saagi. Kreeka on heaolu riik, mida tõestavad paljud näitajad: suhteliselt kõrge keskmine eluiga, tervishoiu laialdane areng, kõrge SKT. Geograafiliselt soodsal asukohal ja arenenud riigina on ühinenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, olulisemad neist : · Euroopa Liit (EL) · Schengeni lepe · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Euroopa Nõukogu (CE) · Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) · Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Kreeka majandust hoiavad üleval suured ettevõtted, mis pole tähtsaks saanud ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca-Cola HBC, Aegan Airlines, Alpha Bank, Ellaktor S.A. Rahvastik
............................................. 15 Välisinvesteeringud.......................................................................................................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus..............................
Rahvastik Kreeka on rahvaarvult keskmine riik, kus elab ligi 10,8 miljonit inimest. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning
olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos.
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest)
Kreeka Andrei Tehnikov 11 LJ 24.03.15 · Pealinn Ateena · Pindala - 131 940 km² · Riigi keel kreeka · Rahvaarv - 10 775 557 (1.07.2014) · SKT elaniku kohta - $24 574 (2014) · Kreeka on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. · Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952
Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka rahvaarv ja selle muutmine Nagu järgnevast tabelist näha pole rahvaarvu muutus olnud kordagi negatiivne Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik
sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse ,,väikseks Kreekaks" Austraalias ja Uusmeremaal. 8 Suuremad linnad Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku) Inimeste tegevusalad Enamus Ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama.
maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud,
Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. 2. Kreeka lipp ja vapp 2.1. Kreeka lipp Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu, mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja
Internet users 0.00 0.10 3.10 7.30 2008 aasta seisuga kasutavad internetti aga 24.483 millionit inimest. (Leidsin 5 indikaatorit, mis iseloomustavad sinu riigi arengutaset ja heaolu http://globalis.gvu.unu.edu/indicator.cfm?IndicatorID=19&country=EE&lang=en) Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu (alates 1949. a) * NATO (alates 1952. a) * G20 * Maailma Kaubandusorganisatsioon (alates 1995. a) Turkiye Petrol Rafinerileri AS Petroleum & Coal 299/258 11002.68 29.44
rahvuspargid ja ideaalsed puhkepaigad. Kreekas on vahemerline kliima, mis tähendab palju päiksepaistet, soojad temperatuurid ja limiteeritud koguses sademeid. Kuna kreeka on geograafiliselt väga huvitavas paigas esineb erinevaid variatsioone kreeka ilmastikus. Talvel on tavaliselt mäed kaetud lumemõtsikestega, kuid temepratuur ei lange tihti alla null kraadi celciust. Talve keskmine temperatuur on 10,7 °C, kevadel 15,9 °C, suvel 25,6 °C ja sügisel 14,0 °C. Ateena võib suvel ollla talumatult palav, seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Kreeka jõed on suhteliselt lühikesed ja veerikkad. Kreeka floora ja fauna on väga mitmekesine. Kreekas elab üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. Kreekas elab praegusel
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79
Summaarne sündimuskordaja- See tähendab seda, et Eestis on summaarne sündimuskordaja suurem kui Kreekas. Kreekas on see 1.33 ja Eestis 1.58. Oodatav eluiga- kogu elanikkond: 80,05 aastat. Mees: 77,48 aastat. Naine: 82,79 aastat (2012 est.). Oodatav eluiga on tõusnud võrreldes varasemaga. RAHVASTIK Kirjaoskus- 15-aastased ja vanemad saavad lugeda ja kirjutada. Kogu elanikkond 97,7%, mehed 98,5%, naised 96,9% (2015 est.). Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik vananeb. Demograafiline ülemineku etapp selle riigi rahvastikus- Kreekat liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka, st iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb. RAHVASTIK Milliseid rahvastikupoliitika meetmeid peaks Kreekas rakendama- Kindlasti tuleks Kreekas suurendada sündimust. Vähendada illegaalset rännet Kreekasse. Kas ja kuidas mõjutab Kreeka riiki ränne- See kasvatab Kreeka rahvaarvu, muudab rahvastiku soolis-vanuselist
...............6 Skulptuur.................................................................................................................................7 Maalikunst...............................................................................................................................7 2 Üldandmed Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest. Pealinn: Ateena Haldusjaotus: 52noomi. Usund: Kreeka õigeusk Aeg: Eestiga sama. Kreeka suunakood: 30 Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu
Palju erinevaid nahkhiire liike. Kreeta saar on peatuspaigaks rändlindudele. Taimed Üle 2000 taimeliigi. Kevadel õitsevad, kuumal suvel kuivavad ära. Esimeste vihmadega hakkavad uuesti õitsema. Kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure, kõige tuntumad: oliivipuud, tsitruselised, erinevad viinamarjasordid. Valmib kaks saaki aastas. Mägede kallastel kasvavad männi ja küpressi metsad. Palju tulbiliike, anemoonid, gladioolid. Rahvastik 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Valdav religioon on õigeusk, lausa 98%. Kreekas on 93% rahvastikust kirjaoskajad. Väga eakad inimesed kirjaoskamatud. Tihedaimalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses. Eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat. Naistel 82,8 aastat. Enamik rahvastikust kreeklased. 1000 inimese
Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud reziimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4 Kreeka majandus Kreeka on lõuna Euroopas asuv ligikaudu 10,77 miljoni elanikuga 130 975 ruutkilomeetrine riik, mille pealinnaks on Ateena ning rahaühikuks euro. Riigis 2 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 3 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 4 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 133
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend
