Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT : Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmendal saj toimusid K-P-sõjad?
  • Milline lahing oli kõige olulisem?
  • Miks peetakse 5sajandit Kreeka hiilgeajaks?
  • Kes oli Perikles?
  • Keda oli Ateenas rohkem kodanikke või mittekodanikke?
  • Millest purskas ainult soolast vett Miks eelistati Athenat?
  • Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada?
  • Millega tegelesid Ateena aristokraadid?
  • Milliseid töid tegid Ateena orjad?
Ajaloo KT
Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena õitseaeg
1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand.
2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast .
1) Maraton
2)Termopüülid
3) Salamise
4)Plataia
3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks?
4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema.
5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik , neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi.
6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles . Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit . Suured ehitamised.
7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees.
8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju , lapsed ja naised polnud ka kodanikud.
9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu.
10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena , kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon , kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi.
11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik , et vili ei kasvanud seal.
12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid ? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu.
13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb?
V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele.
14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb? V: Kõiki kasvatasid emad. Spartas õppisid tüdrukud rohkem kehalisi alasid, kui Ateenas.
15.Kirjuta elanikkonna kihid, alusta madalamast.
1) Orjad
2)Talupojad
3)Käsitöölised
4)Aristokraadid.
16. Milliseid töid tegid Ateena orjad? V: Nad tegid kõige raskemaid töid. Orju oli palju rohkem, kui Idamaades . Kõige raskem töö orjadele oli hõbeda kaevamine.
17.Võrdle orjade arvu Idamaades ja Kreekas. Millest on tingitud erinevus? V: Kreekas ulatus see arv kümnetesse tuhandetesse, idamaades oli see arv tunduvalt väiksem. Orjad toodi välismaalt või nad langesid sõja käigus.
Ajaloo KT- Kreeka-Pärsia sõjad-Ateena õitseaeg #1 Ajaloo KT- Kreeka-Pärsia sõjad-Ateena õitseaeg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hellujou Õppematerjali autor
Ajaloo KT küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Kreeka ajaloo periodiseering
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) ­ suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar ­ jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka ­ suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka ­ territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi.

Ajalugu
Vana-Kreeka
20
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr

Ajalugu
Vana-Kreeka
9
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia ­ rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul

Ajalugu
Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal.

Ajalugu
Vana kreeka
28
docx

Vana kreeka

sugukondlik kord ning kujunes varane klassiühiskond. Tekkis väikeseid orjanduslikke riike, majandus ja kultuurisidemed idaga ja sitsiiliaga. 2 at ema hävitati pea kõik egeuse riigid vana-kreeka hõimude poolt, järgnevalt toimus sugukondliku korra lagunemine ning kreeta-mükeene kultuuri saavutuste aeglane omandamine. Arhailisel ajal kujunes orjanduslik kord ja polised. Klassikalisel saavutab orjanduslik krod kõrgema taseme, õitseb kreeka kultuur. 4 saj alistati kreeka makedoonlaste poolt tänu pol-sots kriisile.hellenismi ajal poliste föderatsioonid ja kuningriigid, rooma vallutab kreeka. Kreeka alad e balkani ps lõunaosa, egeuse saared ja väike-aasia läänerannik asustatud neoliitikumis. Juba 7-6 at elas seal mittekreeka hõime. Hõimud nt lelegid, drüopid, pelasgid, kaarlased. Kreeka hõimud ilmusid umbes 20 saj. Balkani harumäestikud jagavad madri ehk balkani kreeka kolmeks, põhja kesk ja lõuna

Vanaaeg
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.

Ajalugu
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 ­ 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 ­ 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 ­ 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele võtmine. Arhailine 800 ­ 500 eKr · Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas.

Ajalugu
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 ­ 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 ­ 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 ­ 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele võtmine. Arhailine 800 ­ 500 eKr · Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun