Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Krakatau vulkaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, tuhk, sumatra, jaava, saarest, tuhka, tegevvulkaan, sunda, vulkaanipurse, purskas, pauguga, pursanud, varjas, maapindReferaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel,
väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a
aga selle poolest, et vulkaanid vahel ,,ärkavad" üles ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju. Ka varasematel aegadel on inimesed üritanud vulkaani mõistet lahti seletada. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas Hiera saart, mille tipust paiskus aeg-ajalt suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi. Roomlased nimetasid Vulcanoks aga Lipari saarte hulka kuuluvat saart, mille järgi vulkaan oma nime tõenäoliselt saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid. See on üheks esimeseks põhjuseks, kuid samuti on vulkaanidega seotud maavarad. Kaevandavate maavarade hulka kuulub näiteks väävel ja sulfiidsed maagid.Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses
Nende nimi tuleb sellest, et seda tüüpi purset kirjeldas esimesena Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omased lõõmpilved. See nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult Saint Pierre'i linna. VULKAANIDE AKTIIVSUS Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri tõmmata. Teaduslikust vaatepunktist lähtudes ei pruugigi siin mingit vahet olla, mistõttu on sellisele jaotusele vulkanoloogide seas märgatav vastuseis
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Saar Anžela 11R klass Vesuuv vulkaan Referaat Õpetaja: Ljudmila Lainola Tallinn 2015 Vesuuv Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Praegusel ajal tegutsevaid vulkaane maalimas on umbes 800 ning enamik neist asuvad maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale.
Põrkuvad ookeaniline ja ookeaniline laam Võivad tekkida uued saared. (Jaapani saared, Mariaani saarestik on nii tekkinud.) Ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. subduktsioon (laama sukeldumine) algab sügaviku tekkega. (vt. ookeaniline-mandriline) Süviku kõrvale tekib vulkaanide rida. Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar) 3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel. Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud. Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad.
Maailma suurim üksik kalju on Austraalia südames asuv Uluru ehk Ayers Rock. See punane kivimassliiv on 6 km pikk, 2 km lai ja 348 m kõrge. Kõrgeim tipp on Mawson Peak (2745m) Sügavaim veealune kanjon on Esperance (1800 m) Suuremad korbed on veel Gibsoni kõrb ning Simpsoni kõrb Macdonnelli mäestik ning Hamersley ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St. Helensi põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis ,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus
Vesuuvi 79. aasta purse Asukoht Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, mis asub Euroopas Appenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Sellest asub 16 km kagus Napol ja sama kaugel põhjas Pompei. Vesuuvi koordinaadid on 40° 49′ 17″ N ja 14° 25′ 32″ E ning selle kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Ajalugu 24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694,
See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest. See ei olnud siiski tõeline seismiline merelaine, sest seda ei tekitanud maavärin. Tsunami, mis muutis Lissaboni kuulsa maavärina veelgi hävitavamaks, oli linna enda piirides ainult veidi üle kahe meetri kõrge, kuid kaugemal lõuna pool jõe vastaskaldal kasvas ta kümne meetri kõrguseks. Palmilatvadeni ulatuv laine olevat tabanud Havai rannikut 1868. aastal
kiltmaalt. Ka see jõgi on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi. 1931. a. Suvel tekitasid paduvihmad umbes 20 m kõrguse allavoolu liikuva laine, mis lõpuks mitmesse lisajõkke jõudes hääbus. Tohutud veemassid ujutasid üle terved maakonnad. Hakkasid levima nakkushaigused, inimesid nälgisid. Tol suvel kaotas oma elu 1 400 000 inimest. -5- Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).
Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi
Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on aktiivseid vulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja maailma kõrgeim mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetrit. (vt kasutatud kirjandus 2) Foto 3, Mauna Kea vulkaan (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Mauna_Kea_from_the_ocean.jpg)
kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka, India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et jõudis isegi Somaaliasse, mis asus epitsentrist 4500 km kaugusel. Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos
1 Eessõna. Loodusjõud on midagi, mille vastu inimene on täiesti võimetu. On seda olnud aegade alguses saadik ja on siiani. Inimesel on maailmas palju võimalusi surma saada. Enamusi varjante aga annaks head ja puhast elu elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud sell
kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis purskab või on pursanud enamasti plahvatuslikult; koosneb nii laava- kui ka settinud vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest kilpvulkaan - lameda kujuga vulkaan; koosneb peamiselt basaldikihtidest, mis on tekkinud rahuliku laavavoolu tulemusena aktiivne ehk tegevvulkaan - praegu tegutsev või hilises minevikus (ajaloolisel ajal) tegutsenud vulkaan, mille aktiviseerumist peetakse tõenäoliseks ka tulevikus
saart, mida referaadis lähemalt käsitletud on. Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi. 2 Hawaii saarestik 2.1 Üldiseloomustus Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest, mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7] 2.2 Avastuslugu Hawaii kultuuri on suuresti mõjutanud polüneeslased, kes saare esimesena asustasid. Polüneeslased saabusid saarele umbes aastatel 300 kuni 800 pKr. Kapten James Cook külastas saari 18. jaanuaril 1778. aastal ja nimetas need Sandwichi saarteks. Nimi püsis 1840. aastani, kui kohalik nimi Hawaii populaarsemaks sai.[7] 2
Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
See oli selle hetkeni Islandi tugevaim maavärin aastast 2000. Vulkaanid Islandil on väga palju vulkaane, peaaegu 200, kuid neist tegutseb ainult 30. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Kõrgeim on Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Veel suuremaid vulkaane: Katla, Eyjafjallajökull, Surtsey, Askja, Eldfell. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest
Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine
........................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest.
6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720 9 Ida Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140 11 Banda 714 7440 12 Jaava 552 1272 13 Bellingshauseni 487 5500 14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus Guinea 338 2665 18 Sulu 335 5576
.................................................... 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife........................................................................................................................... 13 6.2 Teide vulkaan..............................................................................................................14 Kokkuvõte....................................................................................................
· ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samadel laamadel asuvaid mandreid nt Atlandi ookean, merepõhja laienemine ookeani avanemisstaadiumil · aktiivsete äärtega ookean (subduktsioonivööndid) nt Vaikne ookean, ookeanilise maakoore neeldumine sulgumisstaadiumil ja vulkaaniliste kaarsaarestike (Jaapani, Kuriili, Aleuudi, Filipiini, Sunda, V.Antillid jt) teke, ookean kitseneb ja sulgub, sest ookeani äärtes neelatakse maakoort · mandrite kokkupõrge · ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V kontinentide põrkumine)
loodusimesid kui mitme kuu jooksul mööda erinevaid kontinente rännates. Islandi pindala on 102 700 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad.Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Peale maa asustamist teatakse 150 vulkaanipurset ja need on aset leidnud iga viie aasta tagant. Kõige aktiivsem vulkaan Hekla on pursanud peale 1104. aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000. Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis katavad 11 922 km² saarest. Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle
8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus. 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus, happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan, Etna b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik
Süvikud on keskmiselt mõni meeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Sügavaim on Mariaani süvik, 11 022 km sügavune. Ookeanide keskmäestik - Kujutavad endast murrangute tagajärjel tekkinud mäestikke, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000 m kõrguseni. Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda.
annaabi.ee 
