Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur
Arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid hakkasid kreeklastel kujunema pärast tumedat ajajärku 8. sajandil eKr. Tähtsaimad nendest olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ning Sürakuusa. Kujunenud linnriigid olid sageli omavahel sõjajalal, mille põhjuseks oli asjaolu, et ükski linnriik ei soovinud näha teise muutumist nii võimsaks, et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest
ehk tarkusearmastus. filosoofia eesmärk on saada teoreetiliselt aru maailmast. filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid
Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest Venus jne. Kuna roomlased laiendasid järjest oma riigipiire, siis oli nende jaoks üks tähtsamaid jumalaid Mars – sõjajumal. Inimeste ja jumalate vaheliseks suhtluseks olid preestrid, kuid Roomas olid need märksa suurema tähtsusega isikud kui Kreekas kuna Roomas olid preestrid ka riigiametnikud kuid kreeklastel jäi preestrite roll pigem usuvahendamisega seotuks. Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. Seda hakatigi ülesse kirjutama kreeklaste eeskujul 3. saj eKr. Ehitusel võeti samuti kreeklastelt eeskuju, kuid lõpuks, olid saavutused isegi paremad kui kreeklastel. Vana – Kreekas ehitati palju sammastega templeid, mis olid sealse arhitektuuri üks tunnusmärke. Roomlased üritasid kreeklasi jäljendada ning see õnnestus neil väga hästi.
Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni.
Müüt neljast ajastust. Kreeklastel oli inimlike hädade tekke kohta teinegi müüt. Algul, veel enne Zeusi, kui valitses alles Kronos, olid kõik inimesed õnnelikud. See oli kuldne ajastu. Kuid aja jooksul kadus rahu inimeste hulgast. Inimesed hakkasid üksteist kadestama, sageli tekkisid vaidlused ja tülid. Saabus hõbedane ajastu. Hõbedase ajastu järel tuli vaskajastu. Inimesed õppisid taguma vaskrelvi ja hävitasid üksteist ägedates sõdades. Lõpuks saabus kõige halvem aeg - raudajastu, mil maa peal enam üldse ei
ZEUS JA TEMA JUMALANNAD Referaat Koostaja: Kristel Kiisk Klass: 10 A Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud
olnud Trooja. 11) Väidetavalt ehitasid kreeklased nii suure puust hobuse, et sinna mahtus sisse 40 meest. See aga polnud võimalik arvestades sellega, et neil puudusid vajalikud tööriistad selleks. Samuti poleks nad suutnud seda hobust ehitada nii tihedalt, et selle seest poleks inimesed välja paistnud. Kui puudus Trooja hobune, on kaheldav, kas Trooja sõda üldse toimus. 12) Homeros kirjutas "Iliases", et kreeklastel õnnestus sõda võita tänu sellele, et valvurid olid pidutsemisest ja veinist magama jäänud ning tänu sellele tuli kreeklastel võimalus hobuse seest välja tulla ing Trooja vallutada. Kui aga arvesse võtta seda, et tol ajal ei olnud veinid nii kanged, et sellest oleks võinud purju jääda, ning magama jääda, siis ei saanud kuidagi võimalik olla, et kõik valvesse pandud sõdalased olid unne suikunud. Paljud inimesed läbi ajaloo on uskunud, et Trooja sõda toimus ka päriselt
Vana-Rooma skulptuur o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja
Vanarooma kirjandus Kes ja millal rajas Rooma linna? Romulus ja Remus 753. aasatl eKr. Mis keeles on kirjandus? Ladina keeles Milline mõju oli kreeklastel Rooma kultuurile? Rooma riik vajas haritud kreeklasi.Paljudel elualadel toimus kreekastumine: rooma olustikku tungisid kreeka tavad, levis kreeka keele oskus, tavaline oli haritud kreek ori lastekasvatajana, levisid ka kreeka jumalad nt Zeus. Mis on roomlaste eepos, kes on autor? Aeneis on eepos ja autor on Pubilus Vergilius Maro Mis on eepose põhisisu? Aeneas on vaja täita missioon- rajada riik Itaaliasse. Tänu Junole sattus ta saarele kus armus temasse Dido
tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle:
Orjanduslik ühiskond Sõjaväe kohustus kadus Keskused - Aleksandria, Pergamon, Museion Piiramtu võimuga Kreeka- Makedoonia monarid Kirjandus Kreeklastel oli väga Tragöödia „asendus” populaarne teater- komöödiaga tragöödiad Luulekeskus - Aleksandria Kangelaseepika Poeedid hakkasid pöörama Kirjutasid enamasti tähelepanu elegantsusele ja aristokraadid stiilile õpetatuses
järgi nimetatud märtsikuud. Lõplikult korraldati kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandi eKr keskpaiku, kui asendati kuukalender päikesekalendriga. See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation, roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju
Taotleti ka distsipiliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Millised olid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vastuolude põhjused? Ühiskondlik arvamus oli väga range ning rahvas lükkas tagasi mis tahes järelandmised Roomale. Vaidlusi tekitas küsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Jumala-Isast, nagu uskusid kreeklased, või Isast ja Pojast. Arutleti ka selle üle, kas armulaualeib peab olema valmistatud hapendatud taignast nagu kreeklastel või hapendamata taignast. Milline oli Aquino Thomase käsituses usu ja inimmõistuse vahekord? Ta ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema omad järeldused, kasutades Aristotelese loogikat.
ruumi kaunistada, sest kaared ja võlvid olid ülal. Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Roomlastele meeldisid vaatemängud ning 1. sajandil ehitati sinna suurim amfiteater- Colosseum. See ehitati tasasele pinnale mitte nagu kreeka teatrid. Seal oli kolm koruust ning iga korrust kaunistasid kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Roomlased ja etruskid võtsid kreeklastel üle sambad. Kasutati kolme erinevat stiili. Templeid ehitati jumalatele.
Itaalias tegeleti rohkem põlluharimisega ja merd sõideti vähem kui Kreekas. Linn kujunes mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti müüriga. Rooma linna valitses kuningas koos nõukoguga ehk senatiga, kuhu kuulusid tähtsate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jahunes sugukondadeks, mis omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli talupojaühiskond. Tuli täita ka sõjaväekohust. Varustuse muretsemine oli igaühe enda teha. Roomlaste sõjaväevarustus oli parem kui kreeklastel. Sammuti puudusid naistel roomas poliitilised õigused. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Roomas oli naistesse suhtumine vabameelsem kui Kreekas. Roomlased kandsid tuunikaid. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlaste loidulaualt võis leida leiba ja jahust putru, Vahel oli lisandiks kala, juur- ja puuviljad. Jõukamad said endale lubada liha. Tänapäeva kultuuri on mõjutanud mõlemad. Mõlemad on ühteist täiendanud ja võtnud üle teiste
eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad tõsine, mehelik, kindlameelne. Früügia meeleline, kirglik, orgialik. Lüüdia muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne. Vara kristlikust muusikast on pärit kaks laulu tüüpi: · psalmoodid -tekst vanast testamendist, alguses kreeka ning hiljem ladina keeles · hümnoodia -uutele tekstidele loodud laulud (usuga seotud muusika).
Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud
(Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
(Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
Tuntumad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hauakambrites olid maagilise tähendusega tekstid, mis puudutasid vaarao surmajärgset saatust. Kreeklased mõistsid surma kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges maa-aluses Hadese riigis. Kadunukesel pandi münt suhu, sest arvati, et surnute riiki piirab allmaajõgi, millest paadimees hingi hõberaha eest üle viib. Aja jooksul tekkisid kreeklastel teist laadi ettekujutused, mis levisid müsteeriumidega (laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistustega). Müsteeriumidel võisid osaleda kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Vaid nemad teadsid, mis seal toimub ja varjasid kõike hoolikalt. Ebusise müsteeriumi järgi pidi selles müsteeriumis osalejatele tagatama pärast surma helgemad väljavaated. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu: inimkonnal lasub ühe muistse
Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu
Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - sõjad ja rüüstamised Kui Rooma alistas Kreeka linnriigid, algas 145 eKr. olümpiamängude
Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg 1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud
Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskel oli aatrium, mille katus oli avatud ning ruumis oli bassein vihmavee kogumiseks. See oli omamoodi elutuba, kus võõrustati ka külalisi. Hiljem rajati majadele ka sammastega ümbritsetud aedu. Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu. Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik- meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus. Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad
Seda ellu viies pani Prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele. Pärast Caironeia lahingut olid Kreeka linnriigid oma sõltumatusest küll ilma jäänud, kuid Kreeka kultuur selle läbi oma tähtsust ei kaotanud. Tolleks ajaks oli Kreeklastel juba kultuurivallas juba väga suuri saavutusi ja see areng jätkus. Nii oli lugu ka olümpiamängudega. Mänge peeti peajumal Zeusi pühas paigas Olümpias. Sinna tuli hulgaliselt pealtvaatajaid ja kultuuritegelasi. Sel ajal ohverdati jumalatele palju. Olümpiamängud olid kõige tähtsamad ja suurejoonelisemad ülekreekalised pidustused. Kreeklased tundsid nende üle suurt uhkust ja jätkasid nende korraldamist ka pärast iseseisvuse lõppu. Alles aastal 394 peale Kristust
universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid minevik, olevik, tulevik olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses. Ka keskaja inimese maailmapildis oli sama süsteem olulisel kohal: ilmaliku elu jaoks oli aastaaegade tsükkel ning liturgilise elu jaoks kiriklik tsükkel. Nii religioossete, ajalooliste ja isikliku elu tsüklite aluseks on looduse tsüklilisus
arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes kreeka keelt ei räägi, kuna kreeklaste jaoks kõlas iga võõrkeel kui: ,,bar-bar". Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik- Ateenas oli orjade elu natukenegi kergem kui kuskil mujal linnriigis.Orjadel puudusid peaaegu kõik õigused, kuid olid seadused, et orjasid ei tohi teadlikult tappa. Kuid nendes seadustes oli ka auke, nii et orjapidajad said oma ,,äpardused" kinni mätsida.
d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints
( EE 1990, loodusteadus.) Kustkohast said loodusteadused alguse ? Antiikajal tunti loodusteadust loodusfilosoofia nime all. See sai alguse Vana-Kreekast. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit. Eelnevast lähtuvalt oli ka kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal
8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon kõigile jumalatele pühendatud tempel, kuppelehitis, suurim kuppel 2) Colosseum amfiteater, peeti gladiaatorite võitlust, populaarne, tuntuim amfit. 3) akvedukt - mägedest vesi linnadesse e. veevärk 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla halvemad meresõitjad (kreeklastel meri), halvemad filosoofias (kreeklastel sokrates jne) 2) ületasid kreeklasi ehituskunstis (lubimört, kaared), õigusteadus (populaarne tänini) 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? Constantinus suur legaliseeris kristluse 313a, apostlite aktiivne tegevus, ei tehtud vahet rikastel ja vaestel, segadused rooma riigis KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus parlament tsentraliseeritud monarhia
Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskenduma inimolevuse ümber. Kreeklastel ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujutusi, nad lõid jumala enda näo järgi. Skulptor jälgis mängudel võistlevaid atleete ja tajus, et miski ei saa olla kaunim kui need jõulised, rühikad, noored kehad. Nii hakatigi nägema jumalaid noorte, ilusate ja veetlevatena. Nagu on Piibli Paulus öelnud, peab nähtamatu saama mõistetavaks nähtava kaudu. "Kreeka ime" tõigi jumalad inimsetele lähemale. Jumalate paigas Olümposel tundsid ka kreeklased end justkui omas kodus
nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad, Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Selle peale ütles Leonidas: ,,Tulge ja võtke need ise". Kreeklaste faalaks töötab hästi ja see toob neile edu. Filmis on hästi esile toodud õpetus, millega Spartalasi õpetati: Armasta oma naist ja kaitse oma kodumaad, iial ära tagane, iial ära anna alla. See põhimõtte viibki lõpuks mehi huku äärele. Neil on võimalus alla anda ja minna koju, kuid nad ei tee seda kuna sellega nad rikuksid koodeksid, mille järgi nad terve elu elanud on.