Albaanlased moodustavad 55-60% või rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust naaberriikidega, ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile. Kuna riigi territoorium on mägine, on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Seega on suhteline tihedus osades paikades kõrgem. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses ning teistes linnades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel. Vähe inimesi elab sisemaal, mägisematel aladel võib elada vähem kui 1-5 inimest ruutkilomeetri kohta. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides, on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat, naistel 82,8 aastat. Lindos Rhodose linn Liblikate org
Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km². Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km. Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud,
UNSC(Ühinenud Rahvaste Julgeoleku Nõukogu). 3.2.Prantsusmaa tuntumad rahvusvahelised firmad on autofrimad Citroën, Reanult S.A. ja Peugeot.ALCATEL-telefonifirma.Veinifirmad Tavel, Saumur, Chablis, Mersault jne. Air France-lennufirma, Lacoste riidefirma, Gameloft-videomängude tootja. 10 Prantsusmaalt on ka tuntud konjakifirmad nagu Cognac, Courvoisier, Frapin jne. 4. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv 2008 a seisuga 64,473,140 ning võttes arvesse rahvaarvu on Prantsusmaa kindlasti suur riik. Joonis 2. Prantsusmaa rahvaarvu kasv 2000.a.-2008.a. 11 See graafik näitab, et Prantsusmaa rahvastik on kasvanud viimase 8 aasta jooksul järk-järgult ning jätkab ka kasvamist edaspidigi. 2000. aastal oli Prantsusmaa elanike arv veel alla 60. miljoni
...........................................................................7 Riik......................................................................................................................................... 7 Haldusjaotus....................................................................................................................... 8 Majandus............................................................................................................................9 Rahvastik............................................................................................................................9 Kreeklaste usk.................................................................................................................... 9 Vana Kreeka mütoloogia...........................................................................................10 Vana Kreeka jumalad................................................................................
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
inimest. Huvitavat: majandusel paistab helge tulevik - hiljutised läbiviidud uuringud (Kappa Research) näitavad, et peaaegu 1,5 miljonit inimest plaanib naasta tööle põllumajandussektorisse. Selle kasuks otsustavad peamiselt noored ja kõrgharitud inimesed, kes otsivad paremat elukvaliteeti isegi juhul kui see tähendab väiksemat sissetulekut. Uuringu tulemuste kohaselt kaaluvad 68,2% vastanutest maale kolimist, 19,3% on juba konkreetsemad sammud selles suunas astunud. c) Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi, ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada. Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. d) Kreeka põllumajandust pärsib eriline maaomandi süsteem,mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket. 3. a) Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte
Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni
Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal maineka Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateelia Muuseumi nime all ning pärast laiendamist 1972. aastal sai see nimeks Olümpiamängude Ajaloo Muuseum.Muuseumi väärtuslikuma osa moodustabki just Papastefanou margikollektsioon, kus muu hulgas on ka täiskomplekt 1896. aasta Ateena mängude olümpiamarke. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate kaasaegsete olümpiamängude ajaloost alates Kreeka niinimetatud Zappase olümpiamängudest kuni viimaste kaasaegsete rahvusvaheliste mängudeni.Lausanne´is (Sveits), kus asub Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) peakorter, on ka Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROK-i egiidi all.Esmakordselt tekkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915
põllumajanduses 12% ja teeninduses 51%. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Kuulub arenenud riikide hulka. 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ja rahvusvahelised firmad Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO, OECD, NEA, OSCE, WTO, NATO, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA-ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI jne. FIAT masina- ja autotööstus, Pirelli & C. kummitööstus, Montedison keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel elektrienergeetika, Eni energeetika.Väga tähtis tööstusharu Itaalia majanduses on rõivatööstus
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Energia majandus....................................
) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole)
o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus-ja kultuurikeskus o Peloponnesose soda 431-404 eKr : vastuolud Ateena ja Sparta vahel lõid lõkkele suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele
Tsipras on siiski välja käinud ka mõned tulusid suurendavad ja kulusid kärpivad meetmed. Näiteks plaanitakse suurele kinnisvarale kehtestada uus maks, loodusressurssidest saadud tulud suunata pensionifondi, riigi autoparki vähendada ja nii edasi. Euroopa parlamendi esimees Martin Schulz ütles selle peale, et kui Kreeka peaks ühepoolselt katkestama oma kokkulepped, siis ka teine pool ei pea enam oma kohustusi täitma. Sellisel juhul peatatakse rahavoog Kreekasse ja Ateena ei suuda ennast enam finantseerida. Just selle pärast tuleb Kreeka peaministri Alexis Tsiprase valitsusel täita Kreeka ja euroala vahelisi kokkuleppeid. Alles siis on ülejäänud euroala riigid nõus rääkima Kreekale järeleandmiste tegemises. Kreeka rahandusminister vastas selle peale, et Saksamaa ei pruugi kreeklasi usaldada, aga ta peaks nad ära kuulama. Minister lubas, et Kreeka eelarve jääb edaspidi alati plussi, lisaks
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
