Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust.
Kosmos Kosmos on kreeka keelest tulnud sõna mis tähendab maailm, täpsemalt korrastatud maailm. Kosmose kui ilusa ja harmoonilise maailma vastand on kaos. Sõna kosmos tüvest tuletatakse eri teadusharude mõisteid: kosmogoonia, kosmoloogia, kosmograafia, kosmonautika, kosmobioloogia j a kosmeetika. Või mõisted kosmopoliit, kosmopolitism, kosmodroom jne. Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias:
Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile
riigi tenitootium on jagatudpiirkondadeksja igas piirkonnason tcicistusomandit registreeriv asutus Mida niiitab Gini koefitsient? 1. riigi majandusvabaduse taset 2. iihiskonnatulude jaotumiseebavdrdsust 3. sisemajanduse kogutoodangudiinaamikat Millised on Geert Hofstede s6ltumatudkultuuri tunnused?Leidke vale variant. 1. v6imudistants 2. orienteeritusliihi- v6i pikaajalisteleplaanidele 3, individualism- kollektivism 4. natsionalism- kosmopolitism 5. ebamii2irasuse tiletamisepiite 6. maskuliinsus- feminiinsus Millised on ti.itipilisedpartneri taustauuringukskasutatavadallikad? Leidke y4!g variant. f . iiriregister 2. WTO Teataja 3. krediidiraport Millised on pdhilisedpartneriotsingumeetodid?Leidke vale variant. f . isiklikud kontaktid 2. andmebaasidekasutamine 3. kaubamiirgi registreerimineviilisriigis 4. messidelja kontakttiritustelosalemine
· keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub esimene kirjandusajakiri · tekib mõiste ,,maailmakodanik" · ühiskondlikult aktiivne hoiak · valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine
· Kultuuri järjepidevus kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni. · Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses, eraldatuses. · Äärmuslikud vormid eelmist sajandit iseloomustasid fasistlikud liikumised, seostati geneetika ja rassiga. Internatsionism, kosmopolitism rahvusluse vastandid, riikide ülene maailmakodaniku idee. · Kogukond enamasti traditsiooniliselt määratud inimeste kooslus. Ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. · Hõim rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur, päritolu.
arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai sotsialistlik realism, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Gavril Frolovi ikoonimaal `'Neli jumalaema'' Saksamaa
plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Click to edit Master text styles Second level Gavril Frolovi ikoonimaal.
a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse ja poliitika kriis lõppes idavahemeremaade langemisega rooma võimu alla (viimasena egiptus 30.e.m.a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtemis ja kultuurikeeleks. Hellenistikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetuses, stoitsismis,epikureismis). Filosoofiast (keskus Ateena), milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika ,astronoomia , geograafia,meditsiin,botaanika ja filosoofia. Tehnika edenes eelkõige sõjanduses ja ehituses. Hellenistliku kultuuri mõnu ulatus rooma riigist indiani. Aleksander Suur
gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks pedagoog eraõpetaja, lapsesaatja sofist õpetlane hetäär - "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega individiualism maailmavaade, milles rõhutakse inimese individuaalseid omadusi ja võimeid ning indiviidi vastandatakse ühiskonnale kosmopolitism maailmavaade, mis käsitles inimest mitte ühe linnriigi vaid kogu maailmakodanikuna astroloogia täheteadus 2. Isikud: Philippos II Makedoonia valitseja, kes vallutas kreeka Aleksander Suur Philippos II poeg, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Egiptuse, Mesopotaamia, Päris-Pärsia, Kesk-Aasia Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses
· Uued tavad, harjumused · Eestlaste osakaalu langus MÕISTED: · Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid · Kollektiviseerimine- ühismajandite loomine- kolhooside rajamine · Küüditamine- inimeste kodust eemale saatmine · MTJ-masintraktorjaamad · Juunikommunistid- 1940.a juunipöörde teostajad 3 · Kosmopolitism- mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul · Metsavendlus- relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni aktivistide vastu Isikud: · Käbin- EKP juht · Pitka- organiseeris pealinna kaitset, sõjaväelane · Uluots- peaminister, täitis Pätsi ülesandeid pärast tolle vangistamist · Karotamm- al 1941 EKP juht, al 1944 kohaliku keskkomitee esimene sekretär · Tief- EL Rahvuskomitee esimees
riigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele kompensatsioonimandaat häälte ülekandmise põhimõtte kohaselt valimistel saadud mandaat, seondub proportsionaalse valimissüsteemiga korruptsioon ametiisikute õiguste ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikel eesmärkidel kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo ennast ühegi konkreetse rahvuse või riigiga kosmopolitism rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte ksenofoobia võõraviha, kartus võõrapärasuse ees kvoot piirang majanduses või poliitikas; majanduses piiratakse kauba sisse- või väljavedu, poliitikas nõutakse valituks osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine valimisringkonnas Kyoto sihtarv 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks
universumi keskpunktiks Maa. Iga planeedi liikumine koosnes mitmest kooskõlastatud ringliikumisest. Iga planeet pidi liikuma mööda epitsükliks kutsutud ringjoont, tolle keskpunkt liikus veel ühel ringil jne kuni lõppringini – deferendini. Deferent oli joonestatud ümber Maa. HELLENISM – kestis u. 330-30 eKr. Hellenismi iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse ja ühiskonnakorra ning kultuuri vastastikune mõjustamine ja põimumine. Hellenistlikule kultuurile oli omane kosmopolitism ja individualism. Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni (muusade asupaik) – selle juurde loodi raamatukogu A.Suure käsul. Museion oli midagi ülikoolilaadset, kus olid astronoomia vaatlusriistad, meditsiinilaborid ja auditooriumid. Rooma riigi teadus- ja kultuurikeskused olid : Aleksandria; Sürakuusa; Konstantinoopol Teadus jõudis tagasi Euroopasse kahel viisil: araablaste vallutustega I
- jumala mõiste on olemas (polüteistmid, monoteismid) 5. Leviku valusel - lokaalsed mingisuguses piirkonnas elava või minevikus elanud rahva, mingisuguse etnilise ühtsuse religioon - maailmausundid - misjoneerivad (kristlus, islam) - vähemisjoneerivad ( hinduismi raames on mõningad õpetused mis on ajaloo vältel liikvele läinud, nt krisnaism on üks hinduismi voole, mis teeb misjonitööd. Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad) - kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid) loe Hegelist! (absoluutne vaim) Evolutsionism Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa tsiviliseeritud maades ja USAs. Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne.
etniliste gruppide ratsionaalne heidetakse kõrvale, argine, „rändrahvad“, projekt. selgete ülesannetega riik traditsiooniline ühtlustub. Impeeriumis elajad identifitseerivad (Hobbes), riik on ennast kui osalejad mingis protestantlik. universaalses projektis. Identsuse Etnos – kui impeerium on → Rahvus – kunstlikult organiseeritud, /Kosmopolitism tunnused antud, siis ka etnos on selle aluseks on riik ja loodud, ratsionaalne, aga ruumis kodanikkond. Toimub mingisugune piiratud, inimene sünnib ja sureb unifitseerumine, ühtlustumine. Mingid etnoses, etnos on loomulik. Religioon – premodernsuse erivorm,Ilmalikkus Neospiritualism – toimub samastub eelnevatega, võimeline individuaalne müüdiloome.
Ta ei pooldanud vabakauband. Propag. valmistas teed turumaj., kuid samal ajal tugevdas Nats.ökon.=rahvuse majanduslik kasv ja tööstuse 5) Üldine tööviljakus kasvas (kapitali, töö ja maa parem pärisorjust.Ühisk.aeng oli selline,et tugevdas ennast areng.kindlmäär. Kaitsetoll(kui ajut .abi).Klas.polit.ök. kasutus) viga-kosmopolitism (mjanduse arengu rahvuslike läbopärisorj.säilim ja tugev.Pärisorj. oligi takistus kapital.suhetele. iseäarasuste mittearvestamist).Riigi sekkumine,omed 6) Organisatsioonilised muutused-Hakati üha rohkem sõltuma ettevõtted tugevad, Industrialis.,raudtee,kanalid. turumehhanismist
GLOBALISEERUMINE Maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. Kujunevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed sidemed, mis ületavad riikide piire. Konflikti oht rahvusriigi ja demokraatliku poliitika loogika vahel. Suurfirmade konkurents. Poliitiline globaliseerumine: Demokraatia kasv; rahvusvaheliste ja regionaalsete valitsemismehhanismide esilekerkimine (EL); sõjad, konfliktid; globaalsete probleemide teadvustamine; patriotism; kosmopolitism. Majanduslik globaliseerumine: Rahvusvahelised korporatsioonid; surve valitsusele. monopolide domineerimine, korporatiivne sotsiaalne vastutus; kaaluta majandus, internetikaubandus; globaalsed linnas; majanduslik sõltuvus; heaoluriigid on kallid; rikkuse jaotumine. Kultuuriline globaliseerumine: imperialismi ja homogeensuse kasv (kultuur ohus); kultikultuursus; turism; ebavõrdsus inimeste, riikide ja regioonide vahel; kirjaoskuse tõstmine; sooline võrdõiguslikkus;
õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda. Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich
loetakse hellenismi lõpuks. Hellenistlik kultuur (III-I saj.) Hellenistlik kultuur oli Kreeka ja Lähis- ning osaliselt Kesk-Ida rahvaste kultuuri süntees. Hellenism oli aastasadade jooksul kogunenud teadmiste süstematiseerimise aeg. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski.
Eesti kui talupojakultuur ei arendanud välja kõrgkultuuri. Talupojakultuur oligi algne eesti kultuur. Kuni 20 sajandi alguseni. Üheseisuslik kultuur. Kandis ka eesti keel kui kultuurkeel. Eesti kultuuri homogneenne areng. Ühe kultuuriga seotud arengukeel. · Vaatamata pärisorkjuslikule süsteemile, millega hõivati eestlased saksa hõimkonda. Praktiliset 19 saj lõpuni jäid eestlased valdavalt maarahvaks, neid ei ähvardanud kosmopolitism, mis suurtes linnades iseloomulik oli, ega ka keelevahetus ja assimilatsioon. Valitsev saksakeelne ülemkiht ei muutunud ohtlikuks eesti kultuuri homogeensele kehandile: maarhavakultuur, eestikeelne jne. Keelevaheldus aktualiseerub alles 19. Sajandi viimastel kümnenditel, kui eestlased ise hakkad juba haridust saama · Eesti kultuur on kujunenud kokkutõmbumise teel. · Eesti kultuuri genees maailmakultuuritaustal tegemist suhteliselt noore fenomeniga
Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema) Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus Jaan Kross „Paigallend“- EV teke ja hukk, lähiajalugu, Euroopa reetmine Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“- ajaloolised üldistused, reetmine, vale ja varjamine, metsvendlus, teemadering sama, mis Sofi Oksasel. Kosmopolitism ja popkirjandus Hiram (Mari Laaniste) „Mõru maik“ (1999) Kaur Kender „Iseseisvuspäev“, „Ebanormaalne“, „Check out“, „Comeback“ Kerttu Rakke (Kaidi Kuus) „Seitse päeva“, „Kordustrükk“ Kadri Kõusaar „Ego“, „Alfa“ Tänapäeva maailmakirjandus Mida leidub kirjanduses ja mida loetakse tänapäeva maailmas? Dokumentaalromaan (Emanuel Carrer „Vaenlane“)
Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits; ● Laemaalil on kujutatud neli teemat: põllumajandus, tööstus ning kalandus, rõõmupidu ja rahvuskorpuse tagasitulek. Laemaal renoveeriti 2005. aastal Repressioonid: ● 1946. aastal ÜK(b)P otsuses mõisteti hukka “ideelagedus ja kosmopolitism” st igasugune kunst, mis ei sobinud kokku sotsialistliku realismi põhimõtetega; ● 1950. aastal EK(b)P VIII pleenumi otsuste põhjal kaotasid mitmed kunstnikud oma töökohad, mitmed heideti välja kunstnike liidust. Enn Roos, Arnold Alas: Tõnismäe monument Tallinnas, 1947. aasta Stalinlistlik aritektuur: ● Lähtuti klassitsistlikest kujundamise põhimõtetest; ● Ühiskondlikele hoonetele püüti anda suurejooneline ja pidulik välimus;
koosseisu, 300 a ja 30-Kreeka Rooma impeeriumi koosseisus) saksa ajalooline(1836) Töö hellenismist.. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased identifitseerisid ennas ennem oma linna järgi, nüüd helleniidena e kreeklastena. 4.Levib kosmopolitism enda maailma kodanikuna tunnetamine. HEL. KREEKA 3 PÕHILIST VOORU, FIL STRUKTUUR: 1. Skeptisism-kahtlemise fil. Pyrrhon- liider. Kunagi ei saa midagi hindat väita, kuna igale väitele võib leida vastuväit.Skeptik ei eita ega väita.Keskus on Platoni akadeemia.Akadeemiline skepsus täh põhjalik uurimine. 2. vool Atomism uue (teise) laine. Erines, aatomide liikumise põhjuks peeti aatomi sisemine põhjus, oma raskuse tõttu. 3.
Kuidas rahvust säilitada?- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust, seda saab arendada endasse suletuses ja eraldatuses ( Põhja-Korea, Jaapan) • Rahvuluse äärmulikud vormid, mida propageerisid fašistlikud liikumised, pidasid rahvust identiteedi tähtsaimaks osaks, ja seostasid rassiga. • Rahvusluse vastand on internatsionalism ehk kosmopolitism, kus riikide ülene maailmakodaniku idee. • Kogukond käib rahvusluse alla, territorjaalselt määratletud inimeste kooslus, neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. • Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka saarlased, ungarlased, kes olid hõimud).
Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla. Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks.
Seoses sellega Aleksander Suure Makedoonia vallutustega. Aleksander Suur soosis idamaist, seega soosis ka sega-abielusid. 2. Muutus kreeklaste enesemääratlus ehk identifitseerimine. Kui enne kreeklased määratlesid end oma linnriigi ehk polise järgi (näiteks teebalane, korintlane), siis nüüd määratlesid end kreeklaste ehk hellenitena. Sellele aitas kaasa ühise kreeka keele (koinee) välja kujunemine. 3. Kosmopolitism ehk enda maailma kodanikuna määratlemine 4. tekkisid uued kultuuri keskused Aleksandria Egiptuses, mis hakkas isegi Ateenat varjutama. Hellenistlikud õpetused: 1. skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia 2. epikureism 3. stoitsism SKEPTITSISM Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos. Rajajaks Pyrrhon (360-270 eKr)
Antiikaja tasemel evolutsiooniõpetus-rõhutas, et kõigepealt tekib taimestik-floora, loomad-fauna, seejärel inimene (tekkimisprotsess on elundite kaupa. Tähtis, et elundid omavahel sobiksid ("härja pea ja inimese keha ei sobi). Arengu jaoks on vaja vastandlike jõudude toimet (külgetõmbe ja tõukejõu mõju). II Anaxagoras Rõhutab, et maailm koosneb seemnetest-tuleb mängu uus kvaliteet: vee seemned, õhu seemned (mitte aine) Peab end kosmopoliidiks. Kosmopolitism- maailma kodanikuks pidamine. Määratleb enda maailmakodanikuks, mitte rahvuse järgi. Seal kus on taevas peakohal, on minu kodu. Oma evolutsioonikäsitlus: kus on piir inimese ja looma vahel? Pakub eristavaks elemendiks kätt. Käe poolest on inimene loomast üle Ka tema ei usu müütidesse-sattus ka seepärast löögi alla, aga hullemast hoidis teda Kreeka riigipeast sõber/tuttav Maa meenutab trummi Taevakehad pidid olema hõõguvad kihid, k
diktaatorlike võtetega. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Juba 1920-ndate aastate alguses hakkas aga paljastuma avangardistide utoopia naiivsus. Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. 20-ndate keskel hakkas nõukogude kultuuripoliitika avangardismi tõrjuma, aastakümne lõpul aga lausa hävitama. Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolševistliku ideoloogia. Selline kunst esitas ülistavas laadis võimumeeste portreesid ja võite Kodusõja lahingutes, tähtis oli ka ilustatud laadis töökangelaste kujutamine.
PUUDUV OSA! Riigimajandusprobleemid PUUDUV OSA ! Lahendamata probleemide mõju · Ühiskonna stabiilsus on ohus ! · Sellele vaatamata kunigas ja 15 000 kõrgaadlikku veedavad luksuslikku elu ja ei soovi muutusi · Prantsusmaa valitsemine muutub järjest raskemaks. Valgustuse mõju · Tippajastu 1730-1770 · Komponendid: mõistuse (üle)hindamine, ratsionaalsus, kriitilisus, tolerantsus, vaimne vabadus, humanism, kosmopolitism · Üldine progressiusk, arenguoptimism, positiivne ettekujutus inimloomusest... reformide nõudmine Valgustusfilosoofide eesmärk · Soovivad muute valitsevat ühiskonda nii ,et inimestel oleks hea elada! · Kodanike poliitilised õigused ja vabadused on olulised · Oluline on sisepoliitika · Valgustusajastul hakkab tekkima valik arvamus: lendlehed, raamatud, ajakirjad, klubid, salongid, seltsid, kohvikud. Valgustuse riigifilosoofiad 1
biotsönoos. Koosseis koosluse kvalitatiivne muutus. Taimekoosluse liigilises koosseisus eristatakse dominante, kaaslejaid ja juhuliike. Metsa puurinde koosseisu väljendatakse koosseisuvalemiga, milles liikide osatähtsus antakse kümnendikes (nt. 4Ku3Mä2KsLv; Lv on valge e. hall lepp). Koostegevus e. kooperatsioon ühine kooskõlastatud tegevus loomadel (nt. jahipidamine karjas elavail kiskjail). On seda edukam, mida arenenum on kommunikatsioon (teabevahetus). Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inmikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Kriitiline looduslik kapital loodusobjektid (jõed, järved, sood, vanad metsad, rannikualad, pinnavormid jne.), millede kaitsmine ja säilitamine on esmatähtis. Kultuurkooslus igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh
kollektiivselt, see tähendas rahvuse vabanemist võõrvõimu ikkest, mitte üksikindiviidi poliitilise osalemise vabadust, kodanikuvabadusi nii nagu Lääne- Euroopa. Inglismaal ja Prantsusmaal oli poliitiline enese identifitseerimine määratletud sellega, et kui oled kodanik, siis pole vahet mis päritolu sa oled, oled rahvuselt siiski prantslane/inglane, Saksamaal aga seevastu oli nii, et polnud võimalik olla sakslane ilma saksa keele oskuseta ja selle kodukeeleks pidamiseta. Läänes kosmopolitism, individualism, põhiseaduslik riigikord, ratsionalism, Saksa maailmas aga pigem marurahvuslus vms. Saksamaa rahvustunne on emotsionaalne, ebaratsionaalne. Saksamaal ja Ida-Euroopas taheti ,,rahvustervikust" välja tõrjuda võõrad elemendid (nt vähemusrahvused), kes võiksid lõhkuda etnose ühtsust (mh välismaised ,,ebaterved" kultuurimõjud). Selline rahvustunne arenebki 20.saj marurahvusluseks. Tulemuseks siis Natsi
· Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Passiivse mõjutuse ülekaal (vt elitaarkunst) · Esteetilise mõju seaduslikkus · Professionaalse korporatiivsuse, vendluse põhimõte · Tundmatu, kauge ja eksootilise külgetõmbavus 3 Annus, Epp. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet. Keel ja Kirjandus 2000/1 42 · Intellektuaalide kosmopolitism Kultuurilised mehhanismid on palju keerulisemad kui poliitilised. A. Berman Tõlge kui võõra proovilepanek 1984. Mõiste kuulub Hölderlini uurinud Heideggerile. Igasugune tõlkimine on topeltkummastumine. Luule on kirjutatud kummalises keeles, hea tõlge toob selle kummalisuse välja ja rõhutab seda. Võõra proovilepanek on teksti kummalisuse vabastamine ja selle väljatoomine. Võõra proovilepanek ning sellest kõrvalekaldumine · Ratsionaliseerimine · Selgitamine
Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Biogeograafilistest seisukohtadest lähtusid oma töödes esimestena: Alexander von Humboldt (1769 1859) ja Robert Charles Darwin (18091882). Biogeograafia seos teiste teadusharudega:
diktaatorlike võtetega. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Juba 1920-ndate aastate alguses hakkas aga paljastuma avangardistide utoopia naiivsus. Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. 20-ndate keskel hakkas nõukogude kultuuripoliitika avangardismi tõrjuma, aastakümne lõpul aga lausa hävitama. Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Selline kunst esitas ülistavas laadis võimumeeste portreesid ja võite Kodusõja lahingutes, tähtis oli ka ilustatud laadis töökangelaste kujutamine.
Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Juba 1920-ndate aastate alguses hakkas aga paljastuma avangardistide utoopia naiivsus. Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. 20- ndate keskel hakkas nõukogude kultuuripoliitika avangardismi tõrjuma, aastakümne lõpul aga lausa hävitama. Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Selline kunst esitas ülistavas laadis võimumeeste portreesid ja võite Kodusõja lahingutes, tähtis oli ka ilustatud laadis töökangelaste kujutamine. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik
e. Kr. loetakse hellenismi lõpuks. Hellenistlik kultuur (III-I saj.) Hellenistlik kultuur oli Kreeka ja Lähis- ning osaliselt Kesk-Ida rahvaste kultuuri süntees. Hellenism oli aastasadade jooksul kogunenud teadmiste süstematiseerimise aeg. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski.
sotsiaalset käitumist. Kõrgaeg kriitilisele teooriale oli 1960 1970 aastad Siis pandi rõhku võõrandumisele, progressi tagasi viivatele jõududele, inimloomuse muutlikkusele, kultuuritööstuse laastavavatele efektidele ja industriaalse ühiskonna eelistele. Koolkonnaga liitusid sellised mõtlejad nagu Fromm, hiljem ka habermas, kes on selle suuna peamisi hiliseid edasi arendajaid. Uus kriitiline teooria toob väljaühiskonna kriitikas sellised suunad nagu klass ja kosmopolitism, domineerimine ja solidaarsus, ideoloogia kriitika jne.. ? Adorno, Theodor Culture industry Reconsidered http://hamp.hampshire.edu/ %7EcmnF93/culture_reconsidered.txt (from "The Culture Industry: Selected Essays on Mass Culture" London: Routledge, 1991) Massikultuur on kultuuri tööstuse loodud ja see ei ole spontaanselt rahvaseat kerkinud. Kultuuri tööstus on sajandeid iseseisvana seisnud kõrgkultuuri kasutanud ja ka rahva seas
annaabi.ee 