põhjalikumalt alates linnriikide tekkimise ajast 2. Laulik, kreeklaste Orpheus 2.Arheoloogilistel 2.Kreeklastel väljakaevamistel leitud olid levinumad pillid;kõikide muusikas kasutati keelpillid,vani harf m on 4- keeleline forminks,mille
legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust väljasirutatud käe sõrmede otsteni. Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkusküünar on erinevatele kultuuridele olnud vast kõige rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni 0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit. Kolm küünart andsid kokku sülla (umbes 1,8 m). Arssinana tuntud vene küünar oli 0,7112 meetrit pikk Pikemate vahemaade mõõtmiseks on juba antiikajast peale kasutatud miili. Rooma miil oli umbes 1480 meetrit, ehk siis üsnagi lähedane praegusele miilile, mis on 1609,344 m. Küünar oli mõõtühikuks kogu Vana Egiptuse riigis, et kõik mõõdetavad maatükid saaksid võrdsed. Tegelikult võeti
variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade elu Ateenas mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides. Ateena seadused keelasid orja sihiliku tapmise. Kui see juhtuski, siis loeti orjapidaja kuritegu ,,tahtmatuks" tapmiseks. Seaduse järgi tuli süüdlane Ateenast pagendada, kui tapetu omaksed talle ei andesta. Kuna orjal omakseid ei olnudki, siis pääses orjapidaja õige kerge usulise karistusega ta pidi ohverdama jumalatele
Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr
mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope- Odüsseuse naine, Ithaka-saar odüsseuse päritoluga, Perikles-Atena valitseja, Herakles-kangelane, Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, Heliotsentriline maailmapilt päikesekeskne maailmapilt (ptolemaios vist aretas selle vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a
Nende heaks töötas palju orje. Aristokraadid pidasid rahvakoosolekutel kõnesid ja kandideerisid riigiametitesse. Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti kestsid sellised koosviibimised hiliste õhtutundideni. Olümpiamängud Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri
See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik. Pean teda üheks suurimaks väejuhiks, kes kunagi on elanud. Aleksander Suure vallutused tõid endaga kaasa kreeklaste väljarände Idamaadesse. Põhjus oli selles, et pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid väepealike vahel ning nendega kaasnesid ka uued sõjad. Leian, et kreeklastel oli kõrini pidevast sõdimisest ja riigijuhtide ambitsioonide täitmisest. Kreeklased asustasid vanasid linnasid, kuid rajati ka uusi. Tähtsaim uus linn oli Aleksandria, mille rajas 332. a. eKr Aleksander Suur. Vahemere idaosa rannikuala omandas kreekapärase ilme, sest seal levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Arenes Kreeka teadus. Kreekas elas hellenismiperioodil palju teadlasi. Tähtsamad
müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke jumalusi. See kõik oli võimalik tänu sünkretismile ehk kultuste segunemisele. Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli kreeka usund püsiv ning etendas oma osa peaaegu kõigis polise ettevõtmistes. Peamiseks kultusetalituseks oli ohverdamine, mille käigus templi ees paiknevale altarile asetati jumalale and, sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased.
Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d;
300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid juba ette valmistatud surmani võitlema, ning et kreeka faalanks kaitseb seda väikest maalappi küllaltki tugevalt. Xerxes ootas paar päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule 10 000 sõdalasega, kellest osad olid meedlased
Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Senat- valitsev riiginõukogu, +60a. Konsul- magistraadis oli neid 2, neile kuulus kõrgeim võim riigis,sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Leegion-rooma armee koosnes leegionitest (~ 4500-6000m)Kapitooluim-kindlus linna keskel. Termid- Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater(~50000 ini) 80a pKr. Panteon-kõikide jumalate tempel. Magistraadid- kõikvõimalikud riigiametnikud. Imperaator-valitseja,käskija. Tuunika-sama, mis kreeklastel kitoon. Tooga-rikkuse märk,nooruk-valge,täisk.-punane,sama mis kreeklaste himation.Stoola-pikk kleit,keskelt vöötatud. Stylos-kirjapulk. Cultura-harimine.Circus-ring [Circus Maximus-suurim hipodroom] Res publica-vabariik. Pax Romana-Rooma rahu. Populus Romanum-rooma rahvas. Romulus-asutas Rooma linna. Caesar-Rooma imperaator ja diktaator. Pompeius,Antonius,Octavianus-suured väejuhid. Augustus- esimene keiser. Kleopatra- Egiptuse valitseja, Caesari abikaasa. Hannibal- Kartaagolaste väejuht
On olemas pankrotistsenaarium, kui keegi peale valitsuse ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab. Samas poleks see sugugi esimene kord, kui Kreeka riik kuulutaks enda pankroti välja. Ajaloos on seda juhtunud varemgi: 1827.a., 1843.a., 1893.a. ja 1932. aastal. Üsnagi muljetavaldavalt on Kreeka viimase 200 aasta jooksul olnud neli korda pankrotis! Tundub, et on kaks võimalust: kas Kreekal on probleeme riigi majanduse haldamisega (samas, kui kreeklastel oma isikliku rahakotiga on lood vastupidised), või kulutatakse laene valesti. Võrreldes varasemate kordadega on praegu erinevus selles, et Kreeka on eurotsooni liige ja tema saatus ja otsused mõjutavad ka Euroopa majanduslikku stabiilsust. Kreeka majanduse probleemid on sellegipoolest fundamentaalsed. Globaalne majanduskriis ei pööranud asju pea peale, see lihtsalt kiirendas selle olukorra tekkimist, mis oleks niikuinii tekkinud, sõltumata sellest, mis maailmas toimub
Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus kui kreeklastel. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine,
kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik. Kreeklased olid tol ajal türgi impeeriumi võimu all ja ta hakkas toetama kreeka vabadusvõitlust. Rahaliselt et ostis relvi jms. See jaht millega Shelly purjetas, uppus ja see kirjanik suri ja siis ta pühendas kreeklastele ja ostis laeva jms. Samas polnud kreeklastel ka üksmeelt ja bairon püüdis neid ühendada, aga ta kaugele ei jõudnud. 1824 aastal malaariasse suri. Tema keha viidi inglismaale, aga süda jäi kreekasse. Westminister abbysse teda ei lastud matta ja pandi kõrvalisse kohta. Bairon käsitleb et don juan pole mees kes kasutab naisi ära vaid naised kasutavad don juani ära. Don juan satub mitmesse riiki ja tal oli plaan kirjutada et jõuab prantsusmaale tagasi aga see jäi tal lõpetamata. Tal on ka mitmed tuntud draama teosed
Mariannast ja tema abikaasast Petrosest, Annest, eestlasest, kes elab samuti Kreekas ja üritab sulanduda kreeklaste sekka ilma oma eestimeelsust kaotamata ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Põhilised probleemid, mis peategelasel tekkisid, olid seotud Kreeka kommetega. Kreeklased peavad väga traditsioonidest lugu ning välismaalasel on raske meeles pidada kõike, mida Kreeklased peavad sündsaks ja mida mitte. Samuti on paljudel põlistel kreeklastel eelarvamused selle kohta, et kõik turistid on rumalad joodikud ja Ester pidi päris mitu korda enda arukust ja võimekust veenvalt tõestama. Kliima ja loodusega seoses polnud mitte ühtegi suuremat probleemi mainitud, ainus asi, mis oli välja toodud, oli kuumuse ja niiskusega harjumine.
peamiselt üle kreeklaste peade. Samal ajal sundisid pärslaste eliitväed kreeklaste nõrga tsentri taganema, kuid Kreeka vägede külgedele koondatud hopliidid purustasid vastaste tiivad ning ründasid omakorda keskelt läbitunginud pärslaste põhijõudusid. Pärslaste read läksid sassi ning järgnes nende taganemine laevadele. Pärslaste ratsaväe hilinenud lahingusse sekkumine päästis nad täielikust katastroofist ning kreeklastel õnnestus vallutada vaid kuus nende laeva. Kokku hukkus kreeklaste andmetel 6400 pärslast. Samas oli lahingus hukkunud vaid 192 ateenlast ja 11 plataialast. Meritsi põgenevad pärslased soovisid vallutada kaitseta jäänud Ateena, kuid ateenlased said sellest teada ja asusid oma kodude kaitsele. Kui pärsia laevad Ateena lähistele jõudsid, olid ateenlased neid juba ootamas. Seepeale põgenesid pärslased lõplikult. Osa linnriike jäid aga Põhja- Kreekas siiski nende kätte
Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
annaabi.ee 
