Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikesesüsteemi teke (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Päikesesüsteemi teke

4,6 miljardit aastat tagasi 
külmast molekulaarse 
gaasi ja tolmupilvest

Muutke teksti  laade

tegemist oli tavalise 
tähetekkega 

Teine tase
Kolmas tase

toimus gravitatsiooniline 
kollaps

Neljas tase
Viies tase

gaasipilve  fragmentide  
keskele tekkisid 
prototähed


Päikesesüsteemi teke #1 Päikesesüsteemi teke #2 Päikesesüsteemi teke #3 Päikesesüsteemi teke #4 Päikesesüsteemi teke #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aiki96 Õppematerjali autor
ilus powerpoint, viimaseks lisatud ka video,

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Referaat: Päikesesüsteem ja selle tekkimine

Referaat. Päikesesüsteem ja selle tekkimine 5 Sisukord: Lk.3 Päikesesüsteem Lk.3 Päikesesüsteemi teke Lk.4 Päikesesüsteemi koostis Lk.4 Päikesesüsteemi mudel Lk.5 Päikesesüsteemi objektide loend Lk.6 Kasutatud kirjandus 5 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas).

Füüsika
thumbnail
27
ppt

Päikesesüsteem

Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. 16 kaaslast Tumedad rõngad Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas(ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Heledad rõngad Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid.

Füüsika
thumbnail
10
doc

Päikesesüsteem ja tema tekkimine

.........................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 ....................................................................................................................................................2 Päikesesüsteem............................................................................................................................3 Päikesesüsteemi mudel........................................................................................................... 4 PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS...........................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID..............................................................6 1.Merkuur................................................................................................................................6 2.Veenus...

Füüsika
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem referaat

....................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivöö........................................................................................................................8 Välimine Päikesesüsteem............................................................................................................9 Päikesesüsteemi teke.................................................................................................................11 Teised planeedisüsteemid..........................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud Kirjandus..........................................................................................

Füüsika
thumbnail
30
doc

Päikesesüsteemi tekkimine

.....................................................8 1.9 Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus................................................................9 1.10 Taustkiirguse vabanemine..................................................................................9 1.11 Suuremastaabiliste struktuuride moodustumise algus........................................9 1.12 Galaktikate ja tähtede tekkimine......................................................................10 2. Päikesesüsteemi teke................................................................................................11 3. Päikesesüsteem.........................................................................................................13 Kasutatud materjalid:..................................................................................................15 1. Suur Pauk Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
11
doc

Päikesesüsteemi tekkimine

Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht

Füüsika
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Neptuun. Nad jagunevad omakorda maa rühma planeetide ja hiigelplaneetide vahel. Uurimustöö sisaldab veel päikesevarjutus, kuu faaside, komeetide ja metoriitede kohta informatsiooni 3 PÄIKESESÜSTEEM PÄIKE Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat

Füüsika
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=206265 AU=3,263 LY Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. Galaktika - selgelt piiritletud tähesüsteem, mille kuju ja suuruse määravad ära gravitatsioonilised vastasmõjud. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates

Keskkonnafüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun