Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuu ja kuu faaasid (5)

3 KEHV
Punktid
Kuu
3 hüpoteesi Kuu tekkimise kohta
1. Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu
korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.
2. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et
temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.
3. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema
juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.
"Katastroofihüpotees"
Marsi-suurune kivimikera põrkas vastu
Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud
materjalist, mis ühines kivimikerast pärit
ainetega.
Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning
ta tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti
kiirusega 1,03 km/s.
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama
küljega, sest ta teeb täispöörde ümber oma telje
sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks
ümber Maa.
Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27
päeva ja 8 tundi.
Kuu faasid
Noorkuu ajal asetseb Kuu Maa
ja Päikese vahel ning teda
pole võimalik Maalt näha.
Paari päeva pärast ilmub
taevasse kitsas kuusirp, mille
kaar on suunatud paremale.
Täiskuul paistab Kuu
ümmargusena.
Pärast täiskuud hakkab
Päikese loojumise ja Kuu
tõusu vahele jääma üha pikem
ajavahemik. Seda aega
kutsutakse vanakuuks.
Faasid korduvad iga 29,5
ööpäeva tagant.
Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda
väiksem Maa läbimõõdust.
Kuu on Maa massist 81 korda väiksem.
Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda
väiksem kui Maal.
Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega
ilmastikku.
Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks,
heledaid alasid mandriteks.
Merede pind koosneb põhiliselt basaldist,
mandritel domineerib anortosiit.
Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle
all asub mantel, mis moodustab Kuust
suurima osa.
Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis
koosneb rauast.
Kuul ei ole magnetvälja.
Vulkaanilist tegevust peetakse
vähetõenäoliseks.
Aastal 1994 avastasid
astronoomid Kuul "igavese
päikese tipu" ­ piirkonna, kus
päike kunagi ei looju. Peary
kraatri serval kõigub temp.
vaid 20 kraadi võrra ning päike
paistab seal terve ööpäeva.
See piirkond on soodne
tulevastele
kosmoseoperatsioonidele, sest
mujal võib temp. Muutuda
päeva jooksul 250 kraadi.
Vasakule Paremale
Kuu ja kuu faaasid #1 Kuu ja kuu faaasid #2 Kuu ja kuu faaasid #3 Kuu ja kuu faaasid #4 Kuu ja kuu faaasid #5 Kuu ja kuu faaasid #6 Kuu ja kuu faaasid #7 Kuu ja kuu faaasid #8 Kuu ja kuu faaasid #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marielleke Õppematerjali autor
Sain selle eest viie :D

Sarnased õppematerjalid

Kuidas tekkis kuu
5
docx

Kuidas tekkis kuu?

Maidla Põhikool Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus 4 Astronoomid kuul

Füüsika
-Kuu-
4
doc

''Kuu''

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda ae

Füüsika
Kuu
10
ppt

Kuu

HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasa

Füüsika
Kuu andmed ja faasid
20
odt

Kuu andmed ja faasid

Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookea

Füüsika
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD
20
pptx

ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD

ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu

Füüsika
Mõningaid fakte Kuu kohta
5
docx

Mõningaid fakte Kuu kohta

Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega

Füüsika
KUU
5
doc

„KUU“

Valga Põhikool ,,KUU" Referaat Valga 2009 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teles

Geograafia
Kuu - meile lähim taevakeha
2
docx

Kuu - meile lähim taevakeha

Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud v

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (5)

madip profiilipilt
Madis Peep: Ei ütleks,et põhjalik
18:30 08-03-2010
helinu profiilipilt
helinu: PõhjaliK
20:56 07-02-2009
keitg profiilipilt
Keit Grass: hea kraam
21:29 13-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun