuseid, vaid kuuldes sõna vangla, pidas ta meest kurjategijaks ning ei soovinud temaga tegemist teha. Leian, et siinkohal mõtles ka peremees abstraktselt. Üldistamisel kuulub predikaat subjekti juurde ning näitena toob Hegel välja situatsiooni, kus ostja kritiseerib turunaise mune ning viimane võtab munade kritiseerimist iseenda kriitikana. Sellesse, mis munade kohta on öeldud, suhtub naine nii, nagu see oleks tema kohta öeldud. Seega üldistamise juures võetakse predikaati nii, nagu see iseloomustab subjekti. Üldistamise juures ongi aga vale see, et predikaat ja subjekt on teineteisest erinevad asjad, neil pole omavahel midagi tegemist. Mina arvan, et üldistamine on samuti inimeste puhul igapäevane nähtus, kuid samuti on ka see minu arvates vale
ning langeb omaenda kaevatud kuristikku. Basil Hallward kunstnik, kes kiindub Doriani. Dorian aitab Hallwardil mõista tema kunstnikuannet, kui portree noormehest osutub Basili parimaks tööks. Südametunnistusest juhinduv mees, kelle Dorian hiljem mõrvab. Lord Henry ,,Harry" Wotton võimukas ja dekadentlikke põhimõtteid järgiv dändi, kes on esialgu Basili sõber, kuid hiljem seob teda järjest enam Doriani ilu. Lord Henryt kui hedonismi võrdkuju on nähtud kriitikana viktoriaanliku ajastu suhtes. Harry annab Dorianile edasi oma maailmavaate, määrides Doriani noort hinge, siiski usub Basil, et kuigi Harry ei räägi kunagi midagi moraalset, ei tee ta ka kunagi midagi halba. Sibyl Vane noor ja andekas, kuid vaene näitleja, kes armub Doriani. Ta armastus halvab ta näitlejaande, sest ta ei naudi enam kirjanduslike tegelaste näitlemist, kui ta ise armastust kogemas on. Ta sooritab enesetapu, kui Dorian raevuhoos ütleb, et ta teda enam ei armasta.
et uurida organisatsioone ja organisatsioonide siseseid suhteid. Sarnane rakendusvõimalus on ka rahvusvaheliste suhete tasandil. Samuti on vahetusteooriat võimalik kasutada ka majandusotsioloogias, et seletada organisatsioonide võrgustike tekkimist ja võimuprotsesside iseloomu, mis tekitavad selliseid võrgustikke. Tänapäeval on antud teooriaga uuritavate nähtuste juurde lisandunud ka Internetis toimuvad vahetused. (Turner 2002) 5. TEOORIA KRIITIKA Vahetusteooria kriitikana on välja toodud, et see • vähendab inimeste suhtluse puhtalt ratsionaalseks protsessiks, mis tuleneb majandusteooriast. • soosib avatust nagu see töötati välja 1970ndatel kui ideed vabadusest ja avatusest olid eelistatud, aga võib olla aegu, millal avatus ei ole parim valik suhtes. • asetab suhted sirgjoonelisele skaalale, kuid mõned suhted võivad samme vahele jätta või minna tagasi intiimsuse seisukohalt.
Autor pani Aureli end tundma ,,tühise balti kõrvaltegelasena". Üldistatuna sümboliseerib see baltisakslaste igatsust tõelise kodumaa järele, kus nad ei oleks vaid kõrvaltegelased. Suurim tragöödia avaldub baltisaksa üksinduses Liivi- ja Eestimaal. Teosest kumab läbi autori objektiivsus. Ta ei ole valinud poolt, esindatud on kõik ajastule iseloomulikud, eelkõige baltisaksa seisukohad. Oma rahvusele on ta aga inimloomusele omaselt truuks jäänud. Kriitikana võiks nimetada seda, et maa põlisomanike, eestlaste ja lätlaste seisukohti on kujutatud suhteliselt vähe. Humanistlikud veendumused kajastuvad teoses peamiselt Aureli ema kaudu. Ta uskus, et kõik rahvad, nii sakslased, venelased, lätlased kui ka eestlased, on võrdsed. Kuigi ka teda tabas valus baltisaksa saatus ning ta jäi kogu varandusest ilma ja oli ka ise vanaduses oma endiste teenijatega võrdne, siis tajus ta oma headuse tõttu suurt poolehoidu
suhete komponendid ohjes hoida. Bipolaarne Kaks jõukeskust, kes tunnetavad omavahel konflikti, kuid suudavad kahepeale hoida ohjes kogu ülejäänud maailma. Multipolaarne Jõukeskusi on rohkem kui kaks. Tervikuna on realism tänapäeval üks kõige mõjukamaid koolkondi. 2. Liberalism Tekkis kriitikana IIMS järel realismi edasiarendusena. Riik pole ainsana rahvusvaheliste suhete temaatikas. Põhiideeks kõikides liberalismi koolkondades: On olemas mitteriigid. Mõned koolkonnad väidavad, et rahvusvahelistes suhetes omavad mitteriigid tänapäeval suuremat tähtsust kui riigid (nt. ÜRO julgeoleku otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Sama lugu EU, NATO, ka katoliku kirik). Kõige mõjukam koolkond - sõltuvuse teooria. Kasutavad nn. ämblikuteooria
võib õnnelikult hinge tõmmata, kuid siis sekkub protsess taas täiesti ootamatu ja kohatu ägedusega tema ellu. Ülim ja täielik kohatus, mida omakorda võimendab Kafka jahe ja diskreetne, peaaegu tundeid välistav stiil, iseloomustavad nii Josef K. olukorda kui ka protsessi ennast kõige täielikumalt. Kafka ülim skepsis mistahes lahenduste ja väljapääsude suhtes kumab läbi igast «Protsessi» reast, raskendades sellega teose tõlgenda- mist pelgalt subjektiivse mässu ja kriitikana valitseva bürokraatia ja ülekohtu aadressil. Kafka novellid Nagu juba öeldud, oli Kafka oma eluajal kirjandusringkondades tuntud kui meisterliku stiiliga novellist. Nagu ta ise oma kirjan- duslikus «testamendis» märgib: «Kõigest, mis ma olen kirjutanud, kehtivad ainult raamatud «Otsus», «Kütja», «Metamorfoos», «Karistuslaager», «Maa-arst» ja jutustus «Näljakunstnik».» Kõik need on kas novellid või novellikogud. Kõik need on 2002. aastal ka eesti keeles ilmunud.
Näeme, et nõrkuste määratlemisel on juhtivaks faktoriks kvaliteedijuhtimise faktor. Siinkohal tuleb rõhutada, et ei tohiks samastada kvaliteedijuhtimist juhtkonna juhtimistegevusega. Veelgi enam tuleb rangelt jälgida, et kui interpreteeritakse ja analüüsitakse koos kollektiiviga käesolevaid SWOT-meetodi tulemusi, et ei laskutaks alateadlikult juhtkonna kriitikasse. Samas peab ka juhtkond jälgima, et ta ei võtaks tulemusi kriitikana. Tegemist on klassikalise kvaliteedijuhtimise kategooriaga ja selle mõistmiseks tuleks süveneda kategooria sisusse ja pisut mõista kontent-analüüsi saladusi. Rõhutan veel juhtimine on kvaliteedijuhtimise kontiinumis vaid üks osake. Seda faktorit tuleks pidada üheks olulisemaks teguriks kooli 5 elutegevuse arengut ja arengukava koostamist silmas pidades
Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog). 6 Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile
Dissonantsid. Tunne, et sõda on midagi vabastavat. Peseb vana minema, saabub uus. Sõja ajal aga nähti, et see polegi nii hea mürgigaasid, kaevikud, miljonid surnud 2. peale sõda patsifism, igatsus parema maailma järele ja uue inimlikkuse järele. Teemad suurlinn negatiivsed teemad: hullumeelsus, enesetapud, haigused, surm, allakäik, maailmalõpp koledad ja hirmsad sisuelemendid sokk ja provokatsioon kaasaegse kultuuri kriitikana. Hirmus tegelikkus valetatakse mitte nii hulluks selle vastu protesteeriti. Vormid Alguses eelistati lüürikat, peale sõda draamat. Romaane eriti palju ei ole. Eepilised lühivormid, neid oli. Lüürika Darstellungsmittel Reihungsstil der Lyrik (ridadestiil): Simultaansus. Gleichzeitigkeit der nicht zusammengehörigen, in der raschen Folge wechselnder Bilder. Üks rida on üks tähenduslik üksus, kas lause või omaette tähendusega lauseosa. Need
Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s. 1947) on kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof- üks olulisemaid nn Ida-Euroopa kunsti spetsialiste Läänes. Ta nimetab Moskva kontseptualismi "romantiliseks kontseptualismiks". Monastõrski ja Kollektivnõje Deistvija tegevus seisneb peamiselt linnast välja sõitmises, ettevalmistatud aktsioonides keset loodust. Näiteks: sõidetakse linnast
Kierkegaardile ei meeldinud Hegeli viis süstematiseerida kogu olevat ja asetada kõik vägivaldselt mingisse loogilisse mõttekonstruktsiooni. Kierkegaard ise on kategoriseerimise vastu, juba seetõttu on ka tema enda filosoofiat raske mingisse kindlasse kategooriasse paigutada. Paljud filosoofid arvavad et üks Kierkegaardi suurimaid panuseid filosoofiasse on tema kriitika Hegeli vastu. Tõepoolest, paljud tema teosed on kirjutatud vastusena või kriitikana Hegelile. Kuigi Kierkegaard kritiseeris tervalt mõningaid aspekte tema filosoofias, näitab tema töö samuti seda et ta ka austas Hegelit ning too oli teda ka positiivselt mõjutanud. 2.5.2. Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling Kui Kierkegaard sai teada et Hegeli suur konkurent Schelling hakkab 1841. aastal Berliinis pidama loenguid oma ,,ilmutusfilosoofiast", mille keskmes Kierkegaardi lootuse järgi pidi olema konkreetsem tegelikkuse mõiste, sõitis ta otsekohe Preisimaa pealinna.
ratsionaalne (või põhjendatud) põhjendus ning intuitiivne kaemus ei ole selleks piisavalt legitiimne. Hooldamine õenduses Kavatsuslik/sihipärane (intentional) hooldamine Õenduses on hooldamine keskse tähendusega. Kuigi abistamine võib olla refleksiivne, on see sageli siiski kavatsuslik ja sihipärane. Kolm kriteeriumi hoolduse identifitseerimisel: 1) see on kavatsuslik/sihipärane; 2) see on teistega suhtestuv; 3) see on suunatud teiste vajaduste täitmisele. Kriitikana olgu märgitud, et hooldus saab lähtuda ka harjumusest, rutiinist (vs 1. punkt) ja võib olla suunatud ka endale, enda eest hoolitsemisele (vs 2. ja 3. punkt). Hooldus on vaadeldav ka skaalal, kus ühes otsas puudub igasugune emotsionaalne kaasahaaratus ja teises on see emotsionaalne kaasahaaratus totaalne. Reaalne emotsionaalne kaasatus hooldamises asetseb ilmselt kusagil nende kahe äärmuse vahel. Hooldus põhineb kannatuste (sh valu) teadvustamisel ja empaatiavõimel. Hooldusega seotud
· Püüa unustada kõik kõrvalised. Eelkõige murelikud mõtted. Jää lõdvestunuks ja rahulikuks ka siis, kui need kõigele vaatamata pähe tulevad. Tee seda harjutust kord või kaks päevas korraga kakskümmend minutit Ümberhindamismeetodite kasutamine Üks ärevuse põhjustest on altmineku tajumine ekslikult või liialdatult. Nähakse peaaegu kõiges, mida teised ütlesid või tegid enda vastu suunatud kriitikana. Anna endale mõista, et mitte kriitika ei ole see, mis ärevaks teeb, vaid uskumus. (Ma ei tohi anda teistele põhjust ennast kritiseerida! Kui ma teen seda siis hakatakse mind põlgama ja tobuks pidama ja seda omavahel arutama. See on hirmus ja ma ei ela seda üle.) Tunne ära oma irratsionaalsed uskumused ja vaidlusta need. Ärevuse ohjeldamine probleemlahenduse meetodi abil Enamasti muutud ärevaks siis, kui elu on veeretanud su teele raskeid probleeme ja
hinnangu andmisega tekstides kõne all olevale teemadele ning viimaste allegooriline tõlgendamisega. Otsustus selle üle, millal tuleks piirduda sõna-sõnalise mõistmisega ja millal pöörduda allegoorilise tõlgitsuse poole, kuulus just kriitiku pädevusse. Uusajal oligi termin ars critica käibel eelkõige filoloogilise ja piibli-eksegeetilise mõistena. Kant tundis oma loomingu esimesel perioodil seda mõistet eelkõige aga esteetilise mõistena, nn. “maitse kriitikana”, mis pidi hea maitse kriteeriumite kohaselt eristama ilusa inetust. Tehes antud sõnast tähistuse, millega osutada oma filosoofilise positsiooni spetsiifikale, pidas Kant silmas erinevaid tähendusaspekte, mis olid selle sõna ajaloos esinenud. 1. Kanti terminoloogilises kasutuses on “kriitika” keskseks tähenduseks puhta mõistuse piiride esiletoomine. Ta juhindub kujutlusest, et puhas mõistus, mis on sünnitanud traditsioonilise
Leitakse, et valitsus kui selline on pahe ning et "kui hävitada võim kõigis tema vormides, eelkõige õiguslik-bürokraatlik riik koos igasugusel majanduslikul ebavõrdsusel põhineva valitsemisega, siis võiks ühiskonna ümber kujundada uutel moraalsetel alustel" (Goodwin 1994: 573). Eelnev määratlus peaks võimaldama mõista, et anarhistlik teooria põhineb moraalsetel alustel ja otsib õiglasemat ühiskonnakorda. Antud töös käsitlen anarhistlikke vaateid pigem kriitikana teataval ajal valitsevatele vaadetele (ülalmainitud võimu eitamisest lähtuvalt), teatava mõtteviisina, ning põhjendan taolise mõtteviisi vajalikkust hiljem Julia Kristeva mässukäsitlusega. Ma ei leia, et anarhistid oleks suutnud toota positiivset toimivat teooriat, ent tuleb silmas pidada, et see on alati olnud nende taotlus: mitte kriitika iseeneses. Antud töö peaks näitama, et anarhistlik mõtteviis on efektiivne vahend mitmete ka tänapäeval
Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks. Viletsuse põhjust nähti teadmatuses ja ebausus. Valgustusaja sõmboliks peetakse suurt prantsuse entsüklopeediat, mis ilmus kõikide valgustusfilosoofide osalusel 28. Köitelisena. Eestis avaldus valgustus pärisorjuse kriitikana. Preestrid hakkasid kritiseerima pärisorjust ja arvasid, et see tuleks kaotada. 1) Ratsionalism 2) Valgustusideed 3) Kultuurioptimism edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest 4) Looduslähedus kasutati teadussaavutusi. Mõistus oli looduse kingitus. Kõik halb tuleb ühiskonnast, lapsi tuleb kasvatada linnast eemal. 5) Kristluse inimlikumaks muutumine e humaniseeritud kristlus. Religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega
Soovitusprogrammid töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö parandamiseks. Alluvate soovitused võimaldavad hoida kokku kulusid ja saada sellest materiaalset hüvitust. Soovitusprogrammidega on haarataud väike osa töötajatest, sest selle puhul kasutatakse iseseisvat algatust. Mitte igaühel pole häid ideid. Alluvate huvi vähenemise põhjuseks on ka see, et sageli viivitatakse ettepaneku rakendamisega või see lükatakse tagasi. Peale selle käsitleb mõni juht alluva ettepanekut kriitikana oma võimete ja oskuste kohta ning võtab tõrjuva hoiaku. Mõni juht teeb aga näo, et arvestab, kuid tegelikult jätab olukorra muutumatuks. Kvaliteedi mõjutamine eeldab rühmatöö kasutamist, sest sellega seotud probleemid on väga seotud. Kvaliteedi mõjutamisel on levinud kolm osalusvormi: kvaliteedinõukogud ja ringid ning kvaliteedi terviklik juhtimine. Kvaliteedi nõukogu koosseisu kuuluvad juhid ja töötajate esindajad. Kvaliteediga seotud
jõudu juurde. Võib võrrelda nt mõne realistliku tekstiga suremise kohta. Ühelt poolt romantiline surm, teiselt poolt realistliku kirjanduse surm. Hiljem, surm kaotab heroilise aspekti. Nt kuidas surevad inimesed Vilde ja Tuglase tekstides? Selles pole midagi kangelaslikku. Inimesed surevad jälki, eemaletõukavat ja vägivaldset surma, mis on veel ka nende enda süü. Vilde romaanides on surm ideoloogia teenistuses, kapitalistliku ideoloogia kriitikana esitatud. Nt romaan „Raudsed käed“ räägib Narva Kreenholmi manufaktuuri töötajatest, elu mis toimus 19.saj lõpus. Tingimused, olud, traagika, kuidas inimesed surid – selles poles kangelaslikkust. Vilde kujutab seda paljalt, kui teadus süsteemi ohvreid. Üks kontekst veel: inimesed on kogu aeg haiged. Haigus on mingisugune vaheala ja hämar ja ebamäärane ala. Võib teha mitmel moel: nt mõni autor kirjeldab väga täpselt mingit meditsiinilist
vastu võitlemine, mis näitas, et Euroopal (CSDP) on see jõud olemas, millega maailmas rahu hoida. 3.Järjekordseks eksimuseks võib pidada Euroopa Liidu toetuste jagamist liikmesriikidele oodates selle eest poliitikate võrdsustamist läbi programmide ja projektide seadmata kindlaid objektiive või siis isegi mõõtmaks eelnevate programmide efektiivsust. Euroopa välispoliitika pole autori sõnul piisavalt poliitiline. Igasugusel juhul rohkem raha ei pruugi tekitada rohkem effektiivsust. 4.Kriitikana toob autor välja Euroopa suutmatuse võtta vastutust välispoliitaka ebaefektiivsuse eest, mida on küll kerge kellegi teise süüks ajada, kuid tegelik süü langeb liikmesriikidel. Selle probleemi sügavam osa paikneb liikmesriikide vahelises ühises koostöös. 5. Kriitikana saab välja tuua ka liigse lootmise Ameerika Ühendriikide peale. Mitte, et Euroopa ei saaks tõelises ohus USA peale loota vaid, kui Euroopa pole ohus suunab USA oma energiat rohkem mujale, kui Euroopa ning
hierarhiliste positsioonide pärast (Keller 2004). Eesti inimeste subjektiivne enesepositsioneerimine sotsiaalsel redelil on otseselt seotud nende konsumerismi tasemega (Lauristin 2004 Kalmus et al. 2009 kaudu). Keller (2004) on leidnud, et Eesti tarbijad tajuvad konsumerismi (ehk seda, kuidas tarbitakse esmavajadustest eristuvaid, suurema sümbolilise väärtusega kaupu ja teenuseid) suure sotsiaalse eristajana. Keller toob Eesti tarbijakultuuri kriitikana välja, et kuigi sümboliline tarbimine ühelt poolt pakub eneteostuse võimalusi, teiselt poolt aga muutub ta ka võõrandumise allikaks seda võib seletada muuhulgas ka sellega, et tänast puudust tajutakse privaatse ja individuaalse nähtusena, seostades seda isikliku ebaõnnestumisega (Nõukogude Liidus tajuti defitsiidi kollektiivse nähtusena). 57. tootmise ja tarbimise eraldumine kaasaegses ühiskonnas?
Teadvustati, et teater vajab uurimist teatrina, omaette keelena, mitte kirjanduse illustratsioonina. Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja polüfunktsionaalne). f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade endi juurde!" seotud kehalisusega inimene on kehaline: näitleja tuleb lavale ja on füüsiline, ruum on ka füüsiline. g) Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. - teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates
19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism, mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks. Konservatism I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile. Konservatism tekib inglaste kriitikana Suurele Prantsuse Revolutsioonile. E. Burke mõtted Prantsuse Revolutsioonist. Kui prantslased oleksid mõistlikud reformiksid nad oma üh järk-järgult. Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde. Pol vabadus oli pigem tagasihoidlikkue kutsuv ja seda on vaja nii palju, et see oleks kasulik maj vabadusele. 1790
Praktilise mõistuse kriitikas tahtmis- , tegutsemisvõime. Kuid see, mida me nimetame tundeks ja fantaasiaks pole seni veel kriitiliselt uuritud. Seda tühimikku püüab täita Kant "Otsustusvõime kriitikaga". Kui me seda teost ei vaatleks, siis saaksime Kant'ist puuduliku pildi. Selle teose vaatlusel langevad paljud Kantile tehtud etteheited ära. Esimesel pilgul võib olla võõrastav, et tundemaailmale suunatud teos on pealkirjastatud "Otsustusvõime kriitikana". Püüame seda mõista. Mida teeb kohtunik, et jõuda (juriidilisele) "otsusele"? Ta kasutab õiguslikke lauseid praktilise elu hindamisel. Ta kasutab üldiseid lauseid erilise juhtumi suhtes. Või vastupidiselt öeldes: ta püüab antud tõsiasju õigele õiguslikule lausele allutada (subsumeerida). Siit võiksime saada "otsustusvõime" jaoks järgmise definitsiooni: Otsustusvõime on võime, erilise üle üldisele allutatuna mõelda. See on ka Kanti definitsioon
KUULUS TEOS – 1 ja kolm tooli Hiljem hakkas oma kunsti kohandama vastavalt riigi ajaloole. BRUCE NAUMAN – NEW YORK ( s 1941) - Õppinud matemaatikat ja füüsika - Huvi keele vastu -on teinud skulptuure fotosid ja neoontöid ja performanceid - fookuses mängulisus ja humor 1990. on figureerinud kunstikute poolt koostatud nimekirjas kunstnikuna nr’1 Tööd: Sada korda ela ja sure ja 15 kätepaari MOSKVA KONTSEPTUALISM tekkis nõugokude kora kriitikana välaspool ametlikku kunstisüsteemi põhiliselt 5 kunstniku vahel -ANDREI MONASTÕRSKI -ERIK BULATOV -ILJA KABAKOV -ÜLO SOOSTER -KOMAR JA MELAMIID jt. Tekkis rühmitus – Kollektivnõje Deistvija ( liider ANDREI MONASTRÕSK) Nt 1977 , kui sõideti rongiga Moskvast välja metsa ja jäeti metsa maha loosung Erik Bulatov konseptuaalne maalikunstnik : 1.“Krassikovi tänaval” 2.Õli lõuend – “ Punane Horisont” 3. “ Ohtlik” Kokkuvõtteks :
Hasso Krull (s 1964) 1986 Mustvalge (pseudonüüm Max Harnoon) 1993 Luuletused 1987-1991 1996 Trepp (www.eki.ee/kodud/krull/) – üks esimesi hüpertekstuaalseid näiteid. 2004 Meeter ja Demeeter – eepos kasutab pärimuslikku ainest, organiseerib seda narratiivi alusel. 2009 Neli korda neli 2012 Veel ju vist 2014 Pesamuna ( Pesa /Muna) Kui hinnata Krulli kogumõju kirjaniku, luuletaja ja kriitikana, siis tema roll kirjanduses on kõige määravamat laadi. Ta debüteerib samal ajal luuletaja ja kriitikuna. Ta on kriitilise revolutsiooni eesotsas, sest ta hakkab oma esseedes tutvustama teoreetikuid, kes on seotud prantsuse poststrukturalismiga. Ta tõmbab teatava piiri 80ndate lõppu. Tema loomingu juures tuleks öelda, et tema looming muutub koguaeg. Kaks esimest raamatut mängivad klassikaliste luulekonventsioonidega, kuid mingis mõttes mängivad ka nii,
2. Psühhoanalüütiline teooria Agressiivset käitumist peab sünnipäraseks, instinktiks. See, kuidas agressiivne käitumise tekib on erinev. Freudi järgi. Agressiivseid ja seksuaalseid impulsse sisaldab. Sünni ja surma instinkt, kumb peale jääb, mõjutab seda, kas ilmneb agressiooni ja hävitus tung või mitte. 4 astet Freudi järgi. Agressiivsust ei saada ühiskonnas aktsepteeritud moel maha laadida. Leitakse teisi teid. Kunstiloomingus, kriitikana vms elatakse välja alateadlik agresioon kuhjub ja sellisel teel välja elada ei saa, ja siis käitub vägivaldselt. Psühhoanalüütiline sekkumine ei ole andnud positiivseid tulemusi, pigem suureneb selle tulemusena agresioon jms antisotsiaalne käitumine. Ei ole tõhus sekkumine. Teooria püüab küll nii seletada. 3. Frustratsiooni-agressiivsus teooria Dollard ja miller.1939 Agressiivsus ilmneb sellistel juhtudel, kui inimene on frustreeritud
1929. aastal formuleeris V. Shelford miinimumreegli põhjal tolerantsusseaduse. Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Kriitikana Liebigi seadusele agronoomias, ilmus 1909. aastal faktorite koosmõju seadus Mitserlichi poolt. Mitscherlichi reegel e. kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X1, ...Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju
Lapse isiksuse kasvu ja iseseisvumisepüüdlused ujutavad üle oidipaalse etapi lahendustest. Lapse mina on tugevnenud. See on märgata defensiivsuse arenemisest ja mõtlemise ja fantaasia kasvust. Ülimina areng on tugev. Enesetunne on tugevnenud ja kaitseb teda. Eriti latentse perioodi alul on ülimina väga range. See ilmneb lapse ebakindluse, nõudmiste ja tugeva kriitikana iseenda suhtes. Laps teab, mis on lubatud ja mis keelatud. Ta kogeb süütunnet ja pahameelt tehes midagi oma moraali vastaselt ja kui ta märkab, et teised teevad valesti. Ülimina areng loob lapsele turvalisuse tunnet ja toetab lapse iseseisvumist. 176 Kui laps suudab oidipaalses probleemilahenduses lubada väiksust, saab ta soovi kasvada suureks. Lapse ajakäsitlus muutub. Ta
annaabi.ee 
